| Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 1. juuli 2010. a
Juhataja Liina Kersna
Tere, head ajakirjanikud! Rõõm on teid näha sellisel kuumal päeval siin külmas Stenbocki majas. Valitsuse istung on lõppenud, pärast seda peeti ära ka kabineti nõupidamine ning algatuseks sõna, nagu ikka, peaministrile.
Andrus Ansip
Nagu juba öeldud, põhikõneleja on täna Juhan, sest et me otsustasime info- ja kommunikatsioonitehnoloogia projektidele 91 miljonit krooni eraldada ja siis transpordiinvesteeringuteks sellel ja järgmisel aastal 9,7 miljardit krooni. Teistel ei ole suurt midagi rääkida.
Reinu käest me kuulsime täna, kuidas on lood riigi esindamisega kohtus 2009. aastal ja sellest võib Rein rääkida sama pikalt kui Juhan 10 miljardist.
Aga valitsus otsustas täna ka seda, et on valmis andma Läti Vabariigile laenu 100 miljonit eurot, mida küll suure tõenäosusega Läti Vabariik ei vaja. See 100 miljonit eurot oleks paketis koos Põhjamaadega ja Tšehhi ja Poolaga, Põhjamaad siis Soome Rootsi, Norra, Taani, Eesti. Otsus on langetatud juba üksjagu palju aega tagasi, nüüd tuleb see tehniliselt teostada, vormistada lepinguna.
Aga Lätis on arengud olnud vahepeal väga head, Valdis Dombrovskise kabinet on teinud väga head tööd. Kui ta alustas seda tööd, kärpimise tööd, siis toetus valitsusele oli Lätis väga nigel, aga praegu, ma usun, et Valdis Dombrovskis on Läti kõige populaarsem poliitik ja oma populaarsuse sai ta tänu sellele, et ta ajas väga vastutustundlikku eelarvepoliitikat. Nii et kui Lätil peaks vaja minema seda raha, siis me oleme valmis nendele laenama, aga ülimalt suure tõenäosusega nad esialgu kavandatud ulatuses üleüldse laenuraha ei vajagi.
Valitsus kiitis heaks ka meditsiiniseadmete seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu kõige olulisem osa puudutab elavhõbedat sisaldavaid mõõteinstrumente. Vanasti mõõdeti vererõhku elavhõbeda baromeetriga, kraadiklaasis oli elavhõbe sees. Nüüd on Euroopa Liidus kehtestatud sellised regulatsioonid, mis välistavad meditsiiniseadmetes elavhõbeda kasutamise.
Valitsus sai ka ülevaate Eesti keskkonnategevuskava tegevustest aastatel 2007-2009. Ma tean, et keskkonnaministeerium on juba ka eraldi pressiteate väljastanud selles küsimuses. Kõige positiivsemad saavutused nendest aastatest on seotud keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate sulgemisega ehk siis kõik keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad on praeguseks suletud. Natura 2000 alal asuvate looduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks ja põllumajandusmaade keskkonnasäästlikuks majandamiseks on nendel aastatel investeeritud 174 miljonit krooni. Edukalt on käima saadud korterelamute renoveerimislaenu programm rahalise mahuga 766 miljonit krooni. Ja kõige suuremad investeeringud on tehtud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks - seega siis joogiveevarustuse parandamiseks. Sinna on investeeritud üle 5,6 miljardi krooni. Inimesed saavad kvaliteetsemat vett ja üksiti tähendab ka see tervemalt elatud elu ja rohkem eluaastaid. Minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Läheme siis tänase pressikonverentsi staariga edasi. Juhan Parts, palun.
Juhan Parts
Lühike ülevaade siis nendel teemadel, mis puudutasid majandusministeeriumi.
