| | Lugupeetud peasekretär, peaministrid, ministrid, ekstsellentsid, daamid ja härrad!
Mul on rõõm pöörduda teie poole sel ajaloolisel hetkel. Eestile on suur au ja privileeg võtta vastu OECD nõukogu kutse astuda selle silmapaistva organisatsiooni liikmeks.
Tänavune aasta 2010 on Eesti jaoks väga oluline. Pikka aega on Eestil olnud kaks tähtsat poliitikaeesmärki ‒ OECD liikmesus ja liitumine eurotsooniga. Täna võime öelda, et esimene eesmärk on saavutatud ja teinegi on käeulatuses.
Eesti on teinud OECD liikmestaatuse nimel tööd enam kui kümme aastat. Juba aastatel 1998–2004 oli meie ekspertidel võimalus OECD Balti regionaalprogrammi egiidi all osaleda mitmel kasulikul seminaril, mis on aidanud kujundada meie ühiskonda. Oleme OECD liikmesriikidele ja sekretariaadile kogu toetuse eest väga tänulikud.
Eesti näeb OECDd foorumina, mis koondab reformialteid ja dünaamilisi riike. OECD liikmeid ei rahulda pea iialgi status quo ning nad on alati valmis latti kõrgemale tõstma, eesseisvaid raskusi ületama ja soodustama otsekohest arvamustevahetust.
Eesti soovib toimida samal viisil ning me jagame mõttekaaslastena OECD liikmete poliitikaeesmärke. Oleme alati olnud avatud uutele ideedele ja eelistanud jätkusuutlikku arenguteed. Aastate jooksul oleme saanud rikkalikult kogemusi ning oleme valmis lisama need OECD ühisesse teadmistepagasisse.
Eesti on saanud hakkama üpris veenva üleminekuga plaanimajanduselt küpsele ja dünaamilisele turumajandusele. Algusest peale otsustasime fikseeritud vahetuskursi ja konservatiivse eelarvepoliitika abil tagada makromajandusliku stabiilsuse. Eesti on alates rahvusvaluuta käibeletulekust 1992. aastal säilitanud muutumatu vahetuskursi. Sama kehtib ka eelarvetasakaalu kohta ‒ nende aastate jooksul on meie eelarves esinenud sagedamini ülejääke kui puudujääke ning vaid ühel korral, 1999. aastal ületas puudujääk 3% piiri.
Lisaks usaldusväärsetele makromajanduslikele näitajatele on Eesti teinud suuri pingutusi korraliku ettevõtluskeskkonna loomisel. Maksusüsteem on jäänud õiglaseks ja läbipaistvaks. Olime üks esimesi riike, kes kehtestas ühtse tulumaksumäära. Alates selle sajandi algusest ei maksa meie ettevõtted jaotamata kasumilt tulumaksu. Oleme alati soodustanud avatud turgusid ning püüdnud vältida valitsuse liigset sekkumist ja bürokraatiat. Eesti on olnud üks aktiivsemaid e-valitsuse teenuste pooldajaid.
Lisaks on Eesti majandus võrreldes 1992. aastaga eurodes kümnekordistunud ja näiteks vanaduspension on kasvanud koguni kakskümmend korda. Meie keskmine oodatav eluiga on praegu umbes seitse aastat pikem kui 1994. aastal. Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus sissetulekute ebavõrdsus on käesoleva sajandi algusega võrreldes vähenenud.
Oleme veendunud, et OECD liikmesus aitab Eestil veelgi suuremaid edusamme teha ja meie poliitikaid täiustada. Liitumisprotsess on meile juba näidanud, kui oluline ja tarvilik on sõltumatu analüüs. OECD ekspertide viimase kolme aasta aruanded on tekitanud ühiskonnas arutelu ja põhjustanud ka muudatusi poliitikates.
Austatud peasekretär, soovin teid isiklikult tänada teie pühendumuse eest OECD laienemisse. Eesti vaatenurgast on kogu protsess olnud sujuv ja väga hästi üles ehitatud.
Kallid kolleegid, soovin lõpetuseks veel kord rõhutada, kui õnnelik ma olen, viibides täna siin koos oma Iisraeli ja Sloveenia ametivendadega. Ootan suure huviga meie edasist koostööd OECD liikmena.
Tänan teid tähelepanu eest!
|
|
