| Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 8. juuli 2010
Juhataja Liina Kersna
Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud. Nagu näha, on paljud teemad ka läbi arutatud ministrite laua taga. Algatuseks sõna peaministrile.
Andrus Ansip
Valitsus kinnitas ministeeriumide ja Riigikantselei möödunud aasta majandusaasta aruanded. Eeldades seda, et Jürgen on kriitiline, nagu alati, tahan ma öelda, et üldiselt on need majandustegevuse aruanded sel aastal märksa parema kvaliteediga, kui nad olid möödunud aastal, eksimusi on märgatavalt vähem. Aga edasi räägib juba märksa kriitilisemalt nendest aruannetest Jürgen.
Valitsus kinnitas Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013. aastate möödunud aasta aruande, mille kohaselt panustas riik ettevõtluse arendamisse üle 2,3 miljardi krooni. Ja mida sealt põhiliselt täheldada võib siis?
2009. aastaks oli seatud eesmärk hoida majanduslangusest tingitud ettevõtlusaktiivsuse langus võimalikult väike ja languse asemel ettevõtlusaktiivsus möödunud aastal tegelikult veidi kasvas. Kui 2008. aastal oli Eesti Maksu- ja tolliameti andmeil tuhande elaniku kohta 43,5 tegutsevat ettevõtet, siis 2009. a tõusis ettevõtete arv 43,6 ettevõtteni. Ettevõtete ellujäämismäära osas on toimunud võrreldes 2008. aastaga langus, 67,4 protsendilt 63,2 protsendini ja see 4,2 protsendine ellujäämismäära langus näitab, et kriisi ulatusest hoolimata on märkimisväärne hulk ettevõtjaid suutelised oma tegevust muutunud oludele kohandama. Suurt pankrotilainet ei tekkinud, ehkki pankrottide üldarv võrreldes 2008. aastaga muidugi kasvas.
2009. aastal Eesti ettevõtjate tootlikkuse näitaja, tootlikkus töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes ei muutunud, Eurostati järgi oli Eesti tootlikkus nii 2008. kui ka 2009. aastal 63,8% Euroopa Liidu keskmisest. Mis ei ole ka sugugi ülearu palju väiksem kui seni kõige kõrgem tase - 2007. aasta tootlikkus oli 65% Euroopa Liidu keskmisest.
Eesti positsiooniks Maailmapanga ettevõtlusalase õiguskeskkonna koondedetabelis „Doing business“ oli 2009. aastal - hõlmab siis perioodi mai 2008 kuni mai 2009 - 24. koht. Eestis nõrgimaks kohaks on olnud tööseadusandlusega seonduv, kus Eesti oli 183 uuritud riigi hulgas 161. kohal. Nüüd me teame, et meil on uus töölepinguseadus jõus ja see koht uutes „Doing business“ raportites peab kindlasti paranema. Aga praeguses pingereas seda töölepinguseadusest tulenevat muutust ei kajastata.
Ettevõtluse rahvusvahelistumise toetamisest moodustavad väga suure osa eksporditagatised. Kokku tagati eksporti 426 miljoni krooni ulatuses. Ja teine oluline majanduse elavdamismeede oli laenu tagastamiste pakkumine ettevõtjatele parandamaks ligipääsu finantsidele. Käenduste abil väljastatud laenu maht 2009. aastal oli kokku 1,35 miljardit krooni. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on kindlasti valmis seda küsimust põhjalikumalt kommenteerima.
Valitsus kinnitas Euroopa Komisjoni välissuhete peadirektoraadi riikliku eksperdi kandidaadi ja selleks sai Anna Tiido.
Valitsus eraldas valitsuse reservist 12,9 miljonit krooni Sotsiaalministeeriumile HIV/Aidsi ravimite ostmiseks täiendavalt.
Me eeldame, et eelarvemuudatuste järel, mis igal aastal Riigikogus on tehtud, need vahendid siis taastatakse valitsuse reservi. Minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Sõna rahandusministrile.
