| Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 17. juuni 2010. a
Juhataja Liina Kersna
Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud. Kuna peaminister Andrus Ansip on täna ülemkogul, nagu te kõik hästi teate, siis tema ülesannetes on haridus- ja teadusminister ning sõna härra Lukasele.
Tõnis Lukas
Aitäh! Valitsus on kursis kõigega, mis ülejäänud maailmas toimub. Soovime peaministrile ja ülemkogule jõudu! Ma rõhutaks üle, et Euroopa Liidu strateegia 2020. aastal näeb ette seda, et Euroopa ühiskond tervikuna, kõik ühiskonnad rahvuslikus plaanis oleksid arengujõulised ja sellega seoses on ka mitmeid niisuguseid eesmärke, mille poole püüeldakse ja nendest, on hea meel rõhutada, mitmed on seotud, põhiindikaatorid just on seotud haridus- ja teadusvaldkondade edenemisega.
Kõige rohkem on räägitud sellest, et teaduse- ja arendustegevuse finantseerimine peaks olema tulevikus 3%. Eesti püüab selle eesmärgini jõuda 2016. aastal. Kuigi kogu Euroopa plaan on selleni jõuda 2020. aastaks. Veel on oluline indikaator, et alla 10% noortest ei langeks liiga vara haridussüsteemist välja, ütleme siis, et neid noori, kes kuni 24-aastaste hulgas ei õpi, oleks Euroopa ühiskonnast vähem kui 10%. Meie oleme seadnud sihi veel madalama protsendi peale, 9,5% ja lisaks ka kõrghariduses õppijate osakaal eagrupist peaks olema tulevikus 40%. Praegu on Eestil see natukene väiksem, aga põhimõtteliselt 2020. aastaks on meil ka see eesmärk saavutatav.
Me tegelikult näeme kõigi nende Euroopa sihttasemete taustal päris hästi välja oma ühiskonnaga - üldmõõdikud meid eriti ei puuduta, ei raputa selles mõttes, et nad on meile kõik täidetavad. Ja haridusnäitajad on meil ka oluliselt paremad kui Euroopa keskmine.
Üks näitaja, kus me oleme olnud vahepeal tagasilanguses, on olnud investeeringud haridusse, ütleme siis hariduse finantseerimine ja tema osakaal sisemajanduse kogutoodangust. Aga siin ma võin ütelda, et me näeme seal suhteliselt lahjad välja Euroopa tasemel, st Euroopa keskmised selletõttu, et kasutatakse põhiliselt vanu andmeid.
Arvestades 2009. aasta ja 2010. aasta arenguid, mis on juba otsustatud, siis seisus, kus 2008. aastal oli Euroopa Liidu keskmine hariduse finantseerimine SKT-ga võrreldes 5,1%, oli meil 2008. aastal see 5,2%. Siis eeldatav protsent meil 2009. aastal on 6,25%. Tõus on lausa 1% jagu ja 2010. aastal 6,62%. Nii et siin on läinud vahepeal valeinformatsiooni liikvele, nagu me oleks Euroopast maha jäänud, tegelikult meie hariduse osakaal sisemajanduse kogutoodanguga võrreldes on teinud läbi ka eeskujuliku hüppe.
Mis veel on toimunud täna? Riigikogu tervitame, Riigikogu võttis vastu monopolide ohjeldamise seaduse ja valmistub suvel ennast laadima, nii et kõik olulised otsused on tehtud, kaasa arvatud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus heaks kiidetud.
Valitsuse istungil arutati täna üle 40 päevakorrapunkti. Valitsus toetas justiitsministeeriumi ettepanekul Riigikogus algatatud eelnõusid. Üks neist on suunatud valimisaastate arvu vähendamisele ja viib 2027. aastaks Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimised korraliselt ühele ja samale aastale. Selle eelnõu järgi 2029. aastast peale valitakse Euroopa Parlamendi liikmed ja Vabariigi President korraliselt samuti ühel aastal. Nii et tulevikus on valimisaastaid vähem. Muidugi, see perspektiiv on päris pika aja pärast, aga selleks tuleb hakata juba praegu valmistuma. Valitsus toetab seda algatust.