Kõigepealt me kinnitasime 18 uut projekti e-riigi valdkonnas. Taustaks niipalju, et me rahastame kahtepidi e-riigi arenguid, ühelt poolt on projektid konkureerivad, teisalt on projektid, mida me nimetame nö riiklikeks investeeringuteks, mis siis nö otsustuskorras valitsus kinnitab. Ja täna me kinnitasime 18 projekti. Ma kõiki ei hakka ette lugema, aga siiski mõned loen, et tekiks mingisugune arusaam, mis tasemel me oma e-riigi arengus tegelikult oleme.
Aeg-ajalt kõlab murelisi seisukohti, et kas riik paneb vähe raha või siis, et e-tiiger on surnud. Päästeameti häirekeskused, uus infosüsteem. Iseenesestmõistetavalt, et inimestel oleks turvalisem. Teine, Politsei- ja piirivalveameti infosüsteem, selleks et oleks paremini integreeritud Euroopa tagaotsimise infosüsteemiga. Kohalike omavalitsuste teenuste portaal, paljuräägitud asi. Äriregistri uus tarkvara. See majandusaastate aruannete elektrooniline esitamine vastavalt rahvusvahelistele avatud standarditele. Kohtute infosüsteemi täiendused. Liidestatud õigusinfosüsteem.
E-tervise valdkonnas nn e-labori projekt ja tervishoiustatistika moodul. Sadamaregister. E-mereriigi nö programmist nn Estportnet, et kõiki Eesti sadamaid külastavate laevade teenindamine oleks bürokraatiavaba, et laeval oleks võimalik esitada kõiki vajalikke dokumente ühtselt ja suheldes siis Eesti riigiga ühtselt, nii nagu täna ta peab sisuliselt paberkandjal esitama. Tihtipeale paljudele erinevatele merenduse ja meresõiduga seotud riigiasutustele.
Tark tee. Infosüsteem, mis ennekõike puudutab meie teid, et oleks onlines kogu aeg adekvaatne informatsioon alates teedemärgistustest, liikluspiirangutest ja paljudest muudest asjadest ja et seda oleks võimalik kasutada inimesele ka väljundina oma autos. See on selline programm.
Lennuohutuse järelevalveinfosüsteem. Digitaalarhiivi materjalide säilitamise infosüsteem. Programm „Ultima memoria“, see on muinsuskaitseameti poolt veetav programm, mis puudutab meie erinevate kultuuriväärtuste ühtset andmebaasi. Ja kultuuriinfo portaal. Kokku 91 miljonit krooni said need projektid täna heakskiidu.
Järgmine teema puudutab transpordiarengukava rakendusplaani. Siin ei ole mingisuguseid väga uuendavaid asju, aga kuna meil on selline kord, et me transpordiinvesteeringute ja muu tegevuse osas kinnitame kahe-aastase perspektiiviga tegevuskavad valitsuse tasandil, siis 9,7 miljardit krooni erinevaid transpordiinvesteeringuid said heakskiidu. Kõik olulisemad objektid on seal kajastatud.
Praegu taustaks ütleks, et Tallinn-Tartu puhul Aruvalle-Kose osas võiks ehitustööd käia, aga nagu ikka, järjekordselt oleme me pikas pingelises vaidlustusfaasis. Väo-Maardu, Viitna ümbersõit, Tallinna ringtee, Pärnu ümbersõit, osa neist käivad, osa on 2010-2011, kus on intensiivsed tööd, nii et selles mõttes suuri tee-ehitusprojekte on tegelikult igas Eesti olulistes trassides ka järgneval aastal.
Jätkuvad ettevalmistused, mis nõuavad teatud investeeringuid selleks, et oleks võimalik 2013 kasutusele võtta uued rongid, nii Tallinna linna lähi- kui ka kaugliinidel, need on siis ennekõike mõned infrastruktuuri investeeringud, aga ennekõike ooteplatvormid ja elektriraudtee jaoks vajalik kontaktvõrk.