Jürgen Ligi
Aitäh! Peaminister rääkis peaaegu kõik ära. Aga ta käskis mul olla kriitiline aastaaruannete suhtes. Ma hiiliks sellest ülesandest praegu kõrvale. Pigem pean ütlema, et puuduste hulk on vähenenud, kinnitama neid sõnu, mis siin juba kõlasid. Ja pean väitma, et raamatupidamiskohuslaste majandusaasta aruanded on olulises osas kooskõlas hea raamatupidamistavaga ja sooritatud tehingud on kooskõlas õigusaktidega.
Hea uudis on see, et uudist pole. Aga märkusi ikkagi tehti. Puudusi on vähem, nad on suhteliselt tavapärased, puudutavad riigihankeid, inventuure, amortisatsiooniarvestust jne. Aga need on detailid.
Siis oli päevakorras punkt andmete esitamisest riigile. Valitsus kinnitas eelnõu, mis annab Statistikaametile, PRIA-le ning Tervisearenguinstituudile õiguse nõuda erandkorras raamatupidamiskohuslastelt andmeid, mida nad on korra juba esitanud. See on nüüd üks väike ajutine tagasiastumine suurest muutusest, suurest positiivsest muutusest.
Ettevõtjate jaoks me oleme otsustanud, et ettevõtjad peaksid saama aruanded esitada korraga ühele küsijale ja selle ka seadusse kirjutanud - uude raamatupidamisseadusse. Praktikas on siiski selgunud, et väikest üleminekuaega on siin vaja: 1. jaanuarini 2012.
Selle erandi said siis kolm asutust: Statistikaamet, PRIA ja Tervisearenguinstituut, nagu öeldud. Statistikaameti küsimustega oleme kõige paremini kursis, et seal on teema ka hästi tundlik rahvusvaheliselt, me ei tohi tekitada mingil juhul muljet ega võimalust, et statistikaamet küsib selliseid isiklikke asju, kus isik on identifitseeritav. Statistiline uuring peab olema anonüümne ja sellepärast on need ümberkorraldused siis andmekogumise süsteemis hästi kriitiline teema. See üleminekuperiood on neile kaheldamatult vajalik. Aga mitte kõik küsijad seda üleminekuperioodi ei saanud.
Jah, siis HIV/Aidsi ravimiteks lisaraha paraku pidime eraldama. Siin oli küsimus minu andmetel hinnatõusus suuresti, aga selle raha, me eeldame, et sotsiaalministeerium tagastab reservi eelarve muutuste käigus. Ja me kinnitasime Eesti seisukohad 13. juuli ECOFIN-ks, millest küllap järgmine nädal saab rohkem rääkida. Meie jaoks on see siis viimane oluline tähis ka euro kasutusele võtmise otsustes. ECOFIN kinnitab õigusaktid, sh ka vahetuskursi, mida mina olen juba ammu kinnitanud, et see saab olema 15,6466. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Sõna kaitseministrile. Palun.
Jaak Aaviksoo
Aitäh! See nädal on olnud tähelepanuväärne selle poolest, et viimase aja kõige suurem ajateenijate arv alustas oma teenistus. Käisin nädala alguses Kuperjanovi pataljonis, mis on ilmselt Eesti kõige kaasaegsemaid ja ka kõige positiivsema kuvandiga väeüksuseid. Täna käisin logistikapataljonis, mis paraku nii hea välja ei näe.
Aga tänase valitsuse istungi kaitseväge ja kaitseväeteenistust puudutav otsus seisnes asendusteenistuse pikkuse lühendamises 16-lt kuult 12 kuule.
Euroopa sotsiaalharta ütleb, et asendusteenistus, mis on ette nähtud neile, kes ei soovi relva kanda usulistel või ilmavaatelistel põhjustel, ei tohi olla pikem kui poolteist kuud lühimast ajateenistuse perioodist. Eestis on see teatavasti 8 kuud, 8 korda poolteist on 12 kuud. See on kindlasti hea uudis neile 12 noorele, kes asuvad augustis asendusteenistusse. Nende asendusteenistus kestab varasema 16 asemel siis 12 kuud.
