Uuendatud: 21.09.2010, kell 11:43
Tallinn, Stenbocki maja, 21. juuni 2005. a - Eesti Konjunktuuriinstituudi värske uuringu kohaselt soodustab 2007. aastaks kavandatud eurole üleminek Eesti majanduse arengut, kiirendades majanduskasvu ja ekspordi arengut ning suurendades välisinvesteeringute sissevoolu.
Uuringu järelduste kohaselt ei too eurole üleminek kaasa arvestatavat inflatsiooni kiirenemist. Tõenäoline on inflatsiooni ajutine kiirenemine 0,2 kuni 0,3 protsendipunkti.
Riigikantselei Euroopa Liidu teabetalituse poolt tellitud uuring sisaldab ka ülevaadet Eesti majandusanalüütikute ootustest 2005. aastal ja prognoosi perioodi 2006-2010 kohta. Sellest nähtub, et käesolev aasta tuleb Eesti majandusele edukas. Kolmteist küsitletud majandusanalüütikut ootavad 6,2%-list majanduskasvu, tööpuuduse alanemist 8,9%-ni ja 3,2%-list tarbijahindade kallinemist.
Analüütikud ennustavad, et perioodil 2006 – 2010 jätkub Eesti suhteliselt kiire areng ja Eesti läheneb oluliselt Euroopa Liidu keskmistele majandusnäitajatele.
Riigikantselei tellib juhtivate majandusanalüütikute küsitlust viiendat aastat, mis võimaldab võrrelda Eesti arenguväljavaadete muutumist seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu. Ekspertide prognooside võrdlusest selgub, et need on valdava osa näitajate osas muutunud optimistlikumaks.
Täiendav informatsioon:
Leev Kuum, Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur, tel 6 678 398
Villu Känd, EL teabetalitus, tel 693 5729
Majandusanalüütikute prognoos 2005 ja 2006 - 2010 (PowerPoint esitlus)
Eurole ülemineku aspektid (PowerPoint esitlus)
Majanduse arengu prognoos 2005 (MS Word)
Majandusanalüütikud alandasid pärast Euroopa Liiduga ühinemist oma hinnatõusuprognoose lähiaastateks, näitab Eesti juhtivate majandusanalüütikute seas 2004. aasta mais Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud küsitlus.
17 majandusanalüütiku hinnangul tõusevad hinnad Eestis ajavahemikul 2005-2010 keskmiselt 3,1 protsenti aastas, samas kui mullu toimunud analoogses küsitluses prognoositi keskmiselt 3,8-protsendilist hinnatõusu.
“Kindlasti mõjutas hinnaprognoose asjaolu, et 2003. aasta alguses ja selle aasta lõpus on inflatsioon olnud äärmiselt tagasihoidlik. See tõi ka selle aasta ja tulevaste aastate prognoosid mõneti allapoole,” ütles Hansapanga analüütik Maris Lauri.
Võrreldes 2003. aasta küsitlusega prognoosisid analüütikud perioodiks 2005-2010 Eesti jaoks madalamat tööpuudust ja veidi tagasihoidlikumat palgatõusu. Analüütikute hinnangul ajavahemikus 2005-2010 Eestis tööpuudus väheneb ja püsib keskmiselt 8,6 protsendil ning keskmine palk kerkib 2010. aastaks 11700 kroonini.
“Eestis ei teki lähiaastatel tõsist nappust tööjõust, kuna võib oodata 80-ndate lõpu arvukama põlvkonna sisenemist tööturule ning tööealiste inimeste aktiivsus kasvab. Seetõttu ei tulu ka väga tugevat palgatõusu survet ning seega jäävad nii tööpuuduse kui ka palga näitajad suhteliselt tagasihoidlikuks,” märkis Lauri.
Analüütikud hoiatavad üksmeelselt eelseisva intressitõusu eest, prognoosides aastaks 2010. aasta kroonilaenude keskmiseks intressiks 6,6 protsenti. “Minu prognoosimudel ei eelda Euroopa majanduse väga kiiret kasvu, mistõttu ekspordi kasvuks kaugemas tulevikus võivad tekkida piirid. Samas võib muu maailma majandusareng osutuda suhteliselt kiireks ja seega läheb raha hind kallimaks, mistõttu ka Eestis hakkavad intressid tõusma,” põhjendas Lauri.
Analüütikud prognoosivad 2010. aastaks üldise maksukoormuse väikest langust. Keskmiseks SKP kasvuks 2005-2010 prognoositakse 5,3%.
Analüütikute hinnangute keskmise järgi on Eestis hinnatõus tänavu 3,6%, reaalpalk aga kasvab mullusega võrreldes 5,2 protsenti 7200 kroonini. Kaupade ja teenuste ekspordi kasvutempoks prognoositakse 2004. aastal 10,3 protsenti ja 2005-2010 keskmiselt 10,1 protsenti.
Riigikantselei tellib juhtivate majandusanalüütikute küsitlust neljandat aastat. Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuumi sõnul on analüütikute prognoosid kogu aeg kõikunud üpris kitsas vahemikus. “Kõige üksmeelsemad ollakse keskmise nominaalpalga prognoosimisel, enim probleeme on pensionide prognoosimisel,” ütles Kuum.
