| Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 25. märts 2010. a
Juhataja Kateriin Leini
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame tänase valitsuse pressikonverentsiga. Täna on peaministri ülesannetes haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, nii et annangi istungist ülevaate tegemiseks sõna talle.
Tõnis Lukas
Tänasel leinapäeval on põhjust meenutada neid, keda küüditati. Minu meelest on oluline rõhutada kogu aeg üle, et küüditamine ei 41. ega 49. aastal ei olnud ühtede külameeste kättemaks teiste külameeste suhtes, vaid oli ikkagi Jossif Stalini, Nikolai Karotamme ja Boriss Kummi poolt otsustatud ja juhitud genotsiid Eesti rahva, aga ka teiste rahvaste vastu siin piirkonnas. See oli genotsiid, mille viisid läbi kuulekad käsutäitjad bürokraatlikult, kiretult ja südametult.
Sellel ühel ööl ja hommikul pidid oma asjad pakkima üle 20 tuhande inimese Eestis, enamasti raugad, naised ja lapsed. Rongid seisid veel 26. ja 29-ndalgi märtsil Eesti rongijaamades, et siis minna, kelle jaoks lõplikult, kelle jaoks pikaajaliselt, kaugele maale asumisele. Selliseid kuritegusid Eesti rahva vastu, aga rõhutan veel kord, ka teiste piirkonna rahvast vastu, tuleb meenutada, mitte unustada.
Mul on hea meel, et noored on samuti ajaloosündmusi oluliseks pidanud ja sellel aastal korraldavad Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit Vabaduse väljakul küünalde paneku küüditatute ja üldse represseeritute mälestuseks. See toimub kell 18.
Õpilasesinduste Liidu esimees Sille Lukki arvates võiks selline noorte väljaastumine vabaduse kaitsele, väärikuse kaitsele jääda traditsiooniks ka tulevikus.
Lisaks sellele toimub muidugi ka traditsiooniline koosolek, küll ebatraditsioonilises kohas, siiamaani on ta olnud Linda kuju juures, nüüd on ta Vabaduse väljakul, mida korraldab Memento. Nii et tänast leinapäeva peame meeles.
Valitsus tegeles mitmete teemadega. Seaduse eelnõu elektroonilise kinnistusraamatu kohta kiitis valitsus heaks, täpsemalt räägib sellest justiitsminister Rein Lang.
Teisena kiitis valitsus täna heaks kalapüügi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kui te mäletate, on olnud segadusi sellega, et kui õiglaselt riik saab määrata püügivahendite järgi seda osa, mida üks või teine kalamees rannapüügil välja tõmmata saab.
Sellist regulatsiooni võib ka kergesti haavata või rünnata, et ta on ebaõiglane. Vahendite arvu kokku lugeda, põhjaõngesid, kui palju neid peab täpselt olema - seda on raske põhjendada.
Nüüd on ettepanek kalapüügi seadust muuta selliselt, et rannakaluritele antakse saagi lubatud suurus kätte ja antakse ka regulatsioon sellel puhul, kui keegi üle oma normi oluliselt püüab, sellevõrra jääb ju teistele vähem. Nii et reguleeritakse kogu püügimaht siis saagi suurusega, mitte enam püügivahendite arvuga.
Valitsus toetab Euroopa Liidu eelnõude menetlusreeglite täiendamist Riigikogus, vastavalt toetab Riigikogus algatatud muudatust.
Valitsus arutas veel Riigikogus algatatud seaduse eelnõusid, neid oli lisaks sellele kõneldule veel neli ja neid valitsus ei toeta.
Valitsus muutis täna kutsenõukogusid käsitlevaid korraldusi, samuti suurendas AS Virumaa Teed aktsiakapitali, andes mitterahalise sissemaksena sellele aktsiaseltsile üle vallasvara, teede hoolduseks vajaliku masinapargi, väärtuses 15 miljonit 520 tuhat krooni.
Valitsus kinnitas ka looduse mitmekesisuse säilitamise investeeringute kava, maksumusega 53,2 miljonit krooni.
Tavapäraselt kuulati ära Euroopa Liidu nõukogudes esitatavaid Eesti seisukohti ja nende nõukogude kohta tagantjärgi käivaid aruandeid ja informatsiooni.
See on kõik. Aga nüüd üksikutes lõikudes asjatundjad.
Juhataja
Annakski sõna üle justiitsminister Rein Langile.