Paar sõna veel ajateenistusest. Ma arvan, et väga asjakohane on märkida seda äärmiselt positiivset suhtumist, mida ma olen kogenud nii äsja ajateenistusse astunud noorte kui ka neid välja õppima asuvate kaadrikaitseväelaste poolt. See erineb oluliselt sellest õhustikust, mida ma ka ise olen kogenud 3 või 4 või ka kümmekond aastat tagasi. See on väga sümpaatne ja ma arvan, annab märki mitte ainult kaitseväeteenistust silmas pidades, vaid üldise kodanikutunde ja riigitunde kasvamisest.
Teisest küljest peame olema ka ausad, paraku logistikapataljonis oleme kaugel normatiivsetest õppe- ja elutingimustest. 4,5 ruutmeetrit ühe ajateenija kohta eluruumi ei ole see, mida me suudame tagada. Kolmekordsed narid vahipataljonis ei ole see, mida Eesti Vabariik peaks tagama ajateenijatele. Nii et nõukogudeaegne infra eriti Tallinnas vajab kindlasti Jägala linnaku väljaarendamist. Sellised kavad on tehtud kümneaastases arengukavas.
Ma loodan, et ma saan siin kinnitada, et need kavad viiakse ka ellu. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal ta võib-olla neid probleeme ei lahenda, kuid kindlasti kõik ajateenijad väärivad paremaid väljaõppetingimusi. Selle me oleme võlgu sellele entusiasmile ja suhtumisele, mida ajateenijad ja Eesti noored on kaitseväe vastu üles näidanud.
Nii et tahaksin siit kasutada seda võimalust ja soovida kõigile ajateenijaile edukat teenistust ja tõusku sellest kasu nii Eesti riigi kaitsevõimele kui ka igale ajateenijale isiksuse küpsemise läbi. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja lõpetuseks sõna keskkonnaministrile.
Jaanus Tamkivi
Aitäh! Minu poolt kaks teemat, mida tahaks teile vahendada valitsuse istungist. Esiteks tõsisem asi, põlevkivi kasutamise riikliku arengukava, arengukava on siis aastateks 2008-2015, rakendusplaani elluviimine.
Kuna põlevkivi arengukava näol on tegemist väga kaaluka dokumendiga, mis omakorda on seotud elektrimajanduse ja energiamajanduse arengukavadega, siis on sellele koostatud ka rakendusplaan ja rakendusplaan aastani 2009-2012 on meil hetkel käsil. Kokkuvõte sellest, kuidas siis aastal 2009 põlevkivisektoris on arengukava täitmine läinud.
Sellel arengukaval iseenesest kolm suurt eesmärki, lihtsalt ütlen kordamiseks üle. Esimene eesmärk on tagada Eestile energia varustuskindlus läbi põlevkivienergeetika juhul, kui seda peaks olema vaja. Teiseks, loomulikult kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine. Ja kolmandaks, keskkonnamõjude vähendamine.
Esimese punkti osas võib öelda seda, et kuna meil arengukavaga on seotud põlevkivi kaevandamise aasta määr täna 20 miljonit tonni, siis eelmisel aastal oli see kaevandamise maht 16,4 miljonit tonni. Selles mõttes on see piir täiesti piisav selleks, et neid eesmärke tagada.
Mis puudutab keskkonnamõjude vähendamist, siis on algatatud mitmeid uuringuid nii Eesti riigi, Eesti Energia kui ka Viru Keemia Grupi poolt. Neid uuringuid tehakse selleks, et siis mõistlikumalt seda varu kasutada.
Ütlen veel nii palju selle punkti all, et Eesti Energia kaevandused on ka siis parimatele mäeinseneridele, mäetööde eriala üliõpilastele pannud välja stipendiumid, ka ikkagi selleks, et seda põlevkivi valdkonda arendada.
