Liitumist ette valmistanud institutsioonid

Valitsuse europoliitika üldkoordineerivad siseriiklikud struktuurid loodi Vabariigi Valitsuse 1996. aasta 30. jaanuari korraldusega 79-k "Eesti Vabariigi Euroopa Liitu integreerumiseks vajalike esmaste abinõude rakendamine“.

Korraldusega nähti ette ministrite komisjoni, Kõrgemate Ametnike Nõukogu (KAN), ministeeriumide Euroopa Liiduga seonduvate struktuuriüksuste ning Riigikantselei eurointegratsiooni büroo loomine ning ülesanded. 1997 aasta jaanuaris moodustati Riigikogu otsusega Riigikogu kodukorra seaduse paragrahvi 19 alusel erikomisjonina Euroopa Asjade Komisjon.

27. jaanuaril 1998 kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks Eesti liitumisläbirääkimiste delegatsioon, mis hõlmas 47 liiget erinevatest ministeeriumidest (va Kaitseministeerium), Riigikantselei eurointegratsioonibüroost ning Eesti alalisest esindusest Euroopa Liidu juures.

Delegatsioon koosnes peadelegatsioonist e. tuumik grupist ning töögruppide juhtidest. Peadelegatsiooni kuulusid välisminister, kõrgemad riigiametnikud, Riigikantselei eurointegratsioonibüroo juhtaja ning Eesti alalise esinduse juht. Peadelegatsiooni liikmed juhtisid ning koordineerisid oma valitsemisalaga seonduvate läbirääkimiste töögruppide tegevusi. Täiendavad koordineerivad funktsioonid jaotati Riigikantselei ning Välisministeeriumi vahel.

Arvestades läbirääkimistel käsitletud teemasid võib peamiste liiniministeeriumidena välja tuua Majandusministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Justiitsministeeriumi. Need ministeeriumid olid seotud võtmeküsimustega ning olid esindatud praktiliselt kõigis töögruppides.Ülejäänud, sektoraalsed ministeeriumid olid läbirääkimistele kaasatud valitsemisalaga seonduvate töögruppide kaudu ning koordineerisid viimastega seonduvaid küsimusi.