Kommentaarina kõrvale, et see arengukava näeb ette ka selliseid ettevalmistustegevusi. Me oleme algatanud eraldi ettevalmistustegevusi, kuidas ikkagi Harju ja Tallinna piirkonnas, milliseid investeeringuid on vaja teha, et ühistranspordi süsteem viia kaasaegsele tasemele. Tuleme selle teemaga avalikkuse ette võib-olla sügisel, aga täiesti selge, et me peame täna alustama sisulist ettevalmistustööd selleks, et tõepoolest olla valmis pärast 2013 suunama sellesse investeeringuid.
Ei rahulda meid see, et Tallinn ja tema ümbrus ei ole võimeline koos toimima ühistranspordisüsteemis. Ei rahulda meid ainult see, et räägitakse ühest Lasnamäe kanali trammist ja see on tegelikult kogu meie nägemus selleks, et ühistransport muuta atraktiivsemaks. Ka see transpordi arengukava näeb ette selliseid ettevalmistavaid tegevusi, et nö defineerida need projektid prioriteetsusena.
Viime lõpule nii regionaalsete lennujaamade investeeringud, samuti mis puudutab meie põhilisi sadamaid, nii et kokku 9,7 miljardit. Siin selles mõttes suuri poliitilisi erimeelsusi meil ei ole.
1. juuliga seonduvad mitmeid asju. Üks on see, 1. juulist alates kogu ekspordi, ettevõtete ekspordi garanteerimise ja kindlustuse süsteem riigi poolt pakutuna toimub läbi KredExi krediidikindlustuse aktsiaseltsi. See on ettevõtete jaoks oluline, siin on uued võimalused mitte enam Sihtasutuse KredExi järgi. Kindlasti me loodame, et oleme jõudnud täna reaalse rakenduseni.
Kindlasti peaks tugevdama meie ettevõtete ekspordipotentsiaali ja meie konkurentsivõimet. Just ettevõtete konkurentsivõimet, sest selles osas oleme olnud teatud mahajääjad, võrreldes konkureerivate riikidega, ennekõike lääne pool.
Otsustasime ära siis, et riik müüb maha 100% osalust sellises osaühingus, nagu Tehnokontrollikeskus. Milles on siin teema? Teema on siin selline, et Tehnokontrollikeskus, kellel oli täna monopoolne ainuõigus, tulenevalt seadusest läbi viia erinevate tehnoloogiliste seadmete regulaarset kontrolli. Tegemist on tegelikult puhtalt ärilise valdkonnaga, aga seaduses oli see ainuõigus antud sellele riigi osaühingule.
Üldiselt, kui me vaatame teisi Euroopa partnerriike, siis ka sellises asjas toimub normaalne konkurents ja kevadel Riigikogu võttis vastu seaduse, kus me selle ainuõiguse kaotame alates 2010. aasta 1. oktoobrist. Järelikult ei ole meil ka mõtet hoida sellist sajaprotsendilist riigi ettevõtet. Me pakume seda sellistele tegijatele, kes võivad nüüd siis sellel enampakkumisel osaleda. Enampakkumise alghind on 28 miljonit krooni.
See ettevõte on selline, mille umbes aasta keskmine käive on 30-35 miljonit krooni, töötab 59 inimest. Ikkagi tegelikult mõte on selles, et avame võimaluse konkurentsile. Vähemalt niipalju, kui me oleme eelnevalt uurinud ka huvi, siis loodetavasti tuleb mitmeid pakkujaid ja lisaks sellele riigipoolse osa müügile, siis see tähendab, et ka turule saab tulla uusi tegijaid.
Veel üks asi, mis puudutab energeetikat. Me võtsime vastu võrgueeskirja muudatused, mis küll kõlab väga tehniliselt, aga on väga sisuline dokument ja paljuvaieldud asi, millega me loome võimaluse asuda ka nö hajutootmist lihtsamini liitma elektrisüsteemi.
