| Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 20. mai 2010. a
Juhataja Liina Kersna
Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud ja esimesena saab sõna peaminister.
Andrus Ansip
Tere! Valitsus kiitis heaks riigieelarve strateegia aastateks 2011-2014 ja põhisõnum on see, et Eesti riik kavatseb jätkata konservatiivse eelarvepoliitikaga ka tulevikus.
Valitsus arutas Riigikogu õiguskomisjoni algatatud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu ja otsustas, et taolise eelnõu väljatöötamine on kindlasti vajalik ning edastas Riigikogule majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ja justiitsministeeriumi ettepanekud ja märkused.
Valitsus saatis Riigikogule arutamiseks geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelkõige see eelnõu peaks ära hoidma geneetiliselt muundatud ja geneetiliselt muundamata põllukultuuride segunemise - nähakse ette mitmeid regulatsioone, sh ka trahve eksimuste eest. Tegemist olulise eelnõuga.
Justiitsministeeriumi ametnikud saavad õiguse kanda kinnipeetavatega suheldes vormirõivast nüüdsest. Ma oleks tegelikult tahtnud täna näha Rein Langi vanglaametniku vormirõivas, aga ta ei valmistanud meile seda rõõmu. Aga need justiitsministeeriumi ametnikud, kes tegelevad otseselt vangidega, nemad saavad vastavalt vangistusseaduse muudatustele õiguse kanda ka vormirõivast.
Valitsus andis maad Tartu linna ja Suure-Jaani valla munitsipaalomandisse. Tartu linnas tänavate ehitamise tarvis Supilinnas Marja, Meloni ja Oa tänaval ja Suure-Jaani sai peenramaad 0,35 hektarit. Minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Läheme edasi riigieelarve strateegiaga. Sõna Jürgen Ligil.
Jürgen Ligi
Peaminister ütles põhisõnumi ära, et tuleb jätkata konservatiivse eelarvepoliitikaga ja see on tegelikult oluline sõnum praeguses kontekstis - eriti oluline. Kriis on meile õpetanud, kui tähtis see eelarvepoliitika konservatiivsus on, kui tähtis on valmisolek ka kriisideks. Juba selle perioodi jooksul, 2011-2014, hakkab riik reserve taastama ja jõuab eelarve ülejääki. 2011. aasta eelarve defitsiit ei tohi ületada 2 protsenti SKP-st. Üldine olukord Euroopas võib-olla ei ole hea kontekst, et Eesti puhul rääkida struktuursetest reformidest ja kokkuhoiu vajadusest, sest mujal on reeglina probleemid palju sügavamad, aga ikkagi kokkuhoid ja struktuursed reformid, mis raha kasutamist mõistlikumaks muudavad, on paratamatus ka meil. Seda ka tõestavad meie tulu ja kulu prognoosid. Midagi drastilist muidugi lahti ei ole, sellest on juba varem räägitud, seda on räägitud ka konvergentsiprogrammi raamides, aga tegevus peab jätkuma.
Ühe sellise struktuurse reformi punktina võiks nimetada täna istungilt kinnistute üle andmist justiitsministeeriumi haldusalast Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Seda võib nimetada kinnisvarareformiks. Justiitsministeerium on siin olnud väga tubli, annab üle Viljandi ja Pärnu vangla, kinnistud Harjumaal Padise vallas, Langa külas Jõeääre puhkebaasi ja Nissi vallas Munalaskme külas lasketiiru hoonestamata kinnistu. Selle reformi mõte on koondada ühtse juhtimise alla riigi kinnisvara haldamine. See, kui need anda üle RKAS-ile, siis RKAS korraldab ülearuse vara müüki ja vajaliku vara haldamist kõige tõhusamal moel ja ka investeeringud planeeritakse RKAS-i kaudu eelkõige tulevikus. See on päris tõsine ettevõtmine ja vahepeal ei tahtnud see minna, nüüd on jälle võetud see uuesti tõsiselt käsile. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd sõna haridus- ja teadusministrile.
Tõnis Lukas
Jah, mitte ainult eelarvepoliitika ei pea valitsusel olema konservatiivne, vaid hariduspoliitika peab olema ka väärtustavalt konservatiivne. Aga see ei välista ajaga kaasas käimist ja vajalikke arenguid ja arendamist.
2009. aasta on üldharidussüsteemi arendamisel olnud väga aktiivne ja tegelikult on see olnud uue stardipositsiooni võtmine vajalike muudatuste läbiviimiseks tulevikus. Nagu te teate, väga laialt on arutatud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega seonduvat. Neid uuendusi, mis selle seadusega sisse viiakse, ma loodan väga, et lähinädalatel Riigikogu kiidab uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse heaks ja selleks, et see täie jõuga kohe saaks rakenduda, on ju ka eelnevatel aastatel kõvasti vaeva nähtud. 2009. aasta põhisuundumus kandiski neid tegevusi, mis peaksid viima Eesti haridussüsteemi tulevikku.
Kõigepealt eesmärk, mis 2009. aastal oli seatud ja põhitegevustes ka ellu viidud - toetada senisest enam iga õpilase arengut individuaalselt. Individuaalsete õppekavade hulk Eesti koolides on suurenenud ja edaspidi suureneb veelgi koolidele antud vabadus otsustada hindamissüsteemiga seonduvat, otsustada omanäolisus, suundade valikut, otsustada metoodikat, õpetajatele vabadus otsustada pedagoogiliste metoodikate üle rohkem kui seni. Suurem valikuvabadus, nagu ma rääkisin, gümnaasiumi astme õppekavade tegemiseks, eripedagoogi, psühholoogi, sotsiaal-pedagoogi teenuste tagamine kõigis koolides on rõhutatult oluline.
Jätkub koolitoidu toetus põhikooli õpilastele. Sellel aastal on põhikooli toidutoetus õpilase kohta, riigi poolne toetus isegi tõusnud, see jätkub ka järgmistel aastatel. Õpilaskodude programm kestis 2009. aastal, jätkub 2010. aastal ja selle mahud suurenevad seoses sellega, et õpilaskodusid vajab nii sotsiaalsete kui kooli ja kodu vahelise distantsi pikkuse põhjustel päris palju noori. Eesmärk on olnud tagada õppeks kohane kaasaegne õpikeskkond.
Meil on käivitatud 2009. aastal programm „Turvaline kool“, mis käsitleb kooli turvalisust kahest peamisest aspektist. Üks õpilase ja õpetaja-keskselt, see tähendab koolikiusamise vähendamine, nende individuaalse turvalisuse tagamine koolis igal hetkel. Ja teine siis kooli kindlustamine võimalike väliste rünnete vastu, mis ei pruugi olla ju alati relvastatud, aga välised mõjud, mis segavad koolipäeva kulgemist, ei tohi häirida koolitööd. Selleks on ka oma käitumisahel ja oma metoodilised abimaterjalid, mille haridusministeerium on ette valmistanud, koolidele saatnud, iga direktor teab oma vastutust ja õpetajad teavad oma vastutust selles ahelas.
Tõsta õpetaja staatust, õpetaja ametikaalukust on olnud üks väga selge suund, et noor õpetaja tunneks ennast koolis hästi, et õpetaja amet saaks tulevikus kolme kõige hinnatuma ameti hulka Eestis. See on, muide, strateegiline suund ka õpetaja hariduse arengukavas, mis samamoodi käivitus 2009. aastal. Jätkasime õpetajate lähtetoetuse maksmist, s.o siis noore õpetaja stardikapital nendele õpetajatele, kes esmakordselt peale ülikooli lõpetamist tööle lähvad ja seda siis väljaspool Tallinna ja Tartut. Ja tagasiside nende õpetajate motiveerimisest, kes seda lähtetoetust saavad ja nende hoidmisest, et nad ei lähe kohe esimestel aastatel töölt minema, on positiivne. Need, kes seda toetust saavad, on võtnud endale ka kohustuse vähemalt viis aastat õpetajaametit pidada ja kui nad selle aja vastu peavad, küllap nad peavad ka tulevikus.
Õpetajakoolituse üliõpilaste stipendiumi programm käivitus eelmisel aastal ja sada üliõpilast sai selle, igaüks sai siis vastavalt 2000 krooni kuus. Eraldi käivitus laulu- ja tantsupeo stipendium, siis vastavalt muusikaõpetajate ja tantsuõpetajate koolitamiseks.
Kvaliteedinõuetega tegelesime, valmisid maakondlikud analüüsid koolivõrgu kohta. Kui koolivõrgust on kõige rohkem juttu olnud, siis sundi omavalitsustel oma koolivõrku muuta ei ole, juriidilist sundi, aga omavalitsused näevad, kuidas nende õpilaste arvud tulevikus kujunevad. Võib ütelda, et juba eelmisel aastal hakkas omavalitsuste huvi nõustamise suhtes. Pöörduti riigi poole, ministeeriumi poole konsultatsioonide saamiseks, kuidas oma koolivõrku muuta.
Nüüdseks on see siis kulgenud niimoodi, et kellelgi ei ole küll olnud sundi, aga samas Viljandi, Koeru, Tartu on pöördunud riigi poole juba riigigümnaasiumi tegemise ettepanekuga. Võru, Sillamäe on volikogude poolt pöördunud ka haridusministeerium poole, et haridusministeerium seal koolivõrku korraldaks ja aitaks minna puhta gümnaasiumi põhimõttele, Väike-Maarja on pöördunud. Lähiajal arutavad volikogud Haapsalus, Põltsamaal, Kullamaal, Lihulas vastavalt koolivõrgu muutmist, puhtale gümnaasiumile üleminekut ja oma delegatsioonidega on käinud Antsla, Mustvee ja Pärnu. Konsultatsioone on peetud Türi, Valgaga jne, jne. Koolivõrguga seonduvalt on riigi roll oluliselt tõusnud.
Lõpetuseks tõstaksin esile eesti õppekeelele üleminekut, mis kulges 2009. aastal ka jätkuvalt, peamiselt siis gümnaasiumides, kus toimub kavakindel eesti õppekeelele üleminek ka venekeelsetes gümnaasiumides. Kuid vabatahtlikult on ka paljudes venekeelsetes põhikoolides mindud eesti õppekeelele üle, riik on seda metoodiliselt teotanud, ka neid koole rahaliselt toetanud. Mis 2009. aastal algas, oli eesti keele õppe korraldamine koolieelses lasteasutuses ja riigipoolne toetus. See toetus eraldati 763 rühmale, kus on põhiosas siis venekeelsed või teistes keeltes suhtlevad lapsed ja kus õpitakse eesti keelt.
Nii et, kui ma lisan siin veel, et algas riiklik programm kutseõppeasutustes eesti keele rolli suurendamisele, siis eesti keele roll Eesti haridussüsteemis tõuseb jätkuvalt ja selleks on riiklikud programmid olemas. 2009. aasta oli selles osas vägagi edukas.
Täna valitsus võttis teadmiseks ka selle, mis „Euroopa 2020“ nimelise arengustrateegiaga seondub hariduses ja mida haridusministrid arutasid omavahel eelmisel nädalal Brüsselis. Võin siis öelda, et ülemkogule, riikide juhtidele, esitatakse haridusministrite poolt ettepanek kinnitada 2020. aastaks haridusteemalisi indikaatoreid, missugune suund võtta või millele võtta suund haridussüsteemide arendamisel. Nendeks kaheks indikaatoriks on siis haridussüsteemist varase väljalangevuse vähendamine 10 protsendile. Siin mitte tõmmata võrdusmärki põhikoolist varase väljalangevusega. See on teine asi, sest mõõdetakse 18-24-aastaste vanuserühmas mitteõppijate osakaalu ühiskonnas. Siin Eesti võtab ambitsioonikama eesmärgi muidugi kui Euroopa üldiselt. Euroopa üldine eesmärk on 10 protsendini langetada sellist varast haridussüsteemist kõrvale jäämist ja meie muidugi 10 protsendiga rahulduda ei saa, meil peab see protsent olema väiksem. Ja teine indikaator, et 30-34-aastastest peaks olema kas kolmanda taseme haridus ehk kõrgharidus või samaväärne haridus ühiskonnast 40 protsendil tulevikus.
See diskussioon, muide, on väga palav. Ütleme, kui me arvame, et Euroopas mõned asjad lähevad suhteliselt formaalselt - lepitakse kokku pikki perspektiive, kõik tõstavad ühtemoodi kätt - siis siin olid väga palavad diskussioonid, sest haridussüsteemid vaatamata sellele, et neid on ühtlustatud ka viimasel ajal, on suhteliselt erinevad. Saksamaa, Austria ja Ühendatud Kuningriik näiteks olid väga selgelt selle indikaatori vastu, et mõõdetaks 40 protsendi peal kõrgharidusega inimeste osakaalu. Ja neil on õigus olla erinevatel seisukohtadel ja seetõttu indikaator on soovituslik eesmärk ja ta lauaga ei lajata kõigile teistele ühiskondadele ka.
Mida ma tõstaks esile võrreldes teiste riikidega, Eesti ise võtab endale eesmärke, mida võib-olla selles Euroopa strateegias ei seatagi niivõrd. Praegusel tööpuuduse ajal on eriti vaja rõhutada seda, et tööturu vajadused, inimeste ettevalmistamine, et nad tööd saaksid teha ja tööd oskaksid teha, on praegu palavikulise tähtsusega küsimus. Ja me peaksime mõõtma nende isikute osakaalu, kes on kvalifitseerimata, kellel ei ole üldse kutse- ja kõrghariduslikku kvalifikatsiooni ühiskonnas ja nende osa vähendama tulevikus, 2020. aastaks 30 protsendini, see on kindlasti väga oluline. Ja sama, tööturu suhtes väga oluline, on ka täiskasvanud õppijate osakaalu suurendamine. See on hakanud hüppeliselt tõusma Eestis, aga meie eesmärk on veel ambitsioonikam, viia see 17 protsendini. Praegu ta on 12 protsendi piirimail. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd sõna välisministrile.
Urmas Paet
Tere keskpäeva! Valitsuses oli ka ülevaade viimasest välisministrite, Euroopa Liidu välisministrite kohtumisest, mille üks teema on ette vaatav. Nimelt 31. mail ja 1. juunil on Rostovis Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine tulemas. Ja siis ülevaade sellest, millised teemad seal kõne alla tulevad ja sealhulgas ka Euroopa Liidu seisukohad said välisministrite poolt kinnitatud. Selle tippkohtumise põhiteemad saavad olema kliimamuutused, energeetika ja majanduskriis, samuti moderniseerimispartnerlus - sellise uue termini või uue sõnana ja ka Euroopa Liidu Venemaa viisadialoogi edasised sammud.
Kui me räägime moderniseerimispartnerlusest, mis on uus teema, siis Eesti on siin otsustanud võtta aktiivse hoiaku, et oleks võimalik osaleda ka poliitiliste suundade väljatöötamises. Me oleme ka teatanud need teemad, mis Euroopa Liidu – Vene moderniseerumispartnerluses Eestile ennekõike huvi pakuvad, see on koostöö kohalike omavalitsuste tasemel, reformi kogemuse jagamine ja ka e-teenuste tutvustamine ja turismi arendus. Mis puudutab majandus-kaubandussuhteid, siis siin on ka Euroopa Liidu – Vene majandus-kaubandussuhete arengus võtmetähtsusega Venemaa võimalikult peatne liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO-ga. Viimasel ajal on ka Venemaa poolt tulnud selles osas selgelt positiivseid signaale, et Venemaa võtab väga tõsiselt liitumist Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO-ga ja kindlasti see on ka nii meie kui kogu Euroopa Liidu huvides.
Mis puudutab Euroopa Liidu-Vene viisadialoogi, siis teatavasti kõikvõimalike viisadialoogide kaugem eesmärk on viisavabadus. Samas, mis puudutab konkreetselt Euroopa Liidu ja Vene viisadialoogi, siis on siin olemas rida tehnilisi tingimusi ja nõudeid, millele peab olukord vastama, et tõsiselt võiks rääkida viisavabadusest ja samuti ka asja poliitiline pool.
Mis tehnilist poolt puudutab, siis on oluline, et juba 2007. aastal sõlmitud tagasivõtu ja viisalihtsustuslepped oleksid kõik täidetud - see puudutab ka tagasivõtu protokollide sõlmimist Venemaa ja kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Samuti ka siis kolmandate riikide kodanike tagasivõttu, kui nad on illegaalselt siis ka vastavalt kas Euroopa Liidu või Venemaa territooriumile sattunud. Samuti ei ole jätkuvalt päris vastuvõetav Venemaa nõue, et kõik Euroopa Liidu kodanikud peavad ennast registreerima Venemaal mõne päeva jooksul, kui nad seal viibivad. Poliitiline pool on see, et paralleelselt tuleb anda ka samasugune võimalus - positiivne signaal - ja kõneluste käik idapartnerluse sihtriikidega, Ukraina, Moldova, Gruusia ja teised riigid.
Teise teemana laienes tänase valitsuse arutelu tulemusena nende kohtade ring maailmas, kus on võimalik taotleda Eestisse sõitmiseks Schengeni viisat mõne teise Euroopa Liidu riigi esindusest, kohast, kus Eestil esindust ei ole. Viimane selles riikide reas on nüüd Suriname, kus on võimalik taotleda Eestisse sõitmiseks viisat Hollandi konsulaadist.
Tänane seis on see, et meil on sellised lepingud 11 teise Euroopa Liidu riigiga, kes meid esindavad kokku 80-s maailma riigis, kus on võimalik taotleda nende riikide esindusest Eestisse sõitmiseks viisat. Nelja riigiga on need kõnelused veel käimas. Ka Eesti ise hetkel esindab 15 Euroopa Liidu riiki siis peamiselt Minskis, Pihkvas, aga ka Sofias, kelle nimel me väljastame nendesse riikidesse reisimiseks viisasid. Nii et meie peamine eesmärk on see, et ikkagi kõikjal maailmas oleks võimalikult lihtne Eestisse pääseda ka siis, kui nende riikide kodanikud vajavad viisat ehk siis me seda tegevust laiendame edasi, et oleks võimalikult palju neid kohti, kus on võimalik teise riiki minemata taotleda Eestisse sõitmiseks viisat.
Kolmas teema, mida ma tänasest valitsuse istungist puudutaksin, on see, et valitsus kinnitas ära Euroopa Inimõiguste Kohtu ad hoc kohtunikud. Nimelt, Euroopa Inimõiguste Kohtusse kuuluvad kohtunikud igast vastava konventsiooni osalisriigist. Selle aasta 1. juunist jõustub uus kord, kus, kui konventsiooni osalisest riigist valitud kohtunik puudub või tal ei ole võimalik osaleda, täidab siis ülesandeid isik, kes siis valitakse asenduskohtunike hulgast. Eesti valitsus on otsustanud esitada Eesti poolt neli ad hoc kohtunikku Euroopa Inimõiguste Kohtule, need on Pavel Gont¹arov, Oliver Kask, Julia Laffranque ja Priit Pikamäe.
Viimane teema, mida ma siin tahaksin puudutada, nüüd otseselt ei ole seotud tänase valitsuse istungi päevakorraga, aga küll täna hommikul saabunud teatega. Ehk siis teatavasti viimastel kuudel on Eesti oma võimaluste raames päris aktiivselt üritanud aidata ja ka aidanud Haiti maavärina tagajärgede ohvreid ja nüüd võib öelda, et Eesti päästjate tööd on ka rahvusvahelises plaanis tähele pandud ja kõrgelt hinnatud. Nimelt tegi ÜRO Maailma Toiduprogramm Eestile ettepaneku asuda Maailma Toiduprogrammi laagrit Haitil juhtima juunist augustini. Me võtame selle ettepaneku vastu ja saadame Haitile seda laagrit juhtima Eesti päästemeeskonna liikme Enn Ebergi. Tegelikult selline otsus on, jah, nagu ma nimetasin, märk, et meie päästemeeskond on rahvusvahelises päästekoostöös tõusnud selgelt tunnustatud ja kõrgelt usaldatud partneriks, et talle ka sellises keerulises kohas, nagu Haiti jätkuvalt on, selline juhtroll antakse. Hetkel on selles laagris 300 humanitaarabi töötajat ja seda suvel laiendatakse veel 150 koha võrra. Kõik.
Juhataja
Aitäh! Nüüd küsimuste kord.
Kaisa Tahlfeld, Äripäev
Küsimus peaministrile, mis puudutab pensionide vähenevat reservi. Te ütlesite eile, kommenteerides Äripäevale e-kirjas seda küsimust, et selle aasta riigieelarves on ette nähtud pensionikulude katmiseks kolme miljardi krooni ulatuses lisavahendeid teistest allikatest. Mis on need teised allikad?
Andrus Ansip
Jah. Ma lugesin seda Äripäeva artiklit ja lugesin ka juhtkirja, artikkel iseenesest oli täiesti tasakaalukas ja mõistlik, vastas minu meelest kõigile võimalikele küsimustele. Selle juhtkirja pealkirjast ma, tõtt öelda, aru ei saanud. Seal oli pealkirjaks kirjutatud: „Ansipi kulukas flirt pensionäridega“. Täpselt samamoodi oleksite võinud kirjutada pealkirjaks „Ansipi kulukas flirt kaitseväelastega“ või „Ansipi kulukas flirt õpetajatega“ [T. Lukas: ma loodan, et see veel tuleb] Võib-olla ka, me anname teemasid praegu. Iseenesest, mis need allikad on? Tulumaks, nii ettevõtte kui ka üksikisiku tulumaks, alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, mittemaksulised tulud, käibemaks ja need muud tulud, millest eelarvetulud laekuvad. Ma ei pea vajalikuks meie eelarvet muuta veelgi jäigemaks, kui ta praegu on. Erinevad rahvusvahelised institutsioonid, kes on andnud hinnanguid Eesti riigi eelarvele, need on heitnud ette pigem seda, et meie eelarve on liig jäik ja nendes tingimustes siduda ühte kuluartiklit mingisuguse kindla tuluartikliga minu meelest pole mõistlik. Alates sellest ajast peale, kui pensionireform Eestis kavandati, nägi see pensionireform ju ette ka selle, et sotsiaalmaksu laekumistest ei jätku pensionide väljamaksmiseks ja see periood kestab kas 2016. või 2017. aastani veel. Nii et mulle ei ole mitte mingi üllatus see, et eelarve teistest tuludest kaetakse praegu pensionikulusid. Ma arvan, et Äripäeval, kellel võiks olla mingisugune ajalooline mälu pensionide teemal, ei saaks see asi kah kuidagi üllatusena tulla. Jah, eelarve üldised tulud on need, mille arvelt kaetakse pensionikulusid. Ja olgu öeldud, et see erireserv pensionideks ei moodustunud ju sugugi mitte mingist sotsiaalmaksu laekumisest, vaid et ikkagi eelarve muudest laekumistest pandi raha tulevasteks pensionimakseteks kõrvale.
Jürgen Ligi
Ma lisan veel, et ega pensionireservil ei ole ka mingit juriidilist tähendust. See on täiesti, ütleme siis, virtuaalne nähtus üldises kassareservis, mille võiks ka tegelikult ära kaotada. Ja see, mida peaminister räägib, et võib lihtsalt täiendada, et pensionid makstakse välja seaduse järgi, mitte tolle reservi suuruse järgi. Kõigist maksudest. Ja meie eelarve probleem laias mõttes on see, et liiga palju on selliseid ridu, kus on seadusega dikteeritud kulusid. Pensionid üldise arvamuse kohaselt ei kuulu nende liigsete sundkulude hulka. Aga see sund ei ole mitte pensionikassa laekumiste, vaid seaduse järgi, kus on indekseerimine jne, sees. Nii et pensionid on igal juhul selline tundlik kulu valdkond, mida peab seadusega ette dikteerima. Siin, ma ei ole küll, ei teadnud, et peaminister flirdib, aga siin on tegemist flirdiga seadusega. Ta flirdib seadustega.
Kaisa Tahlfeld, Äripäev
Kas riik on kaalunud ka varianti, kui pikemas perspektiivis mõelda, et emiteerida näiteks pensionikassa defitsiidi katteks võlakirju?
Andrus Ansip
Ei ole ja ei pea seda ka mõistlikuks. Miks me peaksime siis mingi ühe kuluartikli tarvis emiteerima võlakirju, et saada sealt tulusid. Lõpuks on see ikkagi riigieelarve kulu ja kui tuludest ei jätku, siis ta kajastub ka defitsiidina ja missugustest allikatest me seda konkreetset kulu katame, see on igal aastal eelarve koostamisel eraldi otsustada. Ma ei pea küll mingisugust sihtotstarbelist pensionikassa defitsiidi korvamise võlakirja emissiooni korraldamist nagu vajalikuks ja ka mõistlikuks. Tavaliselt võlakirja emissioonid, kui neid millegagi seotakse, siis nad on pigem investeeringud. Ja ka praegusel puhul, ma arvan, et Eesti riigil on endiselt veel olemas valitsussektori reservid ja nendes reservides meil on tervikuna suurusjärgus 25 miljardit krooni. Valitsussektori võlakoormus on 15,5 miljardit krooni. Meie laenuvõtmisvõime on päris hea. Me ilmselt kavandame kunagi küll võlakirja emissiooni, aga see on pigem Eesti Energia investeeringute katmiseks, mitte taolisteks pisikesteks summadeks, nagu pensionidefitsiit seda laias laastus on. Ehk siis, pensioni reservi teemat rahandusminister minu meelest kommenteeris päris kohaselt. Puhtemotsionaalselt mõlemad reservid loodi ju, pensionireservid loodi ikkagi sellepärast, et rahustada poliitikute soovi raha kulutada. Ehk siis, kui sa reservid seod mingisuguse kindla sihtotstarbega, siis on vähemalt mingisugune osa ühiskonnast olemas, kes ütleb, et jah, siiski on mõistlik reservidesse raha koguda, ei tule täna kõike ära kulutada. Ja see reservidesse raha kogumine ei olnud kerge. Meenutage 2007. aastat, mil kõik eksperdid ja väga paljud ajakirjanikud ütlesid, et majandus on sügavas languses, tarvis on majandust elavdada ja selleks tuleb reservid käiku võtta. Ja Äripäevale ma seletasin siis, et inimesed ei ole ju õnnetud siis, kui nad on maksnud kõik kindlustusmaksed ja aasta lõpuks nende maja polegi maha põlenud, et riigile reservid, need omavad samasugust tähendust, nagu kindlustuspoliis majaomanikule. Ega mu jutt väga veenev ei olnud, aga praegu saadakse küll aru, et väikesele riigile reservide kogumine oli ainuõige. Nüüd ma olen muidugi süüdi selles, et ei kogunud piisavalt reserve, et ma neid rohkem ei kogunud omal ajal. Aga ma arvan, et reservide kogumine oli hea. Selleks tuli kasutada ka mitmeid erinevaid trikke. Üks nendest trikkidest seisnes siis reservide ja tulevaste pensionide seostamises. Aga igal juhul, reservide kogumine oli kindlasti riigile vajalik.
Jürgen Ligi
Ja laenudest kasutab, uutest laenudest, ma ei räägi kauge aja tagustest, kasutab Eesti praegu ainult Euroopa Investeerimispanga laenu. Nimi ise ütleb, et see on investeeringuteks, see on kaasfinantseerimisteks ja tegemist mingil juhul ei ole sotsiaalkulude kasutamisega võlgu. See on Euroopas olnud probleem aegade jooksul, aga mitte Eesti probleem. Me peame väga jälgima, et sellist asja ei juhtu. Nii et iseenesest õigele teemale osutate, aga vales riigis. Aitäh!
Aandrus Ansip
Eiki Nestori kommentaarist lähtudes ilmselt oli teie küsimus. Ei, kui need võlakirja emissioonid tehakse, siis need on suurusjärgus 500 miljonit eurot, miljard eurot, need mastaabid on hoopis midagi muud. Aga siduda neid pensionimaksetega ma ei näe mitte mingisugust põhjust. Kõik pensionärid võivad olla väga rahulikud, nende pensionid makstakse välja vastavalt seadusele. Ja siduda neid siis ühe, teise või kolmanda reserviga või veel mingite hüpoteetiliste võlakirjadega ei ole mitte mingisugust vajadust. Eelarve koostajad on arvesetanud sellega, et kõik pensionid saab välja makstud.
Martin Vallimäe, uudisteagentuur BNS
Ma küsiks valitsuselt, mis ei sobinud teile võlakaitse seaduse eelnõu juures peamiselt? Mis on need ettepanekud, mida on seal vaja muuta?
Andrus Ansip
Eks neid ole palju, aga kõige olulisemad vastuväited, minu hinnangul jälle, eks rahandusministril ole olulisusest oma arusaamine kindlasti ja lähtub oma ministeeriumi seisukohtadest, aga ma edastan siin justiitsministeeriumi seisukohti, et kõige olulisem justiitsministeeriumi lahkarvamus seisneb selles, et nende arvates kohtunikele antav kaalutlusõigus on liiga lai ja on seetõttu ka vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Jürgen Ligi
Meie ettepanekute rida on väga pikk, seal on tehnilisi parandusi, aga kõige kaalukam on tõepoolest lepingu kehtivuse põhimõtte rikkumine ja ka tegelikult omandiõiguse põhimõte, mis on põhiseaduses kirjas. Me oleme justiitsministeeriumiga selles mõttes põhimõtteliselt samal seisukohal.
Teiseks, me esitame ka mitmeid küsimusi, mida tuleks alles analüüsida. Aga menetletakse seda seadust väga suure kiirusega, suure trummipõrina saatel, meedia kaudu. Rahandusministeerium kaasati sinna palju hiljem kui meedia ja üldine probleem on, et need signaalid, mis avalikkusele saadetakse, on väga eksitavad. Need jooksevad kokku sellega, mida on teinud Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid, mis on täiesti otseses mõttes põhiseadusevastased meie hinnangul.
Too eelnõu on iseenesest leebem, aga siiski väga problemaatiline ja just see signaalide osa, seda tuleks ikka väga kahetseda. See on äratanud kahjuks ka rahvusvahelist tähelepanu, kuna ka mõnes teises riigis on tehtud väga populistlikke pöördeid, mis õigusriigiga ei käi kokku. Mõni riik on saanud pidama rahvusvaheliste signaalide peale, mõni riik siiamaani ei ole saanud pidama. Ja Eesti ei tohiks sinna hulka kuuluda.
Nii et meie üldine seisukoht ei ole mittetoetav sellele konkreetsele eelnõule, vaid sellele, et oleks vaja küll seadust, mis võlgade saneerimise protseduure parandaks, kuid selline suure koormuse panemine näiteks kohtunikele, analüüsimata, mis see tähendab inimressursside, raha seisukohalt, on otsene probleem ja me arvame, et kohtud ei saa sellega hakkama. Sama on, muide, arvanud IMF. Kõik selline asi oleks tulnud arvesse võtta ja arvestada ka ikkagi seda, kuidas see asi paistab, mida see tähendab meie majanduskeskkonnale, meie riigi usaldusväärsusele. Kõik kenad, ilusad ideed, eks ole, võib ära lörtsida vale elluviimisega.
Mina seda ei toeta sellisel kujul. Ma toetan ainult seda, et võlgade saneerimise protseduure tuleb täiustada. Tegelikult võiks seda kõike teha ka ühtses seaduses, kus on ka pankrotiseadusega, juriidilise isikute saneerimise küsimused, et need paragrahvid omavahel oleksid tasakaalus. Aga tegu on praegu ikkagi olnud väga propagandistliku üritusega erinevate erakondade poolt, sellest on kahju.
Andrus Ansip
Mina ei tõmbaks siin küll mingisuguseid erakondlikke jooni, sest ettepanekuid, märkusi on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ja sealt erakondlikku veelahet otsida seaduse eelnõu väljatöötajatega ei ole mitte mingisugust põhjust. Kolm ministeeriumi esitasid oma ettepanekud ja märkused ja need kolm ministeeriumi olid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium ja justiitsministeerium.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Palun.
Martin Vallimäe, uudisteagentuur BNS
Küsiks rahandusministrilt riigieelarve strateegia kohta. Keegi ei ole veel seda hetkel näinud ega lugeda saanud. Kas kinnitate, et seal ei ole ette näha näiteks maksutõususid või on seal mingid maksumäära tõusud?
Jürgen Ligi
Ei, mingeid maksumäära tõuse seal ei ole.
Andrus Ansip
Mitte otsustatud maksumäära tõuse ei ole. Tubakaaktsiisi tõus on otsustatud, 20%, aga ka selle me otsustasime, põhimõtteliselt see eelarve strateegia ei ole veel otsus, aga me jaotasime selle kahte ossa, see aitab ka survet inflatsiooni tõusule vähendada ehk siis 10%+10%, mitte 20% korraga.
Jürgen Ligi
Aga ega maksupoliitikas ei ole ainult maksumäärad. Seal on struktuurseid plaane väga erinevaid. Need ei ole saanud kõik konkreetset vormi selles strateegias. Aga rahandusministeerium peab kogu aeg analüüsima erinevaid algatusi ja meie eesmärk on siiski maksukoormuse alandamine lähiaastatel.
Mingit suurt maksukoormuse alanemist ei ole võimalik teha, aga sujuv on siiski mõningane eesmärk, see on tegelikult väga suur konkurentsieelis võrreldes paljude-paljude teiste riikidega, kes nüüd kriisi järel peavad hakkama makse tõstma, kuna kriisi ajal ei suudetud reageerida eelarvepoliitiliselt, probleemid on kumuleerunud ja selles kontekstis tuleb Eesti maksukoormust pidada ikkagi tulevikus jällegi madalaks.
Andrus Ansip
Ma tahaks veel lisada Venemaa teemal. Viimasel ajal on meie ajakirjanduses olnud palju juttu sellest, et suhted Eesti ja Venemaa vahel hakkavad paranema ja mitmed inimesed nii Eestis kui ka Venemaal on selle üle head meelt väljendanud. Ja eks minagi ühinen nendega, aga ma tahaksin teile näidata ühte graafikut, mis kõneleb sellest, et Eesti ja Vene vahelistele ärisuhete paranemisele pani aluse tegelikult Mart Laar aastal 2000.
Ehk siis Venemaa ekspordi osatähtsus Eesti kogu ekspordis oli vaid 2,4% aastal 2000 ja aastast 2000 on Venemaa ekspordi osatähtsus Eesti koguekspordis järjekindlalt kasvanud. Eriti tubli oli see kasv aastatel 2006, 2007 ja 2008. Aga 2009 on õige pisikene tagasilangus ja see 2009 tagasilangus on seletatav sellega, et kriisis Vene rubla devalveerus nädala jooksul 25% ja et nafta hinnad langesid maailmaturul väga järsult. Kusjuures olgu öeldud, et võrreldes väga paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega meie eksport Venemaale kahanes suhteliselt vähem kui nende teiste riikide eksport.