Keskkonnamõjude vähendamise poole pealt näitavad andmed kõik paranemise märke. Poolkoksi ja koldetuha kogused on vähenenud. Eesti Energia AS-i tellimisel valmis ka tulevase suure kaevandusala, uue Kiviõli kaevanduse sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs, mis on loomulikult väga oluline.
Peab ütlema seda, et üldiselt selle põlevkivi arengukava täitmisega oleme graafikus. Summad, mis on kavandatud aastateks 2009-2012 selle rakendusplaanis, on ligi 26 miljonit. Eelmisel aastal kasutati sellest ära 16,9 miljonit ja suurem osa oli siin majandusministeeriumil ja haridus- ja teadusministeeriumil. Nii et selline ülevaade oli.
Teiseks siis, mida valitsus ka arutas ja millest tahaks rääkida, oli maa munitsipaalomandisse andmisest keeldumine, mis puudutas Rakvere linna.
Rakvere linn on teinud taotluse Vabariigi Valitsusele saada munitsipaal- ja elamumaid 11 kinnistut ja maa-ameti poolt ja ka keskkonnaministeeriumi poolt valitsusele esitatavates materjalides oli ette valmistatud keelduv otsus. Valitsus seda täna arutas just nimelt selleks, et kujundada ühtseid seisukohti.
Seisukoht jäi selline, ja teie vahendusel tahaks võib-olla omavalitsusi veel kord sellest teavitada, et vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ei ole kohalikel omavalitsustel ühtegi elamumajanduse arendamise kohustust pandud, nii et maa munitsipaliseerimist, elamumaa munitsipaliseerimist kohalikele omavalitsustele tasuta ei ole.
Küll aga aasta tagasi sai loodud ju tingimus ja võimalus riigivara seadusesse kohalikel omavalitsustel, kui nad soovivad, siis omandada elamumaad riigi käest, teha seda 65% turuhinnaga, kusjuures järelemaksu tähtaeg on 2 aastat. Kui kohalikel omavalitsustel on soov saada kohalike omavalitsuste valdusesse elamumaad, siis pigem kasutada ikkagi seda seaduse paragrahvi.
Päris selge on see, et need elamumaad ju kohalike omavalituste valdusesse ei jää nii või teisiti nad siis müüakse edasi ja sellest saadava tulu arvelt on võimalik siis see 65% ka riigile ära maksta. Ja niimoodi siis tulevikus käitume kõigi omavalitsustega, kes riigi poole selles küsimuses pöörduvad. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd küsimuste kord. Uutele reporteritele, et siis ka nimi ja oma väljaanne öelge, palun.
Andres Einmann, BNS
Küsimus peaministrile. Eile teatas Venemaa, et juulikuus korraldavad Soomega Soomes majandus-täiendusõppus Nord Streami gaasijuhtme kaitsmiseks. Kas sellest õppusest on ka Eestit teie andmetel ametlikult teavitatud? Ja kuidas te üldse suhtute, kas Eesti peaks murelik olema sellepärast, et Eesti piiride lähedal toimub siin õppus?
Andrus Ansip
Igal omanikul loomulikult on õigus oma vara kaitsta. Aga mina küll praegu teadlik sellest ei ole, et meie valitsusele või mõnele ministeeriumile või valitsusasutusele oleks laekunud mingi ametlik informatsioon kavandatavatest õppustest.
Juhataja
Jah, palun.
Andres Einmann, BNS
Aga kuidas te suhtute sellesse?
Andrus Ansip
Suhtumine oli esimeses lauses öeldud – igal omanikul on õigus oma vara kaitsta. Muidugi lähtudes üldtunnustatud normidest, rahvusvahelisest õigusest, kui asi puudutab mitte ühe või teise riigi territooriumi, vaid muid alasid jne.
Martin Vallimäe, BNS
Küsimus härra peaministrile. Kui paar kuud tagasi te avaldasite lootust, et inflatsiooni aastane kiirenemine võib olla ajutine, kuigi see tuli teile üllatusena, nüüd hakkab paistma, et see on tühi lootus. Kriisi ajal hinnad väga ei langenud, siis nüüd jälle hakkavad nad tõusma mõõdukas tempos. Mida valitsus saab teha, et need ei hakkaks tõusma sama kiires tempos kui paar aastat tagasi, kui inflatsioon küündis aasta lõikes 6 või 10 protsendini? Ja see on ju ometi ka näpuliigutus meie euroga liitumise teemal.