Siiamaani oli selline reegel, et kui inimesel või väiksel ettevõttel olid oma pisikesed elektrijaamad, olgu nad siis tuulikud või mingid muud variandid, siis sisuliselt oli väga keeruline liituda selle elektrisüsteemiga. Sellel olid oma põhjused, lihtsalt, kuna elektrisüsteem peab ju toimima ja selliselt, et ei saa olla ka kõikumisi, aga me oleme leidnud tehnilised lahendused, mille me täna ka õiguslikult fikseerisime, et kuidas väikeseadmed, kui neil jääb elektrit üle, on võimalik seda ka müüa nö turule.
Loodetavasti see kindlasti annab ka sellist hoogu juurde, just nimelt arvestades seda tehnoloogiat, mida maailmas pakutakse, et inimesed ja ettevõtted investeerivad oma väikestesse elektrijaamadesse ja kui endal vaja ei ole, siis on võimalik seda müüa. Nii et ka üks selline võimalus juurde. Ja muud asjad olid veel võrgueeskirjas.
Ja veel üks asi. Me täpsustasime seda loetelu, kes on noorspetsialist, kellel on õigus saada eluasemelaenu puhul garantiid või käendust KredExi kaudu. Tulenevalt sellest, et haridusseaduses on toimunud mitmeid muudatusi, kutsehariduses, terminoloogiliselt me lisasime selle loetellu ka riigiametnikud. Kõik.
Juhataja
Aitäh! Läheme edasi riigi esindamisega kohtus.
Rein Lang
Aitäh! Enne, kui ma selle riigi esindamise juurde tulen, tahaks tegelikult natuke rääkida sellest, mida Juhan ka rääkis. Kuna ma kavatsen öelda siin paar lauset riigi esindamise suhtes, mida võidakse tõlgendada, nagu meil oleks Juhaniga siin mingi tüli käimas, siis tegelikult tahaks just Juhanit tänada siin väga hea koostöö eest nende IT projektide rahastamise osas.
Need, mis siin Juhan ette luges, mitmed nendest on justiitsministeeriumi haldusala projektid, näiteks ka Äriregistri täiustamine ja XBRL tarkvara kaudu Äriregistrisse aruannete esitamine. Nii et meil tegelikult koostöö e-riigi arendamisel on väga hea. Ja tahaks eraldi pöörduda ettevõtjate poole siin sellise teadaandega, et juhul kui keegi tõesti ei saanud eile õhtuks esitada oma eelmise aasta majandusaasta aruannet elektrooniliselt uue süsteemi kaudu siis kedagi trahvima selle eest ei hakata. Ja kui kellelgi on tehnilisi probleeme, siis võtke kindlasti kasutajatoega veel ühendust. Aga see oli meie jaoks minu arvates üks väga edukas IT projekt ja e-riigina oleme teinud jälle siin suure sammu edasi.
Nii et kaks asja, mis on juhtunud viimase 24 tunni jooksul: Eesti on edukalt läinud üle e-aruandlusele, mis tähendab seda, et edaspidi ettevõtjate käest ei hakata samu andmeid mitme ametkonna poolt eraldi küsima. Ja teiseks siis muidugi digitelevisioonile üleminek, mille eest ka tahaks kolleegi õnnitleda, see on ikka iseenesest väga kõva sõna väikese riigi puhul.
Aga nüüd riigi esindamisest. Kui kolm aastat tagasi valitsus uue määruse vastu võttis, millega justiitsministeeriumile pandi kohustus jälgida seda, kuidas eri ametkonnad riigi huve kohtus kaitsevad, siis oli ka neid arvamusi, kes arvasid, et tuhka sellist asja nagu vaja on, et igaüks vaatab ise, kuidas saab. Aga justiitsministeeriumi arvates riik ikkagi on üks juriidiline isik ja me peame suutma riigi huvide esindamist kohtus kuidagi koordineerida. Mis ei tähenda seda, et justiitsministeerium hakkaks kõiki ametkondi esindama kohtus, seda mitte. Aga mingisugune analüüs üks kord aastas tuleb kasuks.
