| Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 3. juuni 2010. a
Andrus Ansip
Hanno Pevkur jääb natukene hiljaks, tal on riiklikult tähtis küsimus Riigikogus arutada ja valitsuse teemad tema jaoks on suhteliselt väheolulised, aga ta siiski lubas tulla siia teie ette ka.
Juhataja Liina Kersna
Vaatame, kas tuleb kaameratega.
Andrus Ansip
Näe, tuligi!
Juhataja
Ja ilma kaamerateta!
Andrus Ansip
Ma võtan sõnad tagasi, valitsuse küsimused on tema jaoks ka olulised. Need on peaaegu riikliku tähtsusega, on ju nii?
Hanno Pevkur
Absoluutselt.
Juhataja
Läheme siis edasi istungi ülevaatega.
Andrus Ansip
Valitsus andis maad munitsipaalomandisse Lümanda vallale ja taas kord Tallinna linnale. Lümanda vald saab 3,65 hektarit ja põhiliselt on see kruusakarjäär, mis on vajalik kohalike teede hooldamiseks kruusa kaevandamiseks.
Ja Tallinna linn sai munitsipaalomandisse Kristiine linnaosas asuva Tedre tänava 36 a maaüksuse pindalaga 1050 ruutmeetrit, et sinna rajada avalikult kasutatav parkla, 32- kohaline parkla. See on elamurajooni keskel tükk maad. Ega midagi paremat kui parkla ehitus välja mõelda ei suuda, ilmselt lahendab see kohalike elanike probleeme.
Valitsus andis erandina loa kahele inimesele, kes ei ole Eesti Vabariigi ega Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigilt kodanikud, Narva-Jõesuu linnas asuva kinnisasja omandamiseks. Narva-Jõesuus kinnisasjade omandamisel, kui seda taotlevad kolmandate riikide kodanikud, mitte Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna riikide kodanikud, siis loa andmine kinnisasja omandamiseks on valitsuse pädevuses ja seekord me selle loa ka andsime.
Kaks inimest, abielupaar, Semen Altov ja Larisa Altov tahavad maad sealt osta ja muuhulgas valitsuse otsustamisel sai määravaks see, et üks neist on humorist ja Priit Aimla hea sõber. See oli nüüd nali. Kohalik omavalitsus on ka muidugi heaks kiitnud selle.
Valitsus andis kodakondsuse 26 inimesele, kellest 23 on hetkel veel Venemaa Föderatsiooni kodanikud ja kolm Ukraina kodanikud.
Valitsus võttis teadmiseks Välisministeeriumi esitatud informatsiooni Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuniku kandidaatide kohta ja me otsustasime esitada need samad kandidaadid, kelle me esitasime juba möödunud aastal, aga kuna 1. juunil muutusid Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuniku ametisse nimetamise tingimused, siis me pidime ka uuesti oma kandidaadid esitama.
Nende tingimuste muutumises kõige olulisem oli nende kohtunike tööperioodi pikenemine ja kõik kandidaadid ehk siis Mai Hion, Allar Jõks ja Julia Laffranque on valmis ka uutel tingimustel seda tööd tegema ja valitsusel mingisuguseid uusi kandidaate välja mõelda ei tulnud.
Ja lõpetuseks, valitsus nimetas regionaalminister Siim Kiisleri ettepanekul Võru maavanemaks Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Andres Kõivu. Maavanematega on nii, et, kordan veel kord varemöeldut, et minu meelest võikski maavanemate ametisse nimetamine tulevikus olla regionaalministri pädevuses, sest et valitsuse liikmed tüüpiliselt neid maavanema kandidaate ei tunne, ei nende häid ega halbu omadusi, vastutagugi selle eest regionaalminister. Aga seda me täna valitsuse istungil ei arutanud. Minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Läheme edasi majandus- ja kommunikatsiooniministri valdkonna teemadega.
Juhan Parts
Valitsus kinnitas konkurentsi kahjustavat või kahjustada võivate mootorsõidukite turustuse vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmise. See puudutab Euroopa kokkuleppe üle kandmist Eesti õigusesse ja tähendab seda, et uute autode müümisel on võimalik teatud kokkulepped, nii nagu see täna on siiamaani käinud. Üldiselt taustaks võib öelda seda, et sellise grupierandi vajalikkus on tõsise arutelu all ja see grupierand kehtib Euroopas kuni 2013. aastani ja tõenäoliselt pärast seda enam sellist grupierandit ei lubata Euroopa Liidu turule, aga eks me siis seda näeme.