Andrus Ansip
No ei ta nüüd nii väga näpuliigutus ikkagi ei ole. Ma ei ole teie küsimuses selle osaga nõus, mis kõneles sellest, et hinnad väga ei langenud. Langesid ja väga langesid möödunud aastal hinnad Eestis. Ja veel möödunud kuu seisuga oli Eesti Maastrichti inflatsiooni kriteeriumi kujundaja. Ehk siis Eesti koos Portugali ja Lätiga olid Euroopa Liidus kõige väiksema inflatsiooni tasemega ja just nimelt nende kolme riigi keskmisele liidetigi poolteist protsenti otsa, et siis selgitada välja see Maastrichti inflatsiooni kriteerium, mis liitujatele kohustuslik on. Ehk siis 12 kuu arvestuses ei ole Eestile küll absoluutselt mitte midagi ette heita.
Aga mis puudutab möödunud kuu inflatsiooni, siis jah, pisut kõrgevõitu ta on, aga need põhjused on praegu ka ajakirjanduses piisavalt kajastatud juba. Esiteks, nii käibemaksu tõusu kui ka aktsiisi tõusude efekt langeb suuresti 1. juulist ehk siis juulikuust juba välja ja juba seetõttu statistiliselt see inflatsiooni näitaja järgmisel kuul peaks olema märksa madalam kui ta on praegu. On ta madalam poolteist protsenti või pisut sellest erinev protsendi punkti, see selgub ajaga. Tuletan meelde, et 2% on just see tase, mida nii Euroopa Keskpank kui ka Euroopa Komisjon peab ideaalseks ja mille poole kõikide riikide majandused ka püüdlevad.
Meie möödunudkuises inflatsioonis on suur osa mobiilside hindade tõusul, mida tuleb ka siiski käsitleda ühekordsena, sest et ei ole väga palju tarbijaid, kes tegelikult ise tunnetaksid seda, et mobiilside hinnad oleks väga palju tõusnud. Kuid väga mitmed sooduspaketid on läbi saanud ja nüüd maksavad need, kes varasematel kuudel kõnelesid soodushindadega või hoopis hinnata, maksavad siis tavatarbijatega, teiste tarbijatega samasugust hinda ja see on ka põhjustanud seda suhteliselt kõrget inflatsiooni taset.
On üks teine uudis täna veel lehtedes olnud, et Eesti on majanduslanguselt Euroopa Liidus 2. kohal. Lugesin vist Postimees onlinest just äsja pressikonverentsile tulles seda uudist. Iseenesest uudist ei ole seal kuigivõrd, sest et jutt käib selle aasta esimesest kvartalist ja esialgsetel hinnangutel oli majanduslangus esimeses kvartalis 2,3% ja nüüd on see korrigeeritud väiksemaks ehk 2,0%ks.
Aga kvartal-kvartali võrdlus ei ole Eesti puhul hea, sest teatavasti möödunud aasta neljandas kvartalis Eesti majanduskasv oli pluss 2,4%.
Ja me teame ka, millest see suuresti tingitud oli. See oli tingitud aktsiisikaupade varuks tootmisest ja varuks ostmisest ja siis oli meie majanduskasv pluss 2,4%. Nüüd esimeses kvartalis miinus 2,0%. Ja kui Euroopa Liidu keskmine on 0,2%, siis kahe kvartali keskmine jääb sinna Euroopa Liidu keskmisse suurepäraselt. Nii et alati see kvartali-kvartali võrdlus ei anna väga adekvaatset pilti sellest, mis majanduses tegelikult toimub. Aasta-aasta võrdlus on märksa parem.