Kõik see, mis me kokku panime, on muidugi nende andmete baasil, mida erinevad ministeeriumid ja maavalitsused on meile andnud. See pilt on päris positiivne. Võrreldes eelmise aastaga on jällegi, kohtuasjade arv vähenenud. Oleme kõvasti rohkem võitnud kohtuasju kui neid kaotanud. Ja kui ka eelmine aasta oli võrreldes üleeelmise aastaga palju parem, siis ma arvan, et trend läheb täiesti heas ja õiges suunas.
Siin tahaks eriti tunnustada põllumajandusministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi, kelle puhul see kohtuasjade arvu langus on päris märkimisväärne. Järelikult suudetakse oma tööd teha ikkagi niimoodi, et õigusvaidlustesse sisse ei minda.
Suurimad vaidlused muidugi ikkagi on haldusvaidlused ja see on ka paratamatu, kus üheks pooleks siis kodanik ja teisel pool riik. Ja ka selles osas me peame ütlema, et on päris positiivne see pilt, valdavas enamuses ikkagi riik võidab need haldusvaidlused. On muidugi ka kaotusi ja sellest tuleb omad järeldused teha.
Tahaks kõigile panna südamele ühte asja, kõigile riigiasutuste juhtidele ja siin ka kolleegidele, et haldusasjades peavad ametkonnad ise oma huve suutma esindada - see ei ole loogiline, et nende ajamiseks palgatakse kalleid advokaadibüroosid. Tsiviilasjade puhul on see täiesti loogiline, sest et pidada tööl teenistuses, avalikus teenistuses juriste, kellel on kompetents tsiviilvaidlusi pidada, on selgelt liiast ja seal ongi mõistlik tegelikult kaasata protsessidesse advokaadid.
Ma pean ütlema, et ka seda asja on väga edukalt aetud ja riigi esindajad, kes nüüdsest võivad olla ainult vandeadvokaadid ja nende abid, on asja ajanud korrektselt. Riigi kasuks on kõigis kohtu liikides välja mõistetud eelmisel aastal 159 miljonit ja kahjuks 24 miljonit krooni, järelikult saldo on päris kõvasti positiivne. Ja kohtulahendite täitmisest on riigi tuludesse eelmisel aastal laekunud kokku 36,6 miljonit krooni.
On ka kaks asja, mida tuleb ka siin eraldi välja tuua, mis ma just enne märkisin. Justiitsministeeriumi jaoks on arusaamatu Eesti Raudtee ja riigi vaheline vaidlus, mis on põhimõtteliselt haldusvaidlus ja nüüdseks jõudnud põhiseaduslikkuse järelevalve vaidluseni Tartus Riigikohtus.
Eesti Raudtee on sada protsenti Eesti riigile kuuluv äriühing. Nemad esinevad seal advokaatide vahendusel ja Eesti riik esineb advokaatide vahendusel, see tähendab siis advokaadibürood õigusteoreetilist vaidlust peavad kohtusaalis riigi arvel. Tänaseks on 2,2 miljonit krooni makstud advokaadi honorare ja ma arvan, et Juhan, me peame siin ikkagi leidma mingi muu lahenduse.
Ja teine asi, mida ma tahaks öelda, tahaks südamele panna, et ei ole mõtet arvata, et Eesti õiguses on õigustloova tähendusega üksnes ainult Riigikohtu lahendid. Meil kaevatakse esimese kohtu lahendeid edasi ainult kuskil 10%. Nii et 90% kohtulahenditest jääb, jõustub esimeses astmes. Ja sealt nüüd edasi kaevatud lahenditest umbes pooled leiavad tühistamist.