Valitsus toetas ka Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, Eestimaa Roheliste ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonide algatust, millega Vabariigi Presidendi valimistel valimiskogus oleks kohalike omavalitsuste esindajad nii koalitsioonist kui opositsioonist. See tagatakse sellega, et opositsioon peab ka olema proportsionaalselt esindatud, et ei saa olla enam nii, et ühe omavalitsuse kõik esindajad, kui seal on rohkem kui üks esindaja, pannakse jõuga ainult ühest erakonnast paika.
Edasi, valitsus täiendas tuntud teadus- ja arendustegevuse strateegiat „Teadmistepõhine Eesti“ rakendusplaaniga ja selle rakendusplaani väga oluliseks osaks on edaspidi teaduse infrastruktuuri teekaart. See on selline kujundlik nimetus, selline teekaart on ka olemas soomlastel, millega tegelikult planeeritakse teaduse investeeringuid pikaajaliselt. See ei puuduta otseselt betooni investeerimist või nö hoonete karpide ehitamist, kuivõrd toob esile need teadusasutused, kellega tulevikus rahvusvahelisel tasemel on mõtet arvestada ja kellele investeeringuid kindlasti ette on mõtet näha.
Neid asutusi, mis on teekaardis üle rõhutatud, on 20. Kõige rohkem selliseid teadusinstituute ja laborite sisustusi, kuhu on vaja tulevikus investeerida, on välja toodud Tartu Ülikooli puhul, mis ei ole ka üllatav, sest Tartu Ülikool on Eesti suurim teadusülikool. Edasi, Tallinna Tehnikaülikool, aga ka näiteks Keemilise ja bioloogia-füüsika instituut, Tartu Observatoorium ja teised saavad tulevikus olulist tähelepanu.
Ma rõhutaksin siin veel väga olulist rahvusvahelist programmi, milles me osaleme, see on nn CERN, Euroopa tuumauuringute keskus, mis töötab ©veitsis ja mis on ühe olulise kiirendi juba käivitanud. See on teaduses koostöö ja väga oluline läbimurre, Eesti teadlased saavad sealt pidevalt andmeid sellest uuringust, kõigist nendest katsetest, sest me oleme seal pidevalt koostööosalised. Niisugustesse rahvusvahelistesse koostööprogrammidesse läheme me ka tulevikus püsivalt sisse. Nii et meie teadlased võivad olla kindlad, et nende partnerlus oluliste rahvusvaheliste programmidega ei hääbu lihtsalt mõnel aastal vastuvõetud otsuste tõttu. Meil on pikaajaline plaan ja sellist plaani on teaduse jätkusuutlikuks arendamiseks kahtlemata vaja.
Valitsus nimetas Valga maavanemaks kunagise Valga linnapea, nüüd juba endise Riigikogu liikme Margus Leppiku. Valitsus muutis määrust, mis reguleerib mahlatoodete koostise ja kvaliteedi nõudeid. Valitsus moodustas sotsiaalministri ettepanekul rahvusvahelise lapsendamise komisjoni. Muutsime ka kuriteoennetuse nõukogu koosseisu, sest osa liikmete ametinimetused on seal muutunud. Valitsus muutis ka õhuruumi kasutamise komisjoni koosseisu ja tegi mõned riigivara, omavalitsusvara puudutavad otsused.
Lisaks sellele andis valitsus kodakondsuse 102 uuele Eesti kodanikule ja vabastas Eesti kodakondsusest 14 isikut ja võttis veel täna vastu mitmeid olulisi otsuseid, kaasa arvatud ka regionaalpoliitilisi otsuseid.
Näiteks, no mis ma siin näiteid toon, sellest tahab meile kindlasti rääkida rahandusminister, et me otsustasime KOIT-kavas Järvamaa arendatavad objektid, kuhu suunatakse Euroopa raha ja milliseid lasteaedu, hooldekodusid ja koole tulevikus ehitatakse. Nii et otsuseid, mida tegime, oli palju ja olulisi.
Juhataja
Aitäh! Lähemegi edasi rahateemadega ja sõna härra Ligile.
Jürgen Ligi
Aitäh! Kui ma pean just nendest KOIT-kava projektidest rääkima, siis valitsus kiitis neid tõepoolest heaks, aga jättis ka ühe olulise projekti Järvamaalt välja põhjusel, et konkreetne omavalitsus, Paide linn on ületanud võlakoormuse piiri. See on neil 60% asemel 129, mis kindlasti on piisav põhjus, et neile kulusid juurde mitte tekitada. Tegemist ei ole karistusega, tegemist on lihtsalt projektiga, mis tekitab lisakulusid kaasfinantseerimise näol.