Rein Lang
Aitäh! Mis tänast kurba tähtpäeva puudutab, siis peaminister seda siin põgusalt puudutas. Justiitsministrina lisan, et ei saa unustada ühte põhimõtet – küüditamise näol on tegemist inimsusevastase kuriteoga mis vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele ei aegu.
Selle kuriteo autorid, nii toimepanijad, täideviijad, otsesed täideviijad kui ka kaasaaitajad peavad teadma seda, et nende tegusid saab uurida, menetleda ja kohtus käsitleda igavesti, nii kaua, kuni nemad on elus. Ja mingisugust armuandmist kollektiivselt Eesti valitsus, istuv valitsus kindlasti ei kavanda.
Mis ei tähenda seda, et üksikute isikute suhtes võib näiteks Vabariigi President nendele armu anda peale seda, kui nad on Eesti kohtu poolt süüdi mõistetud. Olgu see siis lihtsalt üks väikene kõrvalpõige.
Aga tõepoolest, täna arutati ka sellist määrust, mitte määrust, vaid kinnistusraamatu seaduse, pärimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust. Siin on palju tehnilist külge, mida igaüks võib vastavalt soovile kodulehekülje pealt lugeda, mina lihtsalt tahaks aktsenteerida ühte asja.
Siin on palju räägitud, et tiiger ei hüppa ja ma vaatasin, et täna on levitatud ka uudist et ülemaailmses IT-de tabelis on Eesti langenud, mis ei tähenda sugugi mitte seda, et Eesti avalik sektor kõvasti ei panustaks kõikvõimalike infosüsteemide arengusse.
Mida me siis tahame saada ka Riigikogult, on väga selget seaduslikku alust mõningate muudatuste tegemiseks elektroonilisse kinnistusraamatusse. Nimelt, juba täna kehtib meil see põhimõte, et õigeks loetakse mitte seda paberit, millel pitsat peal on, vaid seda elektroonilist kannet, mida 24 tundi ööpäevas on võimalik kinnistusraamatust vaadata.
1. augustiks k.a me digitaliseerime ka kogu kinnistusosakonna paberarhiivi. Edaspidi saab kinnistustoimikuid, kõiki dokumente, mis seal toimikus on, vaadata otse veebis ja kes otse veebis ise ei taha vaadata või kardab, et aru ei saa, võib minna notari juurde ja notar siis avab need leheküljed ja seletab seal ka üksipulgi kõigile ära, mida need dokumendid ja kanded tähendavad.
Me liidestame käesoleva aasta 1. juuniks ka maakatastri ja kinnistusraamatu. Minnakse üle täielikule aadress-süsteemile ehk siis näiteks esmakinnistamiseks ja kinnistu jagamiseks vajalik kaardimaterjal, plaani- ja kaardimaterjal, samuti katastri info hakkab jõudma kinnistusraamatusse elektroonilisel teel. Ei ole vaja jällegi liigutada pabereid ühest asutusest teise.
1. jaanuaril 2011 käivitub lõplikult ka kinnistamisavalduste esitamise portaal. See on siis, avaldusi saab esitada digitaalselt, sinna juurde panna ka kõik lisadokumendid ja otse infosüsteemi, s.o siis 24 tundi ööpäevas, jällegi ei ole tingimata tarvis kuskile ametiasutusse minna. Kes hakkama ei saa, võib minna notari juurde, kes need toimingud kõik ära teeb.
Ja liidestatakse järgmise aasta 1. jaanuarist ka ehitisregister ja kinnistusraamat. Teatavasti ehitisregistrist saab täna üksikasjalikumat informatsiooni kinnistul paiknevate ehitiste kohta. Jällegi ei ole vaja otsida kahest eraldi andmekogust, need saavad olema liidestatud.
Nii et tiiger ikka hüppab küll! Ei saa sugugi öelda, et tiiger üldse on kuidagi laisaks jäänud või peesitab päikese käes. Neid infosüsteeme täiustatakse pidevalt. Jah, muidugi meie edasiliikumise kiirus paratamatult hakkab väheke vähenema juba ainuüksi sellepärast, et väga paljud asjad, millest teised riigid alles mõtlevad, on meil ära tehtud.