Me korrastasime Võrumaa teede ühe riigile kuuluva ettevõtte aktsiakapitali, panime raha sinna juurde ja need rahad, mis kuluvad selleks, et Võrumaa Teed saaks Võrumaa teid hooldada. Ääremärkusena niipalju, et me oleme jätkuvalt seisukohal, et need riigiteede hooldusettevõtted võiks nö pakkuda väljamüügile, aga nüüd on selline kogemus Tartumaa Teede müügiga, et kaks korda enampakkumine ei ole õnnestunud, huvilisi ei ole olnud, selle tulemusena me tõsiselt praegu hakkame vaatama alternatiivseid võimalusi.
Ühe võimalusena kaalume, et kui ikkagi erateede hooldusettevõtetel reaalset huvi ei ole, siis võib-olla me peame seda oma esialgset plaani korrigeerima ja mõtlema ühe riigiteede hooldusfirma ühtse loomise peale, täna on meil neid viis tükki. Aga sellega me töötame ja tänane otsus puudutas vaid ühte maakonda ja ühte teedehooldus-ettevõtet.
Valitsus korrigeeris kahe riikliku tähtsa e-riigi projekti tähtaegu, mis on olnud ka ajakirjanduses üleval olnud, ID-kaardi arendusprojekti. Kuna hankija ei ole saanud piisavalt hakkama, siis need tähtajad, mis olid valitsuse poolseks tingimuseks raha eraldamiseks siseministeeriumile, on läbi ja me täna muutsime tähtaegu, pikendasime veel 12 kuud, et see projekt lõpule viia. See projekt on vajalik ja täpselt sama puudutab ühte justiitsministeeriumi projekti ühte etappi e-toimikust.
Ja viimaseks, valitsus andis heakskiidu ja see on siis lõplik heakskiit, uute rongide ostmiseks või õigemini, valmistamiseks ja ostmiseks. See võimaldab loodetavasti järgmine nädal sõlmida kokkulepe. Ma arvan, et see on siiski võrdlemisi oluline kokkulepe ja ma julgen öelda, et ka oluline saavutus, kui me räägime ühistranspordist ja tema arendamisest Eesti Vabariigis, sest kindlasti teatud võimalused on rongiliiklusel ka Eestis. Ja me oleme saavutanud sellise olukorra, kus kolme aasta perspektiivis peaks siis välja vahetatama kogu elektrirongide rongipark, 20 uut rongi erinevate vajadustega ja 20 uut diiselrongi, mis puudutavad liine suunal Tartu-Viljandi põhiliselt ja Narva.
Ja eriti hea on seejuures, et me näeme, et uute rongide kulud reisirongi kilomeetri kohta on tunduvalt odavamad kui me täna vanade rongidega sõidame ja kulutame maksumaksja raha nende hoolduste ja remontide peale. Selletõttu oli valitsusel võrdlemisi lihtne seda 20 diiselrongi hankimise aktsepti anda, kuna täiendavaid eelarvelisi vajadusi tulevikuperspektiivis vaja ei ole, kui me midagi väga märkimisväärselt sõite, kilomeetreid ei tõsta, aga see on teine teema. Minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd sõna sotsiaalministrile.
Hanno Pevkur
Aitäh! Ma vabandan, et ma mõne minuti hiljaks jäin! Tõesti, parlamendis jätkub arutelu riiklikult tähtsa küsimuse Eesti laste kaitse, laste õiguste tagamise seisukohalt ja seetõttu jäin natukene hiljaks. Aga valitsuse istungist.