Ajakirjandusest on jäänud võib-olla siin mulje, et pooled kohtulahenditest tühistatakse edasi ära. Jutt on ainult edasi kaevatud lahenditest. Ja kui esimese astme kohtulahendid jõustuvad, siis ka need on tegelikult õiguse tõlgendamisel väga olulised lahendid. Vastavalt sellele ka ettevõtjad käituvad ja inimesed käituvad ja riigil ei ole põhjendatud minna samalaadsetes asjades kohut pidama siis, kui on olemas juba esimese astme jõustunud kohtulahend analoogses asjas.
Ja selles osas, ma arvan, et see Sylvesteri juhtum, Sylvesteri kaasus on Eesti riigile väga õpetlik, kus tegelikult vaieldi asja üle, mille kohta oli juba jõustunud ringkonnakohtu lahend analoogses asjas. Ja kui oleks õigel ajal vaidlemise ära lõpetanud, siis oleks tõenäoliselt kahjud olnud oluliselt väiksemad. Aga seal maksti ju intressidena tegelikult välja ikkagi väga märkimisväärne summa ja üle 6 miljoni krooni ka õigusabi kulusid. Nii et eks ta on selles mõttes kindlasti riigile mingi õppetund ja riik ei tohi olla niisugune kiuslik, et kui ühes asjas on tehtud lahend ära, siis analoogsetes asjades ei ole vaja enam rohkem kohtusse vaidlema minna. Kui on probleeme seadusega, siis tuleb teha ettepanekuid Riigikogule seaduste muutmiseks, aga mitte aastaid kohut pidada.
Aga muidu on, jah, tendents on positiivne, nii et loodame, et järgmine aasta on pilt veel parem. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Läheme nüüd küsimustega edasi. Kellel on küsimus? Martin.
Martin Vallimäe, BNS
Küsimus peaministrile. Esiteks, kas te olete ülevaate saanud regionaalministrilt, millised on kohalikele omavalitsustele pandud riiklikud ülesanded? Ja teiseks, täna tõusetus teema, kuidas kohalikud omavalitsused, kes on ületanud laenulimiidi piiri, et saada euroraha kasutusele võtta, et milline oli selles osas teie arutelu täna?
Andrus Ansip
Esimesele küsimusele on vastus eitav. Me ei ole valitsuskabinetis seda teemat veel käsitlenud. Teine küsimus oli arutluse all küll valitsuse istungil, kuid me ei langetanud selles küsimuses otsust.
Tegemist on Nõo valla kaasusega, kus Nõo vald soovib saada koolimaja remontimiseks Euroopa Liidu vahendeid, kuid nende võlakoormus on 76% puhastatud eelarvest. Teatavasti Eestis on seadusega lubatud selline laenukoormus ainult 60% ulatuses.
Valitsus on dilemma ees, kas anda need täiendavad vahendid ühele võlgades olevale vallale? Teades siis samal ajal, et see Euroopa Liidu investeering vajab kaasinvesteerimiseks vahendeid valla eelarvest, aga et vallal neid vahendeid ei ole, tuleb uuesti veel võlgu võtma minna.
Või siis öelda, et jah, te olete ennast lõhki laenanud ja karistuseks te üleüldse mingeid abivahendeid ei saa. Me täna selles konkreetses kaasuses otsust ei langetanud.
Rahandusminister ja regionaalminister said ülesande kuu aja jooksul esitada valitsuskabineti nõupidamisele täielik ülevaade kõigist nendest valdadest, kes on ületanud selle 60% piiri ja nendega seotud erinevatest Euroopa Liidu projektidest.
See 60% piir, see on väga erinevatel põhjustel ületatud nendes valdades. Neid ei ole palju, suurusjärgus 25 valda Eestis. Meil on 226 kohalikku omavalitsust ja võlgadesse on uppunud, võib isegi öelda, et vaid 25 valda.
