Artiklid Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga (12.09.2003)

Virumaa Teataja esitas maakonna arvamusliidritele küsimuse: “Kui Euroopa Liit oleks loodusnähtus, laul või kunstiteos, siis milline?” (Virumaa Teataja 12.09.2003).

Heldur Meerits kirjutab, et euroliitumisel ei saa mööda moraali ja mõttelaadi sobivusest (Eesti Päevaleht 12.09.2003).

Eurouuringute instituudi direktor Aksel Kirch küsib, kas me oleks Euroopas, kui me poleks ELis? (Postimees 12.09.2003).

Riigikogu liige Andres Tarand (Mõõdukad) arvab, et meid ei ähvarda Euroopa Liidu poolt mitte suveräänsuse äravõtmine, vaid meile ajaloo poolt pakutud võimaluse kasutamata jätmine (Maaleht 11.09.2003).

Õiguskantsler Allar Jõks: Väide, et ELi liikmesriigid on kaotanud või kaotavad oma iseseisvuse, põhineb väärkujutelmal EList. Tegemist on organisatsiooniga, kus teatud olulisi suveräänsuse aspekte teostatakse ühiselt (Maaleht 11.09.2003).

Maaleht soovitab öelda jah (Maaleht 11.09.2003).

Sakala küsitlus : mida arvate Euroopa Liiduga ühinemisest? (Sakala 11.09.2003).

Ajaleht Sakala leiab juhtkirjas , et nendel inimestel, kes kodanikuks olemisse täie tõsidusega suhtuvad, on euro-otsus juba ammu tehtud, sest selleks pole aega olnud mitte viimased kuud, vaid viimased aastad (Sakala 10.09.2003).

Kolumnist Marek Strandberg ennustab, et mitteliitumisel "hakkab Eesti sisepoliitikas enam domineerima bütsantslikule, krutskeid täis idapoliitkale kutsuvaid hääli" (Postimees 10.09.2003).

Spordiveteran Hugo-Herbert Artma kirjutab oma lootustest ja kahtlustest seoses Euroopa Liiduga (Pärnu Postimees 09.09.2003).

Professor Rein Taagepera kutsub üles astuma Soomega ühte sammu (Eesti Päevaleht 09.09.2003).

Tartu Postimehes ilmus jaanuarist septembrini 14 lugu, kus 22 tartumaalast arutles koos Vilja Kohleri ja Vallo Nuustiga, mis muutub nende elus siis, kui Eesti astub Euroopa Liitu (Tartu Postimees 09.09.2003).

Riigikogu liige Andres Taimla (Reformierakond): Euroliit on loodud konfliktide vastu (Sakala 09.09.2003).

Riigikogu liige Marika Tuus (Keskerakond) kardab, et sotsiaalne kihistumine kasvab Euroopa Liiduga ühinedes (Sakala 09.09.2003).

Majandusgeograaf, Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse esimees Hardo Aasmäe: meie sisuline valik seisneb selles, kas püüda pääseda otsustamise juurde või jätta see teistele (Eesti Päevaleht 08.09.2003).

Eesti Logistikaühingu juhatuse liige Ain Tulvi selgitab euroliiduga ühinemise mõju logistikasektorile (Äripäev 08.09.2003).

Väljavõte luuletaja Rudolf Rimmeli kirjast "Viimne kujund" (SL Õhtuleht 08.09.2003).

Europarlamendi vaatleja, riigikogu liige Mart Laar (Isamaaliit) kutsub diskuteerima mitte ainult Euroopa Liidu plusside ja miinuste, vaid juba selle üle, millist strateegiat peaks Eesti kasutama Euroopa Liidu liikmesriik olles (Eesti Päevaleht 06.09.2003).

Lastearst Adik Levin arvab, et ELi peab astuma, kuid mitte praegu ja kohe (Postimees 06.09.2003).

Eesti suursaadik Venemaal Karin Jaani ennustab, et Euroliidus leevendub Eesti jaoks Vene suhte emotsionaalsus ja kaovad topelttollid, euroliidust välja jäädes seisab Tallinn aga vastamisi Moskva püüetega ennast siin jõulisemalt kehtestada (Postimees 06.09.2003).

Pensionär, endine näitleja Lya Laats kirjutab, miks ta pooldab Euroopa Liiduga ühinemist (Eesti Päevaleht 05.09.2003).