Valitsus andis loa Tartu Ülikoolile, et Tartu Ülikool võib osaleda programmis nimega „Engage“ - see puudutab geenivaramusse kogutud koeproove. Valitsuse luba on vajalik just sellepärast, et geenivaramusse kogutud koeproovid rändavad Eestist välja teadusuuringute eesmärgil. „Engage“ programmi on kaasatud 23 teadusasutust üle Euroopa. See on meie jaoks kindlasti väga vajalik juba ainuüksi sellepärast, et Eesti surmade põhjus number üks on jätkuvalt südame-veresoonkonna haigused ja programmi üks olulisi nö sihteesmärke on uurida südame-veresoonkonna haigusi, võimalikke lahendusi ja ennetusi ning ravivõimalusi südame-veresoonkonna haigustele. See on väga vajalik ja oluline projekt nii Eesti riigi kui siis otseselt Tartu Ülikooli jaoks, kes selles „Engage“ programmis osaleb.
Teine oluline punkt, mis sotsiaalministeeriumi valdkonda puudutab, oli AS Hoolekandeteenuste aktsiakapitali suurendamiseks loa andmine. Maakeeli öeldes ei ole siis tegemist muuga kui Tallinnas Merimetsa tee 1 asuv kinnistu koos hoonetega ja Viljandis Näituse 2, 2a, 2b ja 2c kinnistud antakse üle Aktsiaseltsile Hoolekandeteenused aktsiakapitali suurendamise katteks.
Sisu on seal siis see, et nii Tallinnas Merimetsa teel asuvale kinnistule kui Viljandi kinnistutele tulevad hoolekandeteenuseid pakkuvad tänapäevased keskused. Tallinna keskuse puhul räägime erihoolekande aktiviseerimiskeskusest. Tegelusmajad tulevad praeguste vanade hoonete asemele ja need teenused, mida sealt tulevikus pärast ehituse lõppemist saama hakkab, on näiteks erivajadustega inimeste huvitegevuse ja teraapia läbiviimine. Seal saab olema arvatavasti ka invatakso teenuse lähtekoht. Seal saab olema toetatud tööteenus, liikuvate meeskondade nö staap ja keskus, psüühiliste vajadustega inimeste intervallhoiu teenus ja muud, kõiki kindlasti ei ole mõtet üles lugeda. Viljandi aadressi puhul, Näituse tänaval tulevad peremajad vähemalt 20 kliendile. Ja kui te meenutate varasemat aega, siis erihoole jaoks on koos asenduskodudega valitsus siin mõned ajad tagasi eraldanud kokku peaaegu pool miljardit krooni, et asenduskodud ja hoolekandeasutused saaksid üle minna kõik peremaja tüüpi hoolduse pakkumisele.
Kolmanda punktina andsin ma valitsusele informatsiooni üleeile saabunud kohtulahendist seoses riikliku lepitajaga. Ettepanek oleks selle kohtuvaidlusega hetkel edasi minna, kuna me näeme seal kohtuotsuses mõningaid punkte, mis vajaksid õigusselguse huvides kindlasti edasi vaidlemist. Küll oleme me väga seda meelt, et kohtu sisuline märkus seaduse täpsustamise vajadusest on mõistlik ja seda tööd tuleb alustada niipea kui võimalik. Ehk selline õiguslik vaakum, kus tööturu osapooled ei suuda kokku leppida, ei saa tekitada olukorda, et lepitajat üldse ei ole. On variant, et tööturu osapooled võtavad selle lepitusmenetluse üle ka kollektiivsetesse töösuhetesse - nii nagu meil on täna individuaalsetes töösuhetes ja selle osas siis alustab sotsiaalministeerium ka kohe tööd, et oleks siis ka see õiguslik selgus seaduse tasandil tagatud. Selline on minu poolt lühikokkuvõte.
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd küsimuste kord.
Vallo Kelmsaar, ERRi Päevakaja
Te ütlesite, et mõned punktid vajavad edasivaidlemist, millised punktid täpsemalt?
Hanno Pevkur
Kohus oma põhjendustes tugines eelkõige kahele argumendile. Esimene argument oli see, et osapooled peavad vaidlema senimaani, kuni leitakse kõigile osapooltele sobiv kandidaat, mis selle pooleaastase vaidluse pinnalt nähtus, et seda sobivat kandidaati, mis mõlemale poolele võiks lõplikult sobida, ei tule.