Me oleme võtnud selle hoiaku, et omavalitsustele, kes on liigsetes võlgades, me kulusid juurde reeglina ei tekita struktuurivahendite puhul, selline reegel minu arvates peab olema ka seaduse tasemel. Selle detailide üle me veel vaidleme. Analoogia on teatavasti Euroopa tasemel, kus kõige leebema sanktsioonina kaalutakse liigse võlakoormusega riikide puhul struktuurivahendite mitteandmist. See tähendab juba riigi puhul kaasfinantseerimist. Aga seal on see karistus meile.
Meil ei ole asi mitte siiski niimoodi sõnastatud, vaid asi on ju selles, et kui, asi on palju pragmaatilisem, veel palju pragmaatilisem, kui antakse omavalitsusele struktuurivahendid ja ta ei saa hakkama selle kaasfinantseerimisega, siis langeb riigile vastutus, riik peab selle raha tagasi maksma, selles mõttes riiklik järelevalve on hädavajalik.
Tõnis Lukas
Rahandusminister peabki reljeefselt väljenduma, kuid me ei võtnud kedagi kuskilt projektist, programmidest välja ja KOIT-kavast ka, Paide linn jäi reservnimekirja. Jah, tema tõenäosus saada on märksa väiksem kui teistel seal loetletud omavalitsustel ja objektidel, aga reservnimekirjas ta on.
Jürgen Ligi
Kindlasti ta sinna reservnimekirja ka ainult jääb, juhul kui ta võlgu ei likvideeri vajalikul määral. Me jätsime ta kompromissina sinna kui võimaluse.
Edasi, arutasime riigieelarve seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle olulisem muudatus on kokkuvõttes see, et Riigikontrolli roll avaliku sektori kontrolli üle tunduvalt suureneb. Ministeeriumide majandusaasta aruannete auditeerimist siseaudiitorite poolt asendab raamatupidamise aasta-aruande auditeerimine Riigikontrolli poolt alates 2012. aastast ja siseaudiitori ametikoht või vastav struktuur luuakse ainult vajaduse korral.
Riigikontroll on audiitor ka riigi konsolideerimisgrupi puhul ning Riigikontroll hakkab ka kontrollima tehingute seaduslikkust äriühingute, sihtasutuste ja tulundusasutuste puhul, kus riigil on domineeriv roll.
Edasi, 2010. aasta riigieelarve seaduse alusel rakendame ühte võrdlemisi uut meedet, see on omavalitsuste tulubaasi vähenemise kompenseerimist, eraldame kohalikele omavalitsustele kokku 39 miljonit tulubaasi stabiliseerimiseks, peale selle ka 58 miljonit toimetulekutoetusteks. Aga need omavalitsused, kellel tulu on vähenenud vähemalt 20%, võrreldes 2008. aastaga, on õigustatud seda toetust saama.
Nimekirjas on siin eesotsas linnad mõistagi summaliselt, Viljandi, Kohtla-Järve, Paide, Haapsalu, Pärnu, Türi, Narva, Rapla, Kuressaare, Vasalemma vald ja Tartu linn, et neid raskeid olusid siis kriisi tagajärjel ka teistpidi riik leevendab omavalitsustel.
Ei saa küll öelda, et omavalitsused keskeltläbi on olnud raskemas olukorras kui riik, sest ka siin valminud analüüs palgapoliitikast näitab, et kõige tublimad kärpijad on need olnud, kes on valitsusele lähemal - ministeeriumid - ja kõige kaugemal olevad avaliku sektori institutsioonid on kärpinud vähem. Omavalitsuste puhul oligi see kärbe ajaliselt hilisem ja mõnel juhul ei toimunud seda oluliselt üldse.
Muutsime rahandusministeeriumi põhimäärust. Peamine uudis on see, et Riigihangeteamet kaotatakse 1. jaanuarist. Need funktsioonid tulevad üle rahandusministeeriumisse, mis puudutavad järelevalvet, konsulteerimist. Ja vaidlustuskomisjon jätkab senisel kujul 1. juulist samuti rahandusministeeriumi juures.