Ilukirurg Peep Pree usub, et eurostaatus suurendab usaldust Eesti meditsiini vastu (Tartu Postimees 03.09.2003).

Kunstiakadeemia professor Leonhard Lapin on hämmastunud rohketest vaidlustest Euroopa Liidu ümber, kus unustatakse selle ühenduse tähtsaim baasmõiste - rahu (Postimees 02.09.2003).

Kirjanik Andrus Kivirähk jutustab rahvahääletuse-eelsest Eestist (Eesti Päevaleht 30.08.2003).

Riigikogu liige Jaanus Männik (Rahvaliit) põhjendab, miks on kasulik Euroopa Liiduga ühineda (SL Õhtuleht 30.08.2003).

Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov kirjutab, et "jah" Euroopa Liidule öeldi sisuliselt ära juba paar aastat tagasi, kui sai selgeks, et EL-i vastaste huvisid ei suuda esindada ükski parlamendipartei või mõni muu osa ühiskonna eliidist (Äripäev 29.08.2003).

Uurimus eesti kirjanike seisukohtadest Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses (Eesti Päevaleht 29.08.2003).

Rahvusvaheliste suhete magister Holger Mölder: Liitumatus on julgeolekurisk (SL Õhtuleht 29.08.2003).

Kirjanik Kaur Kender arvab, et EList väljajäämine oleks umbes sama sant tunne, kui näiteks lastel, kellel keelatakse kooliekskursioonil külastada lõbustusparki, sest kaks kaasõpilast kardab kõrgust, kolm õudust, viiel pole raha ja üks hakkas juba bussisõidul oksendama (Postimees 29.08.2003).

MTÜ Caritas juhatuse esimees, endine siseminister Lagle Parek pole kunagi kahelnud, et Eesti peaks ühinema ELiga (SL Õhtuleht 28.08.2003).

Eesti Panga asepresident Märten Ross leiab, et pole vaja kriisistsenaariume joonistada, piisab isegi pehmetest stsenaariumitest, et mõista Euroopa Liiduga ühinemise olulisust Eesti arengule (Postimees 27.08.2003).

Äripäeva uudistetoimetaja Meelis Mandel põhjendab, miks ta hääletab "ei" (Äripäev 27.08.2003).

Poliitik ja endine tippajakirjanik Marko Mihkelson kirjutab, et Eesti ütles “jah” Euroopale juba 5000 aasta eest (Eesti Päevaleht 26.08.2003)

Eesti Kunstiakadeemia rektor Ando Keskküla usub, et vähemalt need vaimuinimesed, kes juhtusid elama Vene ajal, annavad oma hääle Euroopa Liiduga ühinemise poolt (Postimees 25.08.2003).

Praeguse valitsuse kaitseminister Margus Hanson (Res Publica) ja eelmise valitsuse kaitseminister Sven Mikser (Keskerakond) leiavad ühisartiklis, et Euroopa Liidu tagatav majanduslik ja sotsiaalne julgeolek pole mõeldavad ilma sõjalise julgeolekuta ja vastupidi (Eesti Päevaleht 25.08.2003).

Advokaat, Euroopa õiguse magister Carri Ginter leiab Euroopa Liidu õigusest rohkelt tagatisi, et eestlastel on liitumisest võita rohkem kui kaotada (SL Õhtuleht 23.08.2003).

Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra arutleb, mida võiks põllumehele kaasa tuua Euroopa Liidust loobumine (Postimees 22.08.2003).

Riigikogu liige Imre Sooäär (Res Publica) muretseb, et rahvahääletusel "ei" öeldes kaotame ajud ja kapitali (Postimees 22.08.2003).

Helilooja Erkki-Sven Tüür tahab euroopalikku Eestit, mitte foobiatest ja enesekesksest suurushullusest pulbitsevat Rehepaplat (Postimees 22.08.2003).

Tehnikadoktor Rein Luik arvab, et kuigi liitumine Euroopa ühisturuga ahendab teatavaid vabadusi, mis võiksid olla sõltumatul riigil, mõjutavad need piirangud tavalise kodaniku elustiili ainult põgusalt. Teiselt poolt hakkab mitteühinemine otsustavalt pidurdama edasiminekut majanduslikus arengus (Äripäev 22.08.2003).

Rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja Ivar Sikk kirjutab Eesti regionaalarengust ja toob näiteid Euroopa Liidu raha kasutamisest Eesti maakondades (Postimees 22.08.2003)

Põllumajandusministeeriumi nõunik Ants Laansalu kommenteerib eurovastaste väiteid (Maaleht 21.08.2003).

Sauga vallavanem Meelis Tomberg loodab, et rahvahääletus suurendab eestimaalaste usku demokraatiasse (Pärnu Postimees 21.08.2003).

Endine rahvastikuminister, Riigikogu liige Katrin Saks (Mõõdukad) vastab Postimehe küsimusele, kas seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu hakkab ka meile tulema türklasi jt lõunapoolseid rahvaid (Postimees 21.08.2003).

Pikaaegne Eesti NSV kergetööstusminister Jüri Kraft leiab nii kahe kergetööstusettevõtte nõukogu esimehena kui ka alles alustava põllumajandustootjana, et Eesti peab elus olemiseks oma toodangut piiri taha müüma ning seetõttu Euroopa Liiduga liituma (Maaleht 21.08.2003).

Välisminister Kristiina Ojuland (Reformierakond) arvab, et kui Eesti ütleb 14. septembri rahvahääletusel ELiga liitumisele "ei", hõiskavad kõigepealt arvatavasti eurotoetuste saajad ülejäänud liituvates riikides, sest nende supp muutub Eesti osa võrra tummisemaks (Postimees 19.08.2003).

Praost Andres Põder kirjutab, miks Eesti luterlik kirik toetab Euroopa Liiduga ühinemist (Pärnu Postimees 18.08.2003).

Rahandusministeeriumi euroinfo nõunik Katrin Jaakson vastab Postimehe küsimustele autokütuse aktsiisist ja hinnast Eesti liitumisel Euroopa Liiduga (Postimees 15.08.2003).

Majandusanalüütik Tõnis Haavel küsib, kas väike riik, mille rahvas juba ühinemise alguses ütleb ühisele liidule "ei", võib loota, et aasta või nelja aasta pärast kutsutakse teda uuesti ja parematel tingimustel või saab temast hoopis Euroopa narr (Postimees 15.08.2003).

Endise peaministri, Riigikogu liikme Siim Kallase (Reformierakond) kiri erakonnakaaslastele: Vene kaart (Postimees 15.08.2003).

Ajaleht Sakala leiab juhtkirjas, et kuigi euroasjaajamine on keerukas, saab just sellega teha miljonist neli miljonit (Sakala 15.08.2003).

Politoloog Iivi Masso arvab, et Euroopa Liidust välja jäädes jääksid Eesti kodanikud ilma sellestki kaitsest, mida EL-i olemasolevad ja hiljem jõustuvad, töötingimusi, keskkonnakaitset, kohalikku kultuuri ja inimõigusi puudutavad normid suudavad pakkuda (Eesti Päevaleht 14.08.2003).

Sotsiaalminister Marko Pomerants (Res Publica): “Ei” Euroopa Liidule on “jah” väikestele pensionidele (Maaleht 14.08.2003).

Ajaleht Põhjarannik leiab juhtkirjas, et Euroopa Liit on Ida-Virumaale kasulik (Põhjarannik 14.08.2003).

Kirjanik Tõnu Õnnepalu hoiatab suurushullustuse eest ja selgitab, miks tuleks hääletada Euroopa Liidu poolt (Postimees 14.08.2003).

Valga Lihatööstuse juhataja Elmut Paavel analüüsib Eesti majandussuhteid lõunanaabritega enne ja pärast Euroopa Liitu astumist (Postimees 13.08.2003).

Akadeemia Nord professor Igor Gräzin väidab, et Euroopa Liidul ilma Eestita oleks raskem kui Eestil ilma Euroopa Liiduta (SL Õhtuleht 13.08.2003).

Kirjanik Jaan Krossi arvates on Euroopa Liitu mineku vastasus tobe enesehinnangu liialdus (Eesti Päevaleht 12.08.2003).

Tartu Ülikooli majandusteooria õppetooli dotsent Raul Eamets analüüsib, mis juhtub Eesti tööturul pärast ELiga ühinemist (Postimees 12.08.2003).

Eesti jalgpallikoondise väravavahi Mart Poomi meelest on ühinemine euroliiduga Eesti arengu loomulik jätk (Postimees 12.08.2003).

Riigikogu liige Robert Lepikson (Keskerakond) kutsub ütlema Euroopa Liidule "jah" (Postimees 09.08.2003).

Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin imestab, kui kerge on lollitada inimesi jutuga, et anname Euroopa Liitu minnes käest oma iseseisvuse (Postimees 08.08.2003).

Eurovastane Martin Helme: eeldusel, et meie majanduse alustalad ei muutu, jätkub meie majanduskasv EList väljas olles kiiremini kui sees olles (SL Õhtuleht 08.08.2003).

Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo kinnitab, et vaid Euroopa Liiduga ühinedes saame kindlustada Eesti hariduse ja teaduse kohta maailmas (Postimees 06.08.2003).

Riigikantselei EL teabekeskuse juhtataja Hannes Rumm esitab euromüütide esikümne (SL Õhtuleht 06.08.2003).

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp kinnitab, et Euroopa Liiduga ühinemine ei too ravimite vallas põhimõttelisi muutusi (Postimees 05.08.2003).

Ettevõtluskonsultant, EVEA volikogu liige Olavi Kärsna kirjutab, et Euroopa Liitu astumine ei pea kaasa tooma maksukoormuse suurenemist (Eesti Päevaleht 05.08.2003).

Kirjanik Viivi Luik põhjendab, miks on Eestile vaja Euroopa Liitu (Sakala 05.08.2003)

Ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaaliit) avaldab arvamust, miks peaks 14. septembril kindlasti andma jah-hääle (SL Õhtuleht 05.08.2003)


Dirigent Anu Tali oleks väga üllatunud, kui Eesti Euroopa Liitu ei läheks (Postimees 04.08.2003).

Eesti Pensionäride Ühenduse esimees Sven Pärn: Eesti Pensionäride Ühendus toetab Euroopa Liitu (SL Õhtuleht 01.08.2003).

Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik kirjutab, et Euroopa Liiduga liitumine tõstab Eestis palkasid (Eesti Päevaleht 31.07.2003).

Iru elektrijaama juht ja "Keskpäevatunni" raadiohääl Kersti Kaljulaid arutleb, mis juhtub, kui Eestist kõlab 14. septembril "Ei!" (SL Õhtuleht 30.07.2003)

Riigikogu liige, endine suursaadik Saksamaal, Ukrainas ja Venemaal Tiit Matsulevitš (Res Publica) näitab, mis on Euroopa Liidus põhjus, mis tagajärg ja valgustab Euroopa lähituleviku põhiküsimusi (Eesti Päevaleht 29.07.2003).

Lihula vallavanem ja iseseisvuslane Tiit Madisson väidab, et Eesti ei ei suuda end Euroopa Liidus ära toita, kuna Euroopa Komisjoni määratud tootmiskvoote ei tohi trahvide ähvardusel ületada (SL Õhtuleht 29.07.2003)

Akadeemik Endel Lippmaa on kindel, et kui Eesti peaks praegu Euroopa Liidu laienemisvoorust välja jääma, oleme määratud hääbuma üksinduses (Postimees 28.07.2003).

Jalgpalliklubi FC Flora president Aivar Pohlak usub, et pragmaatiliselt mõeldes võidame me EList kõige rohkem (Postimees 26.07.2003).

Kirjanik Jaan Kaplinski leiab, et Eesti "ei" Euroopa Liidule tähendaks, et saaksime USA, rahvusvaheliste kompaniide ja rahvusvahelise maffia satelliidiks ja mängukanniks (Postimees 25.07.2003).

Endised põllumajandusministrid Jaanus Marrandi (Keskerakond) ja Ivari Padar (Mõõdukad) kirjutavad, miks peaksid hääletama Euroopa Liiduga ühinemise poolt kõik inimesed, kes tahavad, et meie põllumajandus ja maaelu areneksid, mitte ei hääbuks (Sakala 24.07.2003).

Suursaadik Jüri Luik väidab, et pärast Euroopa Liidule ei ütlemist hakkab Eesti majanduslikult ja poliitiliselt üha rohkem sarnanema väikesele SRÜ riigile (Eesti Ekspress 17.07.2003).

Mainekujundaja Linnar Priimägi kutsub üles rahvahääletust eirama (Postimees 17.07.2003).

Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Rein Lang (Reformierakond) vastab intervjuus küsimustele Euroopa tulevikukonvendis tehtud töö tulemuste ja EL põhiseadusliku lepingu projekti tähenduse kohta Eesti jaoks (Põhjarannik 16.07.2003)

Majandusprofessor Ülo Ennuste hinnangul oleks Euroopa Liiduga mitteliitumise puhul võimalik pikaajaline majanduskaotus ligilähedane kaotusele, mis Eestit tabas koos viimase okupatsiooniga, seega mõõdetav triljonites kroonides (Pärnu Postimees 15.07.2003).

Eesti kultuurisaadikuna tuntud dirigent Eri Klas on kindel, et Eesti suudab Euroopa Liidus säilitada oma näo. Ta ütleb, et euroliidu praegused liikmed on küll lähenenud, ent neile kõigile on jäänud iseseisvustunne ja patriotism (Postimees 14.07.2003).

Muusik ja raadiohääl Mihkel Raud arvab SL Õhtulehele antud intervjuus, et ilma Euroopata, omaette toimetades, eestlased hävitavad iseennast (SL Õhtuleht 12.07.2003).

Lavastaja Mati Unt kirjutab, et võime olla kas eurooplased või siis üldse mitte olla (Sirp 04.07.2003).

Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk arvab, et astumisega Euroopa Liitu satub Eesti majandus ja ühiskond sporditerminoloogiat kasutades mitte niivõrd klubisse kui kõrgemasse liigasse (Äripäev 09.07.2003).

Hansapanga analüütik Maris Lauri: Hääletad "ei", valid majanduskriisi (Postimees 08.07.2003)

Kolumnist Enn Soosaar kirjutab, et ühinenud Euroopa avab Eestile võimalusi säärases rohkuses, mida siinmail pole keegi näinud (Eesti Päevaleht 07.07.2003).

Üle poole aasta Brüsselis elanud ETV korrespondent Indrek Treufeldt räägib SL Õhtulehele antud intervjuus, miks ta on kriitiline eurooptimist (SL Õhtuleht 05.07.2003).

Tallinna linnapea, Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kirjutab sellest, mida ta peab Eesti kaotusteks seoses astumisega ELi (Postimees 10.07.2003)

Tallinna linnapea, Keskerakonna esimees Edgar Savisaar esitab argumente Euroopa Liiduga ühinemise poolt (Eesti Päevaleht 04.07.2003).

Ajaloolane David Vseviov leiab, et Eesti valib Lääne ja Ida vahel (Postimees 28.06.2003).

Peaminister Juhan Parts algatab Eesti eurofilosoofia avaliku arutelu, et kujundada välja rahvuslik strateegia “Eesti võit Euroopas” (Eesti Päevaleht 27.06.2003).

Riigikogu liige Toomas Hendrik Ilves (Mõõdukad) arutleb, mis on ühist Volvol ja Euroliidul (SL Õhtuleht 27.06.2003).

Keskerakonna aseesimees ja Riigikogu Euroopa asjade komisjoni liige Peeter Kreitzberg kinnitab, et Euroopa Liit on ja jääb iseseisvate rahvusriikide ühenduseks, mitte ei saa liitriigiks (Kesknädal 18.06.2003).

Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa (Keskerakond) toetab Eesti astumist Euroopa Liitu, sest "integreerumise alternatiiviks pole mitte illusoorne iseseisvus, vaid reaalne isoleeritus" (Kesknädal 18.06.2003).

Keskerakonna aseesimees Sven Mikser soovitab meeles pidada, et Euroopa Liiduga liitumisest loobumise negatiivsed mõjud on kindlasti hullemad kui mistahes senise iseseisvusaja poliitilise väärotsustuse tagajärjed: "Kui ütleme "ei", saab Eestist oma regiooni ainus "iseseisev" kääbus." (Kesknädal 18.06.2003).

Eesti valitsuse esindaja Euroopa Tuleviku Konvendis Henrik Hololei on konvendist kokkuvõtteid tehes kindel, et enam kui 20 riigi üksmeelel valmiv tulemus peab juba maamehe loogika järgi olema üpris mõistlik, muidu kõik riigid sellega päri poleks (Postimees 16.06.2003).

Arnold Rüütel vastab Põhjaranniku lugeja küsimusele, kuidas Eesti Vabariigi president hindab ühinemist ELiga (Põhjarannik 11.06.2003).

TÜ politoloogiaõppejõud Viljar Veebel kirjutab, et Leedu, Ungari, Sloveenia ja Malta positiivsete Euroopa Liidu rahvahääletuste taustal tähtsustub ka Eesti kodanike jaoks päev-päevalt üha enam vajadus ajaloolise valiku ees põhjalikult järele mõelda.(SL Õhtuleht 03.06.2003).