Küsitlusele vastasid: Alari Purju (Tallinna Tehnikaülikool), Jüri Sepp (Tartu Ülikool), Olev Raju (Tartu Ülikool), Kalev Kukk (Eesti Pank), Andres Saarniit (Eesti Pank), Anne Karik-Uustalu (Sampo Pank), Maris Lauri (Hansapank), Heldur Meerits (Audentes Mainor), Toomas Reisenbuk (Trigon Capital), Mika Erkkilä (Nordea Pank), Heido Vitsur (Tallinna Linnavalitsus), Veikko Maripuu (Suprema), Ruta Eier (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium), Janno Järve (majandus- ja kommuniktasiooniministeerium), Leev Kuum (Eesti Konjunktuuriinstituut), Raimund Hagelberg (Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik), Aavo Kokk (Eesti Päevaleht).
1. Majandusanalüütikute prognoos 2004-2010 (PowerPoint esitlus)
2. Majandusanalüütikute prognoos 2004-2010 (tabelina)
Valdavale enamusele Eesti majandusnäitajast mõjub Euroopa Liiduga ühinemine hästi, näitab Eesti juhtivate majandusanalüütikute seas 2003. aasta juunis audiitorfirma KPMG läbiviidud küsitlus.
17 majandusanalüütiku hinnangul mõjub Euroopa Liiduga ühinemine hästi sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasvule, kaupade ja teenuste ekspordi kasvule, välisinvesteeringute sissevoolule. Ühinemisel suureneb keskmine reaalpalk ning pensionikulutusteks mõeldud raha hulk, vähenevad pikaajaliste kroonilaenude intressimäärad ning tööpuudus.
EL-iga ühinemine suurendab analüütikute hinnangul veidi üldist maksukoormust ning tarbijaindeksi keskmist aastakasvu.
"Oluline on liitumisega kaasneva täiendava hinnatõusu ja täiendava palgatõusu suhe," ütles majandusteadlane Erik Terk. "Kuna meie palgad on EL-i palkadest rohkem maas kui meie hinnad EL-i hindadest, siis kiirendab "ühendatud anumatesse" sattumine palgatõusu enam."
Analüütikud prognoosivad, et Eesti keskmine nominaalpalk kasvab aastaks 2010 Eesti liitumisel Euroopa Liiduga 12 500 kroonini, liidust välja jäädes 10 700 kroonini. Ühinemisel Euroopa Liiduga on aastatel 2005-2010 Eesti keskmine SKP reaalkasv 5,6 protsenti aastas ning reaalpalk kasvab 5,9 protsenti aastas. Mitteliitumisel hinnatakse samal perioodil nii SKP kui reaalpalga keskmiseks aastaseks kasvuks 4,1 protsenti.
Küsitlusele vastasid: Alari Purju (Tallinna Tehnikaülikool), Jaanus Raim (Tallinna Tehnikaülikool), Jüri Sepp (Tartu Ülikool), Ivar Raig (Audentese Ülikool), Hardo Pajula (Eesti Kõrgem Kommertskool), Erik Terk (Eesti Tuleviku-uuringute Instituut), Andres Lauba (Statistikaamet), Andrus Säälik (Rahandusministeerium), Marje Josing (Eesti Konjunktuuriinstituut), Tanel Ross (Eesti Pank), Kalev Kukk (Eesti Pank), Anne Karik-Uustalu (Sampo Pank), Maris Lauri (Hansapank), Toomas Reisenbuk (Trigon Capital), Marit Paalberg (Nordea Pank), Sven Kunsing (Eesti Ühispank), Heido Vitsur (Tallinna Linnavalitsus).
Ainsa majandusanalüütikuna 17-st küsitletust pidas ühinemist Eesti majandusele kahjulikumaks kui mitteühinemist eurovastaste üks juht Ivar Raig.
Samasisulise majandusanalüütikute ekspertküsitluse viis 2001. ja 2002. aasta suvel läbi riigikantselei EL infosekretariaat, et selgitada, kuidas Eesti juhtivad majandusanalüütikud hindavad Euroopa Liiduga ühinemise mõjusid Eesti makromajandusele. Kolme aasta prognoosides olulisi erinevusi ei ole.
Joonis 1. Keskmised hinnangud majandusnäitajatele ELiga ühinemisel ja mitteühinemisel
Joonis 2. ELiga ühinemise mõju
Tabel 1. Analüütikute prognoosid
Loe lisaks:
Ekspertküsitluse tulemused 2002. aastal
Ekspertküsitluse tulemused 2001. aastal
Eesti majandus ja Euroopa Liit (Powerpoint, 280 KB)
Eesti Panga presidendi Vahur Krafti esitlus majandusküsitluse tulemuste esitlusel Tallinnas, 4.juulil 2003
Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas professor Urmas Varblase juhtimisel 2002. aasta kevadel valminud uurimuse kohaselt ei too Eesti ühinemine Euroopa Liiduga kaasa toiduainete hindade tõusu, kuna kõige tugevamateks hindu kujundavateks teguriteks on Eesti elanike madal ostujõud ning tugev konkurents toidukaupade töötlejate vahel.