Ja eks loomulikult masu on oma jälje ka sellele vajutanud, nii avalikus sektoris kui ka erasektoris, ega siis, investeeringute maht kogu riigis on vähenenud ja seal hulgas ka IT alal. Aga kui me vaatame jälle investeeringuid, mida tehakse Eestis, siis on rõõm tõdeda, et sellesse kaasaegsesse tehnoloogiasse investeeritakse endiselt väga tublisti.
Nii et minu suur lootus ja sõnum oleks ka kõigile, et ärge mõelge nii palju segumasinatele kui mõelge ikkagi sellele kaasaegsele tehnoloogiale, see on edasiviiv jõud. Ja ehitama peab nii palju, kui hädapäraselt vaja on, mitte ülearu. Aitäh!
Juhataja
Valitsus võttis täna vastu ka ühe olulise otsuse, mis puudutab eurokommunikatsiooni ja selles osas annaks sõna üle rahandusminister Jürgen Ligile.
Jürgen Ligi
Jah, see oli üks rahandusministri punktidest. Me otsustasime eraldada 11,66 miljonit krooni valitsuse reservist eurokommunikatsioonile.
Miks reservist? Sellepärast, et sinna ta oli teadlikult tallele pandud sõltuvalt loomulikult sellest, kui kindel on eurole üleminek, aga ka konkreetsetest kuludest, mis ikkagi aja jooksul täpsustuvad.
Üldiselt rahvusvaheline tava või kogemus, et seda kommunikatsiooniraha kulub umbes 1 euro elaniku kohta. Meil kulub siis poole vähem praegu. Aga kõike seda rahastatakse nii riigieelarvest, Eesti Pangast, Euroopa Keskpangast kui Euroopa Komisjoni poolt, mitte kõik ei tule valitsuse reservist. Loomulikult on igapäevased kulud suuresti kaetud siis ikkagi ministeeriumide tavalise tegevuse kaudu.
Neid detaile on väga palju ja peab olema kindel, et kõik teavad eurole üleminekust maksimaalselt palju. Kunagi ei ole kõigile selge, aga vähemalt me peame omalt poolt tegema maksimumi.
Kuhu see raha üldiselt läheb? Kõigepealt näiteks euro.eesti.ee portaali uuendamisele ja käigushoidmisele, seal on enamus küsimusi, mis kerkivad, kenasti kirjas. Meil on ka oma eurokommunikatsiooni projektijuht, kellel on ka toetavat jõudu vaja. Siis on vaja koostada bro¹üüre kodumajapidamistele, mis praktilisi asju kirjeldavad. On sihtrühmadele vaja teavituskampaaniat, näiteks seminaride vormis sotsiaalmeedias jne.
Ettevõtlust on vaja teavitada ja nõustada pidevalt. On kampaaniatrükised, konsultatsioonid. Meediaorganisatsioonid peavad olema eriti targad, nendele suunatakse ka koolitusi. Ja ka turiste on vaja hoida kursis asjadega, et neid ootamatused ei tabaks liiga raskelt ja on ka erivajadusega sihtgruppe, nagu pensionärid, puudega inimesed, sotsiaalsüsteemi kliendid, kelle teavitamine on kindlasti hästi spetsiifiline, et nad eluga kursis oleksid. Nii et neid infovoogusid on palju ja mitmele poole. Loodame, et kõik läheb viperusteta.
Veel valitsus tegi paar sildfinantseerimist, ajutist rahastamist, võiks nii öelda. Üks puudutab marutaudi vastu vaktsineerimist, sellealaseid uuringuid suurusjärgus natuke üle miljoni krooni ja 8,2 miljonit krooni eraldatakse Eesti ja Läti vahelise jalgrattaturismi arendamiseks, põhiliselt on need jalgrattateed, mõistagi.
Valitsus sai ülevaate ka Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumiselt, mis on juba toimunud rohkem kui nädal tagasi. Ja reservist võeti raha veel, see puudutab NATO kohtumise turvalisust. Olime võrdlemisi säästlikud, rahasumma on praegu kuni 4,6 miljonit krooni siseministeeriumile, teistele ministeeriumidele võib sinna juurde tulla, mis kõne alla tulevad, kaitseministeerium, sotsiaalministeerium ning maksu- ja tolliamet.