Ajaleht Äripäev leiab juhtkirjas, et Eesti võidab EL tööturu avanemisest (30.05.2003)

Kirjanik Mait Raun väidab, et leidub arukamaid lahendusi, kui ametlikult välja hõigatud eurostumine (Maaleht 29.05.2003)

Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Juhan Telgmaa kirjutab Euroopa Liidu loodushoiuseadustiku rakendamisest Eestis (Postimees 28.05.2003).

Euroskeptiline majandusteadlane Uno Silberg hoiatab, et Euroopa Liiduga ühinemine toob kaasa Eesti senise traditsioonilise põllumajanduse ja toidulaua hääbumise (Nädaline 29.05.2003)

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ennustab, et EL-is peaks talupidajate elu minema majanduslikult kergemaks, sest tõuseb talupidajate toodangu hind ja suurenevad toetused (Pärnu Postimees 28.05.2003).

Haigekassa välissuhete osakonna juhataja Miret Tuur selgitab, kuidas Eesti astumisel Euroopa Liitu laienevad pensionäride EL-i sotsiaalkindlustusalased õigused (Eesti Päevaleht 19.05.2003).

Virumaa Teataja peatoimetaja Rein Sikk teeb ettepaneku Eesti ühinemisleping Euroopa Liiduga avalikult rahvale ette lugeda (Virumaa Teataja 16.05.2003).

Riigikogu liige Janno Reiljan (Rahvaliit) kutsub üles hääletama euroreferendumil iseenda poolt (Pärnu Postimees 13.05.2003).

Akadeemik ja poliitik Peeter Tulviste (Isamaaliit) näitab, miks Eesti minek Euroopa Liitu on sõna otses mõttes elu ja surma küsimus (Eesti Päevaleht 13.05.2003).

Riigikogu liige Eiki Berg (Res Publica) vahendab Postimehele oma muljeid vaatleja tööst Euroopa Parlamendis (Postimees 15.05.2003).

Eesti Panga president Vahur Kraft kirjutab euro sularahana kasutuselevõtu perspektiivist Eestis (Eesti Päevaleht 03.05.2003)

Audentes Mainor ülikooli professor Ivar Raig (Uurimiskeskus Vaba Euroopa) kirjutab, et EL liitumise järgne palkade tõus sõltub majanduse efektiivsusest, mis praegu jääb ELi maade omast alla rohkem kui palkade tase (Äipäev 25.04.2003).

Eesti konjunktuuriinstituudi direktor, majandusteadlane Marje Josing vastab lehelugejate küsimustele Euroopa Liiduga ühinemise mõjust Eesti elanike elatustasemele (Põhjarannik 15.04.2003)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman rõhutab, et Eesti praegune majandusolukord ei säili, kui me ei liitu Euroopa Liiduga (Postimees 15.12.2002)



On-line intervjuud Delfi.ee portaalis
Alar Streimann: Arvan, et Eestil on Euroopas väga palju sõpru

Eiki Berg: 60:40 liitumispooldajate kasuks

Renaldo Mändmets: Riigiametnike valmisoleku hindeks “kõva kolm”

Allar Jõks: Liitumisel Eesti oma iseseisvust ära ei anna

Allan Martinson: Kindlasti JAH

Edgar Savisaar: Karta tuleb tagahoovi staatust

Ingrid Rüütel: Poliitilised otsused tuleb mõistusega teha

Hannes Danilov: Eesti jaoks muutub maailm avatumaks



Artiklid 14. septembri rahvahääletuse riiklikust teavituskampaaniast


Postimees avaldab eurohääletuse reklaamklipid (Postimees 07.08.2003)

Paradigmade heitlus (Erkki Bahovski kommentaar, Postimees 06.08.2003)

Meediaarvustus: Firenze on kaugemal veel (Vahur Afanasjev, Postimees 06.08.2003)

Alev Ström ja Jüri Homenja kutsuvad Eesti rahvast eurohääletusele (SL Õhtuleht 01.08.2003)

Alev Ström ja kingsepp Johannes kutsuvad hääletama (Postimees 01.08.2003)

ETV teavitab humoorikate vaheklippidega euroreferendumist (Postimees 31.07.2003)

Eestis Baltimaade neutraalseim kampaania (Eesti Päevaleht 30.07.2003)