Oli veel mitu sildfinantseerimise projekti, samuti korrigeerisime tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirju, kus kantakse juurde 58 uut ühingut ja kust kustutatakse 42 ühingut, ühel või teisel põhjusel nad ei vasta nõuetele, mis seadus neile paneb.
Ja kinnitasime ka õppelaenu maksimummäära ühe laenutaotleja kohta 2010/11. õppeaastaks, summa jääb endiseks, see on 30 tuhat krooni. Tänan!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd keskkonnaministrile sõna.
Jaanus Tamkivi
Aitäh! Keskkonnaministeeriumi valitsemisalast kolm punkti seoses tänase valitsuse istungiga, millest tahaks teile pisut rääkida. Esiteks kaks uut määrust, ühe endise vana asemel. See teema on rehvidest ja romusõidukitest tekkinud jäätmete kogumise ja tootjatele tagastamise, taaskasutamise ja kõrvaldamise nõuded ja kord.
Need teemad olid varem ühes määruses, nüüd on ta lahku löödud selleks, et neid regulatsioone täpsustada. Oli palju nurinat seoses nende süsteemidega, sageli juhtus olukord, kus kasutajatelt ostetut ei tahetud tagasi võtta, ei tagatud võimalust vanu rehve tagasi anda kõigis müügipunktides. Sama lugu ka siis romusõidukite ja nende osadega.
Väga selgelt on nüüd öeldud, et autorehvidega kauplejad on kohustatud tasuta kõik ka tagasi võtma, nii palju kui siis neid tuuakse ja suunama nad taaskasutusse. Oluline on muidugi see, et see võrgustik, mis varem oli koondunud kaootiliselt küll suurematesse keskustesse, kus neid tagasi võeti, on nüüd tagatud ühtlane jaotus üle Eesti sellega, et igas Eestimaa linnas peab olema vähemasti üks kogumispunkt vanade rehvide jaoks ja igas alevikus, mis on suurem kui 1500 inimest.
Nii et 67 kohta tulenevalt sellest uuest määrusest üle Eesti peab olema tagatud ja see jaotus üle Eesti saab olema ühtlane, nii et inimene oma vanade rehvidega kusagil saja kilomeetri taha sõitma ei pea, mis peaks siis tagama ka selle, et neid rehve oluliselt vähem satub ka veel metsa äärde ja kraavipervedele, et üldiselt see äraandmine läheb oluliselt lihtsamaks ja kergemaks.
Mitmeid regulatsioone on seal ka tõesti täpsustatud, et vähendada neid momente, kus need vaidlused ja kõrvalehiilimised olid ja muudetud ka rangemaks. Sama on siis ka nende romusõidukite ja nende osadega. Ma ei tea, kui palju meist küll keegi on proovinud, aga põhimõtteliselt sarnast liiki müüja juures või tootja juures sarnast liiki vana sõiduki peab saama tasuta ära anda ja müüjad on kohustatud neid ka vastu võtma.
Ma ei tea, kui palju seda praktikat meil täna Eesti Vabariigis on, et autod viiakse müüja juurde tasuta äraandmiseks, aga küll ka neid olukordi võib tekkida. Küll tagavaraosad ja jupid, mis jäävad, tegelikult need on kohustatud tagasi võtma ja siis uuesti suunama taaskasutusse. Selles mõttes on seda valdkonda nüüd oluliselt täpsustatud ja reguleeritud ja see puudutab väga paljusid meid, kuna sõiduautode registris selle aasta algusega, nii palju kui ma mäletan, oli 550 tuhat sõidukit Eestis, lisaks veel veoautosid 85 tuhat ja busse ka veel 5000. Nii et tegelikult sõidukeid Eesti Vabariigis on ja tuleb järjest juurde ja see teema puudutab järjest rohkemaid inimesi.