Need põhjused, miks nad on selle 60% piiri ületanud, on väga erinevad. Osades omavalitsustes on teadlikult mindud seaduse rikkumise teed, on leitud võimalused suurte võlgade võtmiseks ja on teadlikult rikutud seda 60% reeglit. Teistes omavalitsustes ei ole tegemist olnud teadliku tegevusega ja see 60% piir on ületatud seetõttu, et jooksval aastal on eelarvelaekumised oluliselt vähenenud ja vaatamata sellele, et võlakoormust pole suurendatud, on võlakoormus nüüd tulenevalt siis vähenenud tuludest ületanud 60% piiri. Seda võib öelda, et see on suutmatus näha negatiivseid arenguid ette, on selle põhjuseks, miks nendes valdades on siis see 60% piir ületatud.
Osades kohalikes omavalitsustes, nende hulka mingis osas kuulub ka Nõo vald, on siis see 60% piir ületatud seetõttu, et vahepeal on muudetud statistilise arvestuse reegleid. Teatavasti oli mingisugune periood, kus Riigi Kinnisvara AS-i poolt tehtud investeeringute katteks tehtavaid tagasimakseid ei arvestatud siis selle 60% piiri sisse, need reeglid on muutunud ja nüüd on neid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile tehtavaid makseid ja tulevikus tehtavaid makseid ka arvestatud sinna 60% sisse ja seega on suhteliselt ootamatud siis mingid kohalikud omavalitsused ka ülemäärastesse võlgadesse sattunud.
Ehkki mina isiklikult olen kogu aeg veendunud olnud, et Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi tehtud investeeringud, need kindlasti on kohaliku omavalitsuse kulutused, kui kohalik omavalitsus neid makseid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile on teha võtnud.
Kuni meil kogu pilti ei ole olemas, missugused on need kohalikud omavalitsused, kes on võlgu, millest nende võlad on tekkinud, missugused Euroopa Liidu projektid on nüüd nende omavalitsuste puhul küsimärgi all, seni me otsustasime üksikküsimuses otsust mitte langetada. Sest ka Euroopa Liidu projekte on ju erinevaid, ühed on seotud investeeringutega, aga teised näiteks on seotud sotsiaalprogrammidega, töötute ümberõpe. Aga kas on õige öelda, et kui sa oled vaene, et siis riik sulle sotsiaalabi ei anna. Minu meelest see pole õige.
Kui Euroopa Liidus praegu räägitakse väga palju sellest, et nende riikide puhul, kes ei ole suutnud täita stabiilsuskasvupakti nõudeid, tuleb rakendada sanktsioone ja sanktsioonidena on nimetatud siis hääleõiguse äravõtmist teatud perioodiks. Sanktsioonidena on nimetatud ka väljamaksete peatamist või üleüldse lõpetamist mingitest Euroopa Liidu fondidest, et siis valitsuse jaoks on täiesti selge, et ega me siseriiklikult ei saa käituda mingeid teisi kaalutlusi silmas pidades kui me kogu tervikuna Euroopa Liidus käitume. Aitäh!
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Üks küsimus veel, Martin.
Martin Vallimäe, BNS
Küsimus härra Partsile. Mitmel korral on käidud välja mõned kuupäevad, mis ei ole teoks saanud seoses Estonian Air´iga. See venimine vist on olnud küll, tõsi, Rootsi poolne. Kas te praegu võite veel mõne kuupäeva välja öelda, millal võiks toimuda Estonian Air´i nõukogu, mis kinnitaks selle antud läbirääkimiste tulemuse?
Juhan Parts
Ma ei mäleta, et ma oleks mingit kuupäeva välja käinud, mis ei ole nagu realiseerinud. Aga see ei ole oluline. Praegune seis on selline, et Eesti Valitsus ja SAS on saavutanud kokkuleppe, mis on parafeeritud. Me oleme faasis, kus käib selle parafeeritud kokkuleppe täitmine ja selle kokkuleppe täitmisel on mitmeid asjaolusid, mis on seotud kolmandate osapooltega. Kui selle täitmise eeldused on saavutatud, nii nagu on selles kokku lepitud, siis on võimalik minna järgmisse faasi, milleks on lepingu lõplik allkirjastamine ja aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine.