Ja teine kohtu põhjendus oli see, et seniks, kuni seda kandidaati pole leitud, tuleks kasutada avaliku teenistuse seaduses toodud analoogiat kohusetäitja määramiseks. Aga mure on selles, et kohusetäitjat avaliku teenistuse seaduse järgi saab määrata ainult valitavatele ametikohtadele, mitte nimetavatele. Ja see ongi nüüd see koht, kus me tahaksime eelkõige edasi vaielda, kas saab seda analoogiat kasutada ja sellise seaduse tõlgenduse siis ka jätta.
Aga samas, nagu ma ütlesin, meile on äärmiselt oluline, et me selle õigustühimiku, millele kohus viitab, kiiresti lahendaksime ja ootame siin kindlasti ka parlamendi poolset kiiret tegutsemist, kui me selle regulatsiooni valitsuse poolt välja pakume, et kuidas siis riikliku lepitaja instituudi täitmisega ja valimisega edasi minna.
Andrus Ansip
Seadusandja on ju tahtnud seda, et valitsus nimetaks ametisse riikliku lepitaja, kelles on kokku leppinud nii tööandjate esindajad kui ka töövõtjate esindajad. Aga tööandjad, töövõtjad ei ole seda kokkulepet saavutanud. Mis siis valitsus peaks tegema? Kohus ütleb, et peaks aktiivsem olema. See on universaalne soovitus. Loomulikult oleme nõus, kindlasti oleks pidanud veel aktiivsem olema. Aga põhimõtteliselt vaidlus või ka üleüldse mittekontakteerumine, see võib ju kesta kuid ja aastaid ja seda kokkulepet ei pruugita leida.
Kuidas valitsus saab seda probleemi lahendada töövõtjate ja tööandjate esindaja tasemel, see on minu jaoks suhteliselt arusaamatu. Üks võimalus sellele probleemile teistsugune lahendus leida on kohaldada juba praegu eksisteerivat lepitamismenetlust ka kollektiivsetele töövaidlustele. Praegu meie lepitamismenetlus kollektiivseid töötülisid, vaidlusi ei haara, aga taoline menetlus on meil välja töötatud seaduse tasemel ja võiks kaaluda selle menetluse laiendamist ka kollektiivsete töötülide ja töövaidluste lahendamiseks. Ehk siis sel juhul riik ei peaks üleüldse lepitama tööandjaid ja töövõtjaid, nad teeksid seda ise.
Vallo Kelmsaar, ERRi Päevakaja
Täpsustaks, et kas see ongi see seadusandlik muudatus, mida te silmas pidasite?
Andrus Ansip
Ei, me seda otsust ei ole täna langetanud. See on üks võimalikest …
Hanno Pevkur
Neid valikuid on erinevaid.
Andrus Ansip
See on üks võimalikest variantidest. Meil ei ole mingisugust selget tegevuskava. Praegu vaidleme kohtus edasi selleks, et saada suuremat õigusselgust, kuidas niisugusel puhul käituda. Teile on pandud roll nimetada ametisse keegi, kelles teine ja kolmas isik peavad kokku leppima, aga nad mitte kuidagi kokkuleppele ei jõua, kuidas teie saate teile pandud ülesannet täita? Valitsus on just praegu täpselt sellises situatsioonis.
Ega me ju teadsime, et kokkulepet ei ole ja ometi me nimetasime ametisse riikliku lepitaja. Aga kui ma küsin, mis muud variandid meil olid? Muu variant oleks olnud mitte nimetada ametisse riiklikult lepitajat, kuna kokkulepet ei ole. Mingeid kolmandaid variante meil ei olnud. Kolmas on see universaalne soovitus, et aga te püüdke paremini vahendada ja olla aktiivsemad ja sikutada nööbist ja vedada ühte tuppa jne. Jah, eks me püüame.
Vallo Kelmsaar, ERRi Päevakaja
Kui tohib, siis ma küsiks veel täienduseks. Te märkisite ikkagi seadusandlikke muudatusi, mida võiks teha, et millised need oleks?
Hanno Pevkur
Ma ütlen, et me täna ju konkreetselt ei otsustanud, kuna see kohtuotsus on nii värske. Aga nagu ma ütlesin, et üks võimalus on see, et kasutatakse kollektiivsete töötülide puhul ka samamoodi kui individuaalsete töösuhete puhul, lepitusmenetluse seadust.
On variant, et minnakse edasi tänase regulatsiooni täiendamisega ehk kui osapooled ei ole leidnud kokkulepet, siis jätkab ametis olev lepitaja kuni poolte kokkulepete jõudmiseni ja kaalumisel või nö see, mis me oleme tulenevalt kohtuotsusest siin paari päevaga ministeeriumis läbi käinud, neid variante on veel. Aga ma ei tahaks ühtegi lukku lüüa. Selleks, et seda teha, tuleb igale ühele teha analüüs ja ikkagi olla kindel selles, et tööturu osapooled vastutavad ka selle eest, milles nad siis kokku lepivad.
Martin Vallimäe, BNS
Küsimus majandusministrile. Mille taga siis praegu Estonian Air´i osaluse otsused on?
Juhan Parts
Põhimõtteliselt ei tohiks millegi taga seista. Nagu ikka selline asi, suur muutus ühe ettevõtte jaoks sisaldab kümneid ja kümneid detaile. Pigem on täna selline seis, et juristid nö otsivad tinti, et panna viimane punkt ja homme saame võib-olla siis rohkem informatsiooni selle kohta anda.
Martin Vallimäe, BNS
Mida see vihje tähendab?
Juhan Parts
See tähendab seda, et kui juristid leiavad tinti, et panna viimane punkt, saame homme rohkem informatsiooni anda. Ma loodan tõesti väga, et homme meil on võimalik koostöös oma läbirääkimispartneritega nö ühiselt anda mitte ainult siis Eesti avalikkusele, vaid ka laiemalt, informatsiooni, kuhu me täpselt oleme jõudnud Estonian Air´i omandiküsimuses.
Juhataja
Aitäh! Andres.
Andres Einmann, BNS
Mul on küsimus peaministrile. Te ütlesite, et teie arvates võiks maavanema määramine olla regionaalministri pädevus edaspidi. Kas on plaanis see kuidagi seadustada praeguse valitsuse koosseisu ajal?
Andrus Ansip
Ei, meil nüüd konkreetseid plaane ei ole, aga aeg-ajalt see mõte tekib, kui jälle uut maavanemat ametisse nimetatakse, sest et maavanema volitused ei ole enam need, mis nad olid aastaid tagasi. Väga palju pädevusi on ära läinud ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele ja see maavanema roll on võrreldes kümne aasta tagusega oluliselt tagasihoidlikumaks jäänud. Ja maavanemate ametisse nimetamine, see on jäänud endiseks, kõik protseduurid on jäänud endiseks ehkki nende tähendus ei ole enam see, mis ta oli kümme aastat tagasi. Seega võiks mingeid protseduurilisi muudatusi teha.
Tuleb tunnistada, et neid maavanemaid nii hirmus palju ka Eestis ei ole, et nad valitsusel konti murraksid, nende ametisse nimetamine ja ega nad igal aastal ka ei vahetu, et saame ka selliselt hakkama. Aga mida aeg edasi, seda rohkem formaalsemaks valitsuse tasandil selliste otsuste langetamine on muutunud, et mingis mõttes, kui kasutada seda kummitempli kujundit, siis me oleme muutunud kummitempliks lihtsalt. Regionaalminister teeb ettepaneku, me vaatame üksteisele otsa ja ütleme, et jah, kui see on sinu soov, siis olgu, oleme nõus. Ega see päris valitsuse roll ei ole.
Aga mitmetes valdkondades on valitsusel selline roll paratamatult, et ega ta täpselt tea, kellega tegu on. Näiteks kodakondsuse andmised. Me saame kinnitada seda valitsuse istungil, et kõik kriteeriumid, mis on ette nähtud kodakondsuse saamiseks on täidetud ja seejuures me saame usaldada siis teatud ametiisikute allkirja ja kinnitust. Ega me ei ole suutelised siis kõiki neid isikuid, nende toimikuid läbi vaatama või siis ammugi ei tunne me neid isikuid, kellele me kodakondsuse anname. Aga kõik riigis kehtestatud protseduurid on täpselt järgitud ja siis viimane instants on see Vabariigi Valitsus, kes ütleb, et jah, nad saavad selle kodakondsuse, nagu ma siin tänagi nimetasin mitukümmend, aga vahel mitusada ühel istungil.