Ma ühinen nende analüütikutega, kes ütlevad, et esimese kvartali miinuskasv aasta-aasta võrdluses jääb ilmselt ka viimaseks. Ehk siis edaspidi ma ootan küll plusskasvu. Kas või juba sellest möödunud aasta neljanda kvartali võrdlusest, et see 2,4 protsenti plussi oli Euroopa Liidu kõige suurem majanduskasv, et võib aru saada ka, mille ümber need kasvud seal kõiguvad. Järgmises kvartalis, teises kvartalis siis, praegu oleme otsapidi juba kolmandas, aga need andmed tulevad suure viivitusega, me ilmselt näeme jälle, et Eesti on Euroopa Liidu kas nüüd kõige suurema majanduskasvuga, aga üks kõige kiiremate majanduskasvudega riike. Aitäh!
Jürgen Ligi
Ma lisaks, et tõesti statistika on keeruline, teda tuleb analüüsida. Üks võimalus ka majanduskasvu hindamiseks on, kuhu riik paigutub oma SKP-lt minevikku. Eesti on täiesti Euroopa keskmine langev juhul, kui me võrdleme tema SKP-d tema mineviku SKP-ga. Ja see on oluline näitaja samuti. Nii nagu aasta langus, nii nagu kvartal-kvartali oma, nii nagu ka ajaline. See näitab kohaliku mulli suurust ja see peaks meid rahustama, et me ei ole mitte liiga kaugele minevikku langenud ja kosume kindlasti. Me ootame tõepoolest aasta keskmisena siiski tõusu. Mina usun ka, nagu peaminister, et ka teine kvartal juba on tõus.
Aga mis puutub inflatsiooni, siis eks ta ole jälle üks sihuke häiriv number, teda ei tule mingil juhul üle tähtsustada ja me peame samas arvestama, prognoosinud oleme me juba seda juba tüki aja eest, et suvel inflatsioon pöördub allapoole. Aga me peame arvestama seda, et siseriiklikke põhjusi hinnatõusuks või siseriikliku ruumi hinnatõusuks tegelikult ei ole. Sisenõudlus ei ole tugevnenud ja selle poolest me hinnatõusu ka ei saa kohalikuks mureks liiga palju võtta, et need tegurid peavad olema välistegurid, juhul kui inflatsioon jätkub. Sel juhul on see Euroopa üldine probleem. Tõsiselt kokkuvõttes me tõesti eeldame, et inflatsioon langeb. Aitäh!
Andrus Ansip
Sest 12 kuu keskmisena inflatsiooni näitaja meil on miinus 0,4%, Portugalil miinus 0,5 ja Lätil miinus 1,2. 12 kuu keskmisena kolme kõige madalama inflatsiooniga. Tõe huvides võib öelda, et Iirimaal on miinus 2,5, aga see näitaja heideti kõrvale kriteeriumi arutamisel.
Juhataja
Aitäh! Kas on, palun, veel? Martin.
Martin Vallimäe, BNS
Kui ma tohin täpsustada peaministri seisukohta, mis puudutab mobiilside hindasid. Kas teie kui suur statistika jälgija ei usu, et statistikaameti välja toodud 15 protsendine hinnatõusu kasv pole tõene või te peategi sellist hinnakasvu normaalseks?
Andrus Ansip
Kui Statistikaamet on sellise numbri oma küsitlustest, analüüsidest välja toonud, et miks ma seda ei usu, kindlasti ma usun seda. Ja mul ei ole küll kahtlusi selles, et see number ei vasta tõele. Seletus on nende endi poolt ka esitatud, Statistikaameti poolt siis esitatud. See seletus seisneb selles, et paljude sooduspakettide aeg on täis saanud ja nüüd need, kes said tasuta või väga odava tariifiga sideteenuseid kasutada, need peavad maksma siis tavalist hinda. Aga see tavaline hind ei ole tõusnud. Aga ometi need sooduspakettide kasutajate osatähtsus mõjutab siis küllalt olulisel määral seda inflatsiooni indeksit. Tarbijahinna indeksit.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis aeg intervjuudeks. Suur tänu!
Lõpp
|