Me rangelt ikkagi räägime täiendavatest kuludest, sest põhiliselt on need kulud planeeritud ja need hiljem otsustatud asjad, nagu piiri taastamine, näiteks, need nõuavad lisakulusid. Rahandusministeerium kiivalt vaatab, et keegi ei küsiks oma tavapäraste kulude katteks reservfondist raha. Meil on reserv see aasta väga väike ja selle otsuse järel jääb sinna alles veel 44 miljonit krooni kõigest. Oleme hästi säästlikud. Ja see ongi rahandusministeeriumi punktidest kõik.
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd siis asugem ajakirjanike küsimuste juurde. Öelge palun stenogrammi jaoks oma nimi, väljaanne ka.
Andres Einmann, BNS
Mul on küsimus rahandusministrile viimase teema jätkuks. Siseministeerium taotles 24 miljonit turvalisuse tagamiseks Nato välisministrite kohtumise ajal. Kust selline suur vahe tuleb, kas nad esitasid nii suure varuga selle taotluse?
Jürgen Ligi
Võiks nii öelda, et nad ei olnud päris täpselt suunanud oma küsimust sellele, mis on eesmärk. Eesmärk on täiendavate kulude katmine ja mitte rohkem. Sellest kulust on enamus, 2,8 miljonit palgakulud ja majanduskulud. Me ei maksa lisatasu lihtsalt kõigile politseinikele, kes peavad sel päeval olema väljas, sest siseministeeriumil ühelt poolt on see üritus põhiliselt ju planeeritud ja samas siseministeeriumi igapäevane tegevus on ju ikkagi finantseeritud, et ei ole vaja kõike defineerida lisakuluna.
Andres Einmann, BNS
Aga kas riigieelarves olid see ka juba ette nähtud?
Jürgen Ligi
33 miljonit ümmarguselt, ütlen, jah, on juba arvestatud. See on ikkagi rohkem, kui oli George Bushi ja Inglise kuninganna visiidi eelarve. Nii et igal juhul meie arvates on see raha piisav.
Juhataja
Aitäh! Lähme küsimustega edasi.
Martin Vallimäe, BNS
Samuti küsimus rahandusministrile. Kui kaugel on ministeeriumi tegevus selle 5 miljardi krooni laenamiseks, mis on välja käidud?
Jürgen Ligi
Aga kes välja käis? Ma mäletan selliseid pealkirju ja kohkusin, et kuidas nii võis? Te peate silmas nüüd selle eelarvedefitsiidi rahastamist? See ilmus pealkirjadesse suhteliselt meelevaldselt. Ei olnud meie sõnum mitte 5 miljonit, aga teatavasti selle raha vajadus on tunduvalt-tunduvalt väiksem. Meie defitsiit täpsemalt rahandusministeeriumi andmetel on 1,3 protsenti skp-st, mis on väiksem kui 5 [miljonit]. Aga see puudutab kogu valitsussektorit, mitte ainult keskvalitsust. Eelarve defitsiit ei nõua sellist rahastamist laenu arvel.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi?
Tõnu Karjatse, Rahvusringhäälingu Raadio Uudised
Küsimus rahandusministrile, kas eurokommunikatsioonis on kavas ka mingi suurem kampaania ja millal see hakkab?
Jürgen Ligi
See on pidev teavitamine. Ma ei oska öelda, mis see suurem kampaania on, mida te täpselt mõtlete? See on hulk igasugu seminare. Ega ei saa salata, et me täiesti igasuguste lisaeelarvete väliselt tegeleme teavitamisega. Rahandusminister on kutsutud erinevatele üritustele kogu aeg, seda ei ole mina afi¹eerinud ega selleks raha küsinud, meie ametnikud käivad.
Aga see, mis ikkagi puudutab seda täiendavat või sellist spetsiifilist teavitamisprojekti laiemas mõttes - see koosneb väga paljudest asjadest: trükised, seminarid, konsultatsioonid, euroveeb. Mida te kampaania all mõtlete, ma ei tea.
Ma siin lugesin endale esitatud arupärimist, juba saan selliseid küsimusi, et kas see kujuneb minu isiklikuks valimiskampaaniaks? Ma ei oska öelda, inimeste rikutus on ikka päris võimas. Ma isegi ei oska öelda, mida selle all mõeldakse? Mismoodi kujutatakse ette, et ma käin euromüts peas ringi mööda linna ja lipuga vehin või mis see on siis? See on Eesti riigi rahaühiku vahetus ja minu isik ei puutu asjasse.
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Kui küsimusi ei ole, siis saame asuda eraldi intervjuude juurde. Aitäh!
Lõpp
|