Ja siis üks teema veel, millest tahaks rääkida. Me oleme saavutanud järjekordse edusammu Eesti kasutamata Kyoto CO 2 saastekvoodi ühikute müügi valdkonnas. Keskkonnaminister sai täna volitused Vabariigi Valitsusest alla kirjutada järjekordne leping Austria Vabariigiga müügitehingu osas. Selle maht on 1,5 miljonit ühikut ja see raha on kavandatud suunata nii, nagu eelmisegi lepingu puhul valdavalt soojuse ja elektri koostootmisjaamade rajamisse, katlamajade moderniseerimisse ja soojatrasside renoveerimisse üle Eesti. Nii et täiendav summa sinna valdkonda ja selles mõttes on selle valdkonna investeeringute vajadused tulevikus rahaliselt palju paremini kaetud kui see täna tegelikult oli.
Nii et meie müügimeeskond selles mõttes on olnud edukas ja ilmselt võib arvata, et lähiajal tuleb neid tehinguid veel. See on kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd küsimuste kord.
Martin Vallimäe, uudisteagentuur BNS
Ma jätkaks samal teemal, härra Tamkivi. Läbirääkimisi peeti ka teistega. Oskate praegu öelda, kellega veel need läbirääkimised käivad? Kui paljud läbirääkimised võivad lõppeda positiivselt meie jaoks ja kui palju saab veel seda kvooti müüa?
Jaanus Tamkivi
Küsimus väga konkreetne ja vastus ka muidugi konkreetne – ma ei saa teile seda öelda. Tõepoolest niimoodi on, et tegemist on läbirääkimistega, info on konfidentsiaalne. Need on vastastikused kokkulepped, et alles pärast seda, kui lepingud on sõlmitud, siis on võimalik nendest ka täpsemalt rääkida. Aga kuidas need asjad käivad, kellega läbi räägitakse, seda infot kahjuks kasutada ei saa. Ütlen kokkuvõttes seda, et huvi on ja neid partnereid läbirääkimiste laua taga on üsna mitu.
Martin Vallimäe, uudisteagentuur BNS
Kas kogus võib olla mõne riigi puhul suurem kui 1,5 miljonit ühikut, mis on praegu Austriaga, suhteliselt väike kogus?
Jaanus Tamkivi
Ma olen täna veendunud selles, et see 500 miljonit krooni seda müügitulu, mis on kavandatud riigieelarvesse, see saab ilusasti täidetud ja tunduvalt rohkemgi veel.
Jürgen Ligi
See pole tulu iseenesest, seda peab kuluga katma. Rikkaks ei tee, see võimaldab mingit muud projekti arendada.
Jaanus Tamkivi
Ta ei ole raha, jah, riigieelarves laialijagamiseks, teatavasti sellest on räägitud, et ta on roheliste investeeringute süsteemiga seotud ja konkreetsed müügitehingud on ikkagi sõlmitud selleks, et rahastada konkreetseid projekte.
Tõnis Lukas
Aga need projektid iseenesest on väga soodsad Eesti ühiskonnale.
Jaanus Tamkivi
Loomulikult.
Jürgen Ligi
Aga nad ei oleks olnud täpne meie valik, et igal juhul on see mõneti selline vägivaldne poliitika, aga kokkuvõttes on roheline poliitika pikas perspektiivis hea. Me kaupleme ikka konkreetsete partneritega konkreetse kauba üle, mitte ei lähtu niivõrd enda vajadustest. Majandusele on ta ka tugi.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel, palun, küsimusi? Teine küsimus, Martin.
Martin Vallimäe, uudisteagentuur BNS
Härra Ligi, küsimused seoses personalipoliitikaga. Kas hankevaidlustuskomisjoni liikmed jäävad samaks või on neid plaanis välja vahetada, mis tuleb üle rahandusministeeriumisse ja kas riigikassa uus juht on välja valitud?
Jürgen Ligi
Mingit suurt muutust plaanis küll ei ole. Eks kõik see selgub aja jooksul, milline see täpne koosseis on, aga mingit eesmärki muutma ei hakata. Riigikassajuhi konkurss on praegu, tulemust ei ole praegu.
Martin Vallimäe, uudisteagentuur BNS
Kas äkki Rahandusministeerium on valinud välja Estonian Airi nõukokku oma liikmed?
Jürgen Ligi
Eks mõningaid mõtteid on, aga siin on ju küsimus, et kuidas tehingu endaga on. Siin Juhan Parts peab olema see, kes seda teemat kommenteerib. Uudist praegu pole.
Juhataja
Aitäh! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole, siis aeg intervjuudeks.
Lõpp
|