“Eesti tarbijate ostuvõime on peamine jõud, mis määrab ära toidukaupade hinnatõusu võimalikkuse,” ütles professor Urmas Varblane. “Majanduslanguse ajal toiduainete hinnad odavnevad ning kiire majanduskasvu ajal tõusevad hoolimata sellest, kas Eesti ühineb EL-iga või mitte.”
Praegu on Eesti elanike keskmine tulu EL-i elanike keskmise tuluga võrreldes ainult 40%. Urmas Varblase sõnul peavad töötlejad hinnakujunduses arvestama Eesti tarbijate väikse nõudlusega.
Toiduainete hinnatõusu soodustab EL-i ekspordisubsiidiumite järk-järguline kaotamine juba liitumise eelsel ajal. EL-i ühtse välistolli rakendamine liitumise järgselt seevastu hinnatõusule olulist mõju ei oma, kuna juba praegu on Eesti peamised impordipartnerid EL liikmes- ja kandidaatriigid. Mõningate toodete puhul kallineb EL välistollide rakendamise tõttu import kolmandatest riikidest, kuid enamusel juhtudel tasakaalustab impordi kallinemist suurem kodumaine tootmine.
“Näiteks piimatoodete osas ei põhjusta impordi kallinemine jaehindade tõusu, kuna impordi maht on kodumaise tootmisega võrreldes väikene ja kallinenud importtooted asendatakse kodumaiste kaupadega,” prognoosis professor Varblane.
Ainsa erandina tõuseb EL-iga liitumise järel järsult suhkru hind, kuna EL-iga liitumise järel kaob EL-i ekspordisubsiidium ning väljapoolt EL-i pärit suhkrule kehtestatakse tollimaks. Seetõttu tõuseb suhkru hind prognoosi kohaselt 4,3 kroonilt kuni 10 kroonini ühe kilo kohta.
“Suhkru hind on kõige tõsisem probleem, mille puhul Eesti valitsusel tasub kaaluda erinevaid käitumisvariante,” tõdes Urmas Varblane.
Uurimuse autorid on Urmas Varblane (töörühma juht), Rena Selliov, Heili Riik, Dorel Tamm Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast. Uurimuse “Eesti põllumajandustoodete hinnaprognoosid liitumiseelseks ja -järgseks perioodiks” tellisid välisministeerium ja põllumajandusministeerium.
"Eesti põllumajandustoodete hinnaprognoosid liitumiseelseks ja -järgseks perioodiks" (pdf 2,6MB)
2001. aasta mais valmis uurimus Eesti ja Euroopa Liidu vahelistest hinnaerinevustest. Jaanus Raim ja Erik Terk võtsid oma töös vaatluse alla aastad 1990 kuni 2010 ning seadsid eesmärgiks kirjeldada, selgitada ja prognoosida Eesti hinna- ja palgataseme muutumist.
Autorid väidavad, et Eesti liitumine Euroopa Liiduga kiirendab riigi majanduslikku integratsiooni teiste liikmesmaadega, mis mõjutab positiivselt ka sissetulekute kasvu. Nii nagu Euroopa Liidus toimuv on aidanud seni kaasa vähem arenenud liikmesriikide sissetulekute kasvu kiirenemisele enam arenenud liikmesriikide suhtes – toimub see ka Eesti puhul.
Kuigi palgavahe Euroopa Liiduga on tunduvalt suurem kui hinnavahe, on Eesti keskmised nominaalpalgad on tõusnud hindadest kiiremini (vastavalt 40 ja 30 korda). Seega oleme juba täna tunnistajaks ka märkimisväärsele reaalsissetulekute konvergentsile Eesti ja Euroopa Liidu riikide vahel.
Teet Rajasalu (TTÜ) 2001. aastal valminud töös uuritakse konvergentsi kui protsessi, mis aitab vähem arenenud riikidel (nagu Eesti ja teised kandidaatriigid) jõuda järele Euroopa Liidu majandusarengu tasemele. Tulenevalt majandusarengu praegusest madalast tasemest toimub valdav osa Eesti oodatavast järelejõudmisest pärast Euroopa Liidu liikmeks saamist.
Autor väidab, et soodsa arengu korral võib Eesti jõuda järele EL praeguste liikmesriikide majandusarengu keskmisele tasemele ca 40. aastaga. Euroopa Liidus praegu paljude toetuste piiriks oleva 75 % tasemele võiks Eesti jõuda ligikaudu 25-30 aastaga. Sõltuvalt EL laienemise kiirusest ja sellest kui madala sissetulekute tasemega riigid sellega liituvad, võib laienenud EL keskmise taseme saavutamiseks kuluv aeg osutuda mõnevõrra lühemaks. Põhiosa Euroopa Liidu keskmisele tasemele lähenemisest peab aga toimuma Euroopa Liidu liikmeks olles. Seega on Eesti jaoks oluline selgitada võimalusi konvergentsiks Euroopa Liidu liikmesmaana.
Valitsus.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