Ja kuna nüüd on tõesti nende kolmandate osapooltega seotud küsimuste lahendamine, siis siin ei saa anda mingit lõplikult siduvaid ja ühemõttelisi kuupäevi ei Eesti valitsus ega ka Skandinaavia lennuettevõte.
Meie lähtepunkt on olnud kogu aeg selline, et kui me läksime seda ettevõtet päästma, riigi seisukohast, siis me tahame teha seda nii kiiresti, kui võimalik. Meie taga, jah, selles mõttes sellist venitamist ei ole, aga me mööname, et siin on terve kompleks küsimusi. Ja täna on ka SAS-i juhid samal seisukohal, et kui me oleme saavutanud, kaks olulist tänast aktsionäri on saavutanud põhimõttelise kokkuleppe, siis igasugune selline tarbetu venitamine on halb.
Samas on ka selge, et mida me saame nimetada venitamiseks, kui me peame saama mõnes osas kolmandate poolt aktsepte sellise tehingu osas, mõne puhul on otseselt sõltuv kolmandate osapoolte ja siis tegelikult selle ettevõtte vahelistest suhetest. See on praegune see seis.
Aga on läinud enam-vähem, alguses me mõtlesime kui kabinetis esimest korda vist arutasime detsembris eelmine aasta, kujutasime ette, et kui tõesti kõik tahavad ja pingutavad, siis kahe kuuga on võimalik ära teha. Aga me näeme, et ei ole võimalik. Samal ajal need läbirääkimised ja selline pidev edasiliikumine on ikkagi taganud selle, et see ettevõte on võimeline nö operatiivselt tegutsema.
Juhataja
Aitäh! Nüüd vist ei ole rohkem küsimusi.
Andrus Ansip
Minu meelest Juhan rääkis nii ilusti kolmandatest osapooltest, et mitte keegi ei saanud aru, millest jutt käib. Eks neid ole muidugi mitmuses neid kolmandaid osapooli, kuid ajakirjanduses on siin juttu olnud ühest osapoolest ja see puudutab Bombardier lennukite eest tehtud ettemakset. Ja kuni selles küsimuses täit selgust ei ole, siis SAS ja Eesti riik lepingut, aktsionäride lepingut alla kirjutada ei saa.
Juhan Parts
Jaanipäeva järgselt Postimehes oli selline lugu lennukitega ja räägiti koolirahast. Ega siis see Bombardieride tehing, mida on ettevõte teinud - olemasolevat ettevõtet ikkagi suunatakse aktsionäride heakskiidul. On olnud üks põhjus, miks riik peab seda ettevõtet minema päästma. Aga samas meil ei ole ükskõik, kuidas tegelikult see ettevõtte poolt sõlmitud leping, milline saab olema selle mõju ettevõttele, kui riik on juba kontrolliv aktsionär.
Andrus Ansip
Praegu on Estonian Air´is endiselt kolm aktsionäri. Need on SAS, Cresco ja Eesti riik. Ja kõik aktsionärid on vähemusaktsionärid, siis meil, isegi kui me oleksime enamusaktsionärid, siis ikkagi meil ei oleks õigust äriühingu konfidentsiaalset informatsiooni ajakirjandusele jagada.
Paraku me oleme niisuguses mitte eriti kiiduväärses rollis. Me oleme ühed osanikud selles ettevõttes, me tahame seda ettevõtet päästa, aga me ei saa isegi avalikkusele ausalt ja otsekoheselt seletada, milles need probleemid seal ettevõttes siis on. Nii on.
Juhataja
Aitäh! Aeg intervjuudeks.
Lõpp
|
