Riigikantselei » Euroopa Liit » Arhiiv » Majandusuuringud » Nominaalne ja reaalne konvergents Euroopa Liidus ning Eesti strateegia teel majandus- ja rahaliitu  

Uuendatud: 13.09.2010, kell 12:22

Nominaalne ja reaalne konvergents Euroopa Liidus ning Eesti strateegia teel majandus- ja rahaliitu


Teet Rajasalu (TTÜ) 2001. aastal valminud töös uuritakse konvergentsi kui protsessi, mis aitab vähem arenenud riikidel (nagu Eesti ja teised kandidaatriigid) jõuda järele Euroopa Liidu majandusarengu tasemele. Tulenevalt majandusarengu praegusest madalast tasemest toimub valdav osa Eesti oodatavast järelejõudmisest pärast Euroopa Liidu liikmeks saamist.

Autor väidab, et soodsa arengu korral võib Eesti jõuda järele EL praeguste liikmesriikide majandusarengu keskmisele tasemele ca 40. aastaga. Euroopa Liidus praegu paljude toetuste piiriks oleva 75 % tasemele võiks Eesti jõuda ligikaudu 25-30 aastaga. Sõltuvalt EL laienemise kiirusest ja sellest kui madala sissetulekute tasemega riigid sellega liituvad, võib laienenud EL keskmise taseme saavutamiseks kuluv aeg osutuda mõnevõrra lühemaks. Põhiosa Euroopa Liidu keskmisele tasemele lähenemisest peab aga toimuma Euroopa Liidu liikmeks olles. Seega on Eesti jaoks oluline selgitada võimalusi konvergentsiks Euroopa Liidu liikmesmaana.

Uuringu täistekst

 

 

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava