| Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 22. aprill 2010. a
Juhataja Liina Lepik
Tere, head ajakirjanikud! Rõõm on teid näha siin, hoolimata sellest, et täna on palju meediasündmusi Tallinna linnas. Valitsus pidas ära istungi ja pärast seda ka kabinetinõupidamise ning algatuseks sõna peaministrile.
Andrus Ansip
Aitäh! Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise viisaküsimuste esindamise kokkuleppe ja selle kokkuleppe alusel hakkab Rootsi esindama Eestit viisaküsimustes Havannas, Kuubal ja Pretorias ehk Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Ega see töö väga mahukas ei saa olema. Senine statistika räägib sellest, et näiteks aastal 2008 taotles Eesti viisat 105 Lõuna-Aafrika Vabariigi kodanikku ja 4 Kuuba kodanikku. Varasematel aastatel on need numbrid olnud veel pisemad, aga igal juhul on see abiks nendele inimestele, kes Lõuna-Aafrikast või Kuubast tahavad Eestit külastada.
Nagu peaaegu igal istungil, otsustas valitsus ka täna anda maad munitsipaalomandisse ja täna andsime muuhulgas ka Narva omandusse kolm maatükki. Narva on selle ära teeninud, olen selle kuu jooksul koguni kahel korral Narvas käinud ja soovitan kõigil minna vaatama Narva jõe koske. Praegu on küll Emajõgi lai, aga Narvas on lai jõgi samuti kevadel suurvee ajal vaatamist väärt.
Seoses NATO-ga tuleb ära märkida ka see, et valitsus kiitis täna heaks kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus. Ja nagu juba uudistest on saanud lugeda, et me panustame sinna miinijahtijaga Admiral Cowan. Minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Nüüd sõna rahandusminister Jürgen Ligile. Palun.
Jürgen Ligi
Aitäh! Tegime rahandusministeeriumi punktidest sellised otsused: statistiliste vaatluste loetelu täiendamine ja riigieelarve vahendite ümbertõstmine keskkonnaministeeriumi haldusalasse. Keskkonnaministeeriumi tegevuse üle paneb see natukene mõtlema. Tegelikult on seal taas üks struktuurne reform vaikselt ära tehtud, ühendatakse seniste metsakaitse, metsauuenduskeskuste ning infotehnoloogiakeskuse eelarvet ja uue ühenduse nimi on Keskkonnateabe Keskus. On igasugu asutusi olnud seal haldusalas ja neid on tunduvalt vähem, sellest mõttes on positiivse arenguga tegemist.
Aga lubasin eile ühele ajalehele, et kommenteerin ka kilekotimaksu. See on kindlasti üks tähelepanuväärne teema. Ei ole see küll valitsuse algatus, see on kolme auväärse Riigikogu fraktsiooni algatus. Valitsuski toetab kindlasti keskkonnasäästlikku maksustamist, kilekottide maksustamine on ka märgiliselt oluline, inimeste käitumist mõjutav mitte ainult rahaliselt, vaid ka juhib tähelepanu meie elulaadi mõjudele laiemalt.
Kuid ma pean küll ütlema, et selle märgilisusega on natukene minu arvates üle pakutud, et eraldi seadust selleks ehk ei oleks siiski vaja pingutada teha. Selles mõttes on meie koostöö natukene rabe olnud, et fraktsioonid ei ole küll väga kiiresti seda asja ellu viinud, aga on viinud seda natukene rabedalt ja piisanuks pakendiaktsiisi seaduse muudatusest ja selle mõne paragrahvi muutmisest. See eraldi seadus on natuke palju.
Aga veelkord, eesmärk on õige, keskkonna koormamise, ressursside raiskamise ületarbimise vastane signaal on antud ja see rahaline külg seal juures on tähtsusetu.
Aga lõpetuseks, tervitaks jälle taas Eesti Päevalehte, kes andis teada, et kaks riigiametnikku on tellinud endale Frankfurti takso. Üks olin mina, teine oli panga president. Edasi lehekülg hiljem küll öeldakse, et tellisid bussi, mis ka ei ole päris täpne, aga mul on küsimus, mis ajaleht see on, kus üks lehekülg ei tea, mis teine teeb. Tegelikult oli tegemist muidugi sellise vahepealse sõidukiga, mis ei olnud mõeldud nii suure seltskonna ega nii pika reisi jaoks. Ei maksa kade olla! Ja kokkuvõttes maksab selle ikkagi kindlustus, see oli hädalahendus, siin ei olnud meil tegelikult valikuid. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd sõna majandus- ja kommunikatsiooniministrile.
Juhan Parts
Kolm teemat. Esiteks andsin täna valitsusele ülevaate olukorrast Eesti õhuruumis ja ka Euroopa Liidu transpordiministrite poolt esmaspäeval otsustatust ja selle täitmisest Eestis. Lühidalt võib öelda, et see kokkulepe, mida tegid Euroopa transpordiministrid ehk märksa detailsemalt vaadata, kus on riskid ja kus on ohutsoonid ja kus on vähem ohtlikud tsoonid lendamiseks juhul, kui on mingil suuremal alal nähtud vulkaanituhka, on tööle läinud.
Lennuamet, lennuliiklusteenindus Eesti lennujaamast väljuvad operaatorid töötavad hästi koos. Praegu siin lähipiirkonnas ei ole ka üldse tuhka ja prognoos annab pildi 24 tundi ette. Mis ei tähenda, et tuhka ei ole mujal Euroopas, nii et selles mõttes selliseid uudiseid, nagu oli ka hiljuti, et Helsingi Vanda lennujaam osaliselt piirab, neid võib tulla. Tuhapiirid ja erinevad alad liiguvad teinekord niimoodi, et vahemaad on väiksed, aga see staatus on erinev. Kokkuvõtvalt, hea meel, et lennud on taas hakanud toimuma.
Teine teema, oleme püüdnud jälgida ja toetada igatpidi, et turistid saaksid koju. Minul tänase päeva seisuga on selline informatsioon, et kõik t¹arterreisijad peaks tänase päeva, võib-olla mõni asi jääb homseks, koju jõudma. Siin on olnud erinevat informatsiooni küll Egiptuselt, Türgilt, kus põhiliselt Eesti turistid on, aga tänase päeva seisuga on selline informatsioon, et kõik turismiettevõtjad on võtnud seda väga tõsiselt, see on nende kohustus. On leitud vajalikud lennumasinad ja loodetavasti kõik need, kes on olnud segaduses või informatsiooniaugus, saavad teada, et turistid saavad koju.
Ja kolmandaks, me jätkuvalt vaatame, mis mõju on sellel majandusele. Hästi lühidalt öeldes, siis vähemalt tänase päeva seisuga saab öelda, et midagi katastroofilist ei ole. Loomulikult on kahjumid nendel ettevõtetel, kes on otseselt seotud olnud, lennuettevõtted, lennujaam, turismiettevõtted. Muule majandusele mingisuguseid märkimisväärseid siirdeid ei ole.
Aga meie hoiak, mida me täna ka kabinetis arutasime, on see, et need kahjud jäävad sellesse piiresse, millega ettevõtted peavad ise hakkama saama. See oli esimene teema.
Teine teema puudutab Estonian Air´i. Andsin kabinetile ülevaate läbirääkimiste seisust SAS-iga. Lühidalt kokkuvõtteks võib öelda seda, et need läbirääkimised on jõudmas lõppfaasi, nad on olnud väga konstruktiivsed. Ma loodan, et detaile ja muid pisemaid asjaolusid me saame rääkida siis, kui me oleme kavatsuste kokkuleppele SAS-iga alla kirjutanud. See võib juhtuda homme, võib üle minna järgmise nädala esmaspäeva.
Üldises plaanis riigi valmisolek ja meie osalemine nendel läbirääkimistel on lähtunud sellest, et Estonian Air on ikkagi strateegiline ettevõtte selles osas, et tagada lennuühendused. Järelikult Estonian Air´i jätkusuutlikkus on meie jaoks oluline, tulevik on oluline ja me oleme nendes läbirääkimistes olnud selle positsiooniga, et meil on valmisolek lisada vajalikku kapitali ja ka niimoodi, et võtta selles ettevõttes enamuskontroll. Tõenäoliselt need asjad ka niimoodi lõpuks päädivad. Detailidest homme või esmaspäeval.
Lisaks on nende läbirääkimiste käigus olnud eraldi teema Estonian Air´i poolt tehtud kokkulepped osaliselt uute lennukite toomiseks oma lennukiparki, ka Kanada asukohaga ettevõttelt Bombardier. Me oleme ka läbirääkimistel saanud sellised vajalikud kokkulepped, et see nn bombardieride ostutehing juba Estonian Air´i poolt sellel hetkel, kui kapitalimuutused on toimunud, saaks edukalt lõpule viia.
Selle informatsiooni täna valituskabinet sai ja valitsuskabinet põhimõtteliselt toetas seda lähenemist ehk teisisõnu, me saame need läbirääkimised lõpetada ja siis asuda seda realiseerima. Selle protsessi realiseerimine võtab ka aega, nii et ma arvan, et vajalikud kapitalimuutused ja muutused omanikes peaks olema lõplikult lõpule viidud juuni lõpuks. Sõltuvalt siis kapitali vajadusest, vajame me ka tõenäoliselt Riigikogu aktsepti läbi riigieelarve muudatuse. See oli teine teema.
Ja kolmas teema, tahaks ka õiendada tänast hommikust meediapilti. Mind ehmatas Postimehe pealkiri, kus ma olin nõudnud Leedo okupatsiooni lõpetamist Hiiumaal. Helistasin täna ka Leedole, kes on ka tuhavangis. Ta ei saanud tulla minuga koos Hiiumaale uue laevaga ja hiidlastega kohtuma. Pigem on õige Postimehe artikli esimene repliik, kus hiidlaste jaoks jääb Leedo sõbra-aeg 90. aastate ja 2000. aasta algusesse, mil ta tõi uued või paremad laevad koos parema teenindusega võrreldes nõukogudeaegse järgsete laevadega. Tänane meeleolu on ikkagi üsna selline emotsiooniderikas.
Paari sõnaga ütlen seda, et jah, on asju, mille osas annab paremaks teha. Aga ma tahaks siit kasutada seda vastukaalu võimalust ja öelda, et tegelikult see uus laev, mis on nö eksperiment, mis on siiski tegelikult saavutus. Ma nägin laeva meeskondi, nägin selle ettevõtte juhte, nad on palju panustanud. Noh, tegijal juhtub, on mõningad ebameeldivused reisija jaoks, need kindlasti saavad kõik ületatud. Aga mõelgem korraks selle peale, et Eesti ettevõtjad on investeerinud 350 miljonit uue laeva ehitusse selleks, et tegelikult meie kõigi, reisija ja transpordiühendus saartega mugavaks teha.
Tõesti, tänusõnu tegelikult sellise asja ettevõtmise eest ma väga ei kuulnud Hiiumaal ja tahan siit tegelikult öelda, ma tahan väga loota, et kõik need üksikud asjaolud saavad lahendatud, et nii hiidlaste kui ka Hiiumaa külalistel saab see laevareis olema väga mugav. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd küsimuste kord. Kas on küsimusi?
Martin Vallimäe, BNS
Küsimus majandusministrile. Kas vastab tõele, et riigi ja SAS-i osaldused jääksid, kui need läbirääkimised lõpevad, samaks protsentide mõttes, aga riik saaks vähemusaktsionärina otsustusõiguse? Või riik kavatseb ikkagi enamusosaluse ka SAS-ilt välja osta?
Juhan Parts
Ei vasta. See esimene väide, mis oli teie küsimuses olulisem, ei vasta tõele.
Andrus Ansip
Et asi selgem oleks. Ega otsused ei ole ju veel langetatud, aga kõigile on selge see, et Estonian Air on kahjumis. Ja kahjumi katmiseks ilmselt tuleb aktsiakapitali vähendada ja seejärel tekib karjuv vajadus aktsiakapitali suurendamiseks. Missuguses proportsioonis praegused osanikud on valmis aktsiakapitali suurenemisel kaasa lööma, see selgub läbirääkimiste käigus ja sellist otsust praegu langetatud ei ole.
Juhan Parts
Ma lihtsalt ütlen ka veel seda, et SAS on börsi ettevõtte ja nende palvel ja meie kokkuleppel, me selliseid detaile saame ühiselt kommenteerida siis, kui on tõesti see läbirääkimiste lõppfaasis saavutatud kokkulepe ka kirjalikult fikseeritud ja see võtab päeva-paar aega.
Martin Vallimäe, BNS
Selge on see, et riik saab otsustusõiguse ….
Juhan Parts
Nagu ma ütlesin, riigi lähtepositsioon või valitsuskabineti lähtepositsioon, kui me asusime seda küsimust lahendama juba eelmise aasta lõpus, on olnud selline, et meil on valmisolek võtta ka enamusosalust.
Andrus Ansip
Aga selge see ei saa olla, kuna sellist aktsiakapitali laiendamist pole praegu toimunud. Selgeks saab see siis, kui asi on toimunud, sissemaksed on tehtud. Praegu on ju osanikke kolm, keegi ei saa väita, et kõik kolm osanikku ei taha osaleda uues aktsiakapitali laiendamises. Ehkki ma kahtlen selles võimaluses.
Martin Vallimäe, BNS
On võimalus, et SAS üldse ei jää enam Estonian Air´i osanikuks, nii nagu nad ise on plaaninud?
Andrus Ansip
Praegu ma usun, et SAS jääb aktsionäride ringi. Vähemalt senine läbirääkimiste käik, nii nagu majandus- ja kommunikatsiooniminister täna kabinetile edasi andis, kinnitab küll seda, et jah, lähematel aastatel SAS jääb Estonian Air´i aktsionäriks. Minu meelest on see ka ülimalt oluline, et rahvuslikul lennukompaniil oleks üks strateegiline investor, kes on lennundusturul tugev tegija. Paari lennukiga oma rahvuslikku kompaniid kasumlikult ülal pidada praktiliselt võimalik ei ole kui ei ole strateegilisi partnereid.
Juhataja
Kui rohkem küsimusi ei ole, siis pressikonverents on lõppenud.
Lõpp
|