Ja täpselt sama trend on ka turismis täheldatav, ehk siis juba aastaid on Venemaalt Eestisse tulnud turistide arv kiiresti kasvanud. Eriti suure hoo sai see Venemaalt Eestisse tulnud turistide arvu kasv aastal 2008-2009 ja siin ei maksa muidugi mingit Eestis aset leidnud sündmustega paralleele tuua, vaid küsimus on selles, et Schengeni viisaruum laienes, Vene kodanikel on Schengeni viisa olemas, siis nad kasutavad seda ka selleks, et käia Eestis, sest siin on hea teenindus ja teenindatakse neid ka nende emakeeles. Seetõttu on alates 2007. aastast Venemaalt Eestisse tulnud turistide arv kahekordistunud.
Ehk siis, mis ma tahtsin öelda? Need, kes räägivad, et nüüd alles hakkavad suhted paranema, need eiravad fakti, et suhted on järjekindlalt paranenud alates aastast 2000. Mul on hea meel, kui nad ka tulevikus paranevad. Aga ma ei näe põhjust rääkida praegu mingisugusest erilisest revolutsioonist. Trend on olnud hea.
Juhataja
Ja viimane küsimus.
Riina Koit, Aktuaalne Kaamera
Küsimus härra Jürgen Ligile. Kas eelarve strateegia säilitab kõik olemasolevad käibemaksu soodustused?
Jürgen Ligi
Sellist lauset seal kindlasti ei ole. Minu seisukoht on palju kordi öeldud, aga sellised maksumuudatused eeldavad ikkagi üldist kokkulepet. Käibemaksu soodustuste kaotamine kriisi ajal on üks väga levinud meede paljudes riikides. Väga levinud meede on näiteks käibemaksumäära tõstmine, mida meiegi tegime. Me tegime selle kiiresti ära. Riigid, kes seda kiiresti ei teinud, teevad seda nüüd tagantjärgi. Ja majanduspoliitiliselt öeldakse, et see ongi kõige süütum maksu tõus.
Aktsiisid on teine teema, mida on tõstetud. Aga meil, jah, ei ole ühtegi ettepanekut neid soodustusi kaotada, vaatamata sellele, et efektiivselt toimib nendest ainult ravimite soodustus. Põhjus on selles, et ravimid on selgelt defineeritud, selgelt jaotatav kaup, millest tubli osa tegelikult riik teistpidi niikuinii kinni maksab haigekassa kaudu.
Enamiku käibemaksu soodustuste suunatus on sotsiaalselt väga ebaefektiivne ja sellepärast juhivad nendele tähelepanu ka erinevad rahvusvahelised organisatsioonid, et kõik see, mida poliitikud on välja mõelnud, ei ole mitte hea majanduspoliitiliselt ega eelarvepoliitiliselt, seda raha saaks kasutada tõhusamalt tegelike probleemide lahendamiseks. Aga meil ei ole sel teemal ettepanekuid tehtud.
Andrus Ansip
Aeg-ajalt on ikka räägitud, et me peaksime otseste ja kaudsete maksude struktuuri muutma või tasakaalu kuidagimoodi muutma, seda valitsusel plaanis ei ole. Kogu Euroopa Liidus on trend sellele, et otseste maksude osatähtsus kogu maksutuludes väheneb ja kaudsete maksude osatähtsus suureneb.
Ka praeguses kriisis on väga selgelt välja joonistunud see, et kaudsete maksude laekumine on märksa stabiilsem kui otseste tööjõumaksude laekumine. See on selgelt ka põhjendatav sellega, et kui inimene kaotab töö, siis ta ei maksa enam tulumaksu ja siis ta ei maksa ka sotsiaalmaksu enam, aga tarbib ta endiselt, tarbib kas oma säästude arvelt või tarbib riigi sotsiaaltoetuste arvelt ja seega tarbimismaksud käituvad märksa vähem volatiilselt nii Eestis kui ka mujal Euroopas kui otsesed tööjõumaksud.
Nii et seda struktuuri muutust, mida mõned poliitikud siin Eestis on ka küsinud, seda valitsusel kavas kindlasti ei ole. Meie suund on ammu välja kujunenud. Suund on sellele, et me maksustame pigem halbu harjumusi, nagu näiteks saastamine, maksustame tarbimist, aga ei maksusta, ei karista inimesi ettevõtlikkuse ja töökuse eest. Ja see trend on tegelikult igal pool Euroopas.
Jürgen Ligi
See on üks konkurentsi kriitilisi küsimusi Euroopas. Me oleme siin olnud võrdlemisi ettenägelikud, kuigi võib-olla mitte piisavalt tõhusad.
Juhataja
Aitäh! Kui rohkem küsimusi ei ole, siis aeg intervjuudeks.
Lõpp
|