Neid rolle on teisigi veel. Kas maavanema ametisse saamine kuulub samasse kategooriasse, kus puht traditsioone, tavasid järgides tuleb minna samamoodi edasi, nagu senini on käidud või mitte, see ei ole esimese järgu küsimus. Me ei pea sellega tegelema, praegu on akuutsemaid asju.
Juhataja
Ja teine küsimus.
Andres Einmann, BNS
Intsidendi kohta, mis Vilniuses juhtus Teiega. Kas nüüd selle eilsega võib selle asja lõppenuks lugeda või peate ka Eestis käima ennast arstidele näitamas?
Andrus Ansip
Kes seda teab?! Ma iseenesest ei olnud eile ka valmis selleks, mis juhtub. Juhtus, mis juhtus. Leedus arstid tegid kindlasti rohkem, kui nad oleksid pidanud tegema, minu meelest. Aga kui sul on mingisugune äge valu, siis nemad kahtlustavad kõikvõimalikke muid igasuguseid tüsistusi, et on selgroos kuskil mingid diskid lülide vahelt puru järsku või on pimesool lõhkenud või neerud või mis iganes kõhklusi-kahtlusi saab nendel olla. Ja korraldasid väga põhjalikud uuringud. Magnetresonants-uuring ja ultraheli-uuring, millest ma Eestis ei oleks mitte kunagi osanud mõeldagi, et ma kuhugi torusse 25 minutiks lähen magnetvälja. Aga uuring tehti ära ja minu jaoks on need uuringu tulemused rõõmustavad, et midagi puru ei ole, kõik on oma õigetel kohtadel, mingeid suuri põletikukoldeid ei avastatud, tehti süst ja täna ma võiks minna uisutama.
Kusjuures arstid ei jaga minu esialgset arvamust, et ju see spordist tulnud on. Nad ütlevad, et see on pigem vähese liikumise viga, tuleb istuvast eluviisist, mitte liigsest spordist. Seda küll ei öeldud, et nüüd tuleks lamama jääda, pigem öeldi otse kategooriliselt vastupidiselt, et kindlasti ei tohiks lesima jääda, tuleb normaalset elu edasi elada. Et ärge nüüd väga suuri raskusi tõstke paari nädala jooksul, aga mul ei olnud seda kavaski teha. Ja et ärge maratone ka sõitke. See on ka jälle nii ja naa-soovitus, sest iga minu rulluisutamises käimine on pikem kui maraton. Seda ma kavatsen edasi teha. Ikka juhtub.
Aga ma olen tänulik nendele Leedu arstidele. Ma saan ka suurepäraselt aru nende murest minu pärast, sest kui ühe võõra riigi peaminister tunneb järsku mingit kohutavat valu, aga see valu oli ikka selline, mida ma elus kunagi tundnud ei ole, et siis nad hakkavad otsima põhjusi ja nad tegid seda ülima põhjalikkusega ja väga professionaalselt. Ma olen tänulik! Kui keegi küsib, et mis see kõik maksma läks, siis aus vastus on, et ma ei tea. Aga ma tean seda, et kui ma oleks teinud need uuringud Eestis, siis oleks see haigekassale rohkem maksma läinud, sest Leedus on uuringud odavamad.
Hanno Pevkur
Leedus on teenuste hinnad tõesti odavamad. Mis ei tähenda seda, et Eestis sa neid uuringuid ei oleks saanud. Oleks kindlasti saanud.
Andrus Ansip
Küllap ma oleks saanud, aga mul ei ole erilist harjumust arstide juures käia, lihtsalt ei ole tarvidust olnud.
Juhataja
Aitäh! Kui rohkem küsimusi ei ole, siis ….
Andrs Ansip
Vastus jäi andmata, et kas ma kavatsen nüüd Eestis selle sama põhjuse pärast arsti juurde minna? Ei, ma täna ei kurda midagi ja minna näitama siis neid pilte ja salvestisi, mis sealt kaasa anti, hetkel pole põhjust. Aitäh!
Lõpp
|