President manitseb eurohääletama (SL Õhtuleht 29.07.2003)

Kolmikgrupi avaldusest lausete kaupa (Igor Gräzini kommentaar, SL Õhtuleht 28.06.2003)

Erafirmad ühinevad eurokampaaniaga (Eesti Päevaleht 27.06.2003)

Valitsuse ühisavaldus (Maaleht 26.06.2003)


Euroopa Liidu kampaania maksab 15 miljonit krooni (Äripäev 26.06.2003)

Euroausust, palun! (SL Õhtulehe juhtkiri 26.06.2003)

Rüütel, Ergma ja Parts kutsusid rahvast üles hääletama ELi poolt (SL Õhtuleht 26.06.2003)

Eurokarussell lasti käima (Pärnu Postimehe juhtkiri 26.06.2003)

Kolm kõrget jaa’d (Eesti Päevalehe juhtkiri 26.06.2003)

Riigijuhid kutsuvad euroliitu (Eesti Päevaleht 26.06.2003)

Rüütel, Ergma ja Parts ütlevad euroliiduga ühinemisele "jah" (Postimees 26.06.2003)

Parlament ootab Partsilt üleskutset olla ELi poolt (Postimees 18.06.2003)

Ojuland usub rahva jaa-sõnasse (Eesti Päevaleht 06.06.2003)

SL Õhtuleht kutsub poliitikuid üles rääkima rahvahääletuse eel Euroopa Liidust inimkeeles lihtinimesele olulistel teemadel (SL Õhtulehe juhtkiri 30.05.2003)

Arnold Rüütel hakkab eurorongi vedama (Postimees 21.05.2003)

Parts ootab aktiivset eurohääletamist (Eesti Päevaleht 21.05.2003)

Nii valitsus kui parteid kavandavad eurokampaaniat (Raadio Vaba Euroopa 20.05.2003)



Info EL teavitus- ja kampaaniaprojektide toetamisest

Valitsus ja Avatud Eesti Fond toetavad eurovastaseid (ELIS 02.04.2003)

Riik ja AEF toetavad kodanikeühendusi 1,86 miljoni krooniga (ELIS 05.03.03)



Muud teemad

Ettevõtted euroliiduks valmis (Äripäev 25.08.2003)

Teadlased: Eesti "ei" euroliidule lõhestaks ühiskonda veelgi (Postimees 23.08.2003)

Eeldatav kolmekordne suhkru hinna tõus on müüt (Eesti Päevaleht 22.08.2003)

Kaupmehed: Eesti liitumine ELiga ei too kaasa toidu kallinemist (Äripäev 22.08.2003)

Euroliidust välja jäämine jätaks Eesti tootjad üksi (Postimees 18.08.2003)

Pangad: "ei" euroliidule toob laenuintresside tõusu (SL Õhtuleht 14.08.2003)

Euroopa Liit toob Eestile abiraha ka Norrast (Postimees 04.08.2003)

Eesti haiglad võivad EL-ilt saada 360 miljonit krooni toetust (Eesti Päevaleht 14.07.2003)

Euroliit ei muuda Eesti liiklust, kirjutab Eesti Päevaleht (08.07.2003)

Mis maksab banaan euroliidus? (Eesti Päevaleht 28.06.2003)


Mesinik Jaanus Tull on veendunud, et euromesilase nõel pole valusam maavillase mesilinnu omast ja mett annavad ühtemoodi mõlemad. Sestap ei oska ta euroliidu tulekus midagi halba näha (Tartu Postimees 16.06.2003)

Äripäev kirjutab Eesti kaubamärgiomanike õigustest Euroopa Liiduga liitumisel (Äripäev 23.05.2003)

Europiirid langevad: SL Õhtuleht kirjutab, et enam ei pea Euroopa tippliigasse ihkav Eesti jalgpallur pabistama, kas võõra maa võimud tööloa annavad (SL Õhtuleht 15.05.2003).

Maaleht kirjutab, et Euroopa Liit ei sunni Eestit viina hinda tõstma. Viina aktsiisimaksu määr on Eestis juba suurem ELis kehtestatud minimaalmäärast (Maaleht 15.05.2003).


Maksud ELis erinevad riigiti: Äripäev kirjutab mootorsõidukimaksudest, kapitalimaksudest ja lepingute sõlmimisest (Äripäev 13.05.2003).