| Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 11. märts 2010. a
Juhataja Liina Lepik
Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud ja nii, nagu ikka, tervitame teid siin valitsuse pressikonverentsil ja istungist annab algatuseks ülevaate peaminister.
Andrus Ansip
Aitäh! Valitsus arutas täna eurole üleminekuga seonduvaid seadusi, nende muutmise vajadust. Pika arutelu tagajärjel jõudis järeldusele, et seni Eestis kehtivast 418 seadusest tuleb muuta 236 seadust. Ehk 56,6 protsenti praegu kehtivatest kõigist seadustest tuleb seoses eurole üleminekuga muuta ja vastavad ettepanekud valitsus Riigikogusse saatis.
Vabariigi President tegi väga tõsist kriitikat valitsuse produktiivsuse aadressil. Valitsusele heideti ette, et valitsus muudab liiga palju seadusi. Paraku tuleb tunnistada, et me ei ole mitte kriitikast õppust võtnud, vaid veel suuremasse hoogu sattunud, kuid ma loodan, et meile keegi selle eest etteheiteid ei tee ja sealhulgas ei tee etteheiteid ka Vabariigi President. Me muudame äriseadustikku ja teisi seadusi, riigilõivuseadust muudame.
Eurole ülemineku ümardamise põhimõte on selline, et kõik maksud, kodaniku ja ettevõtete kohustused riigi ees ümardatakse väiksemaks ja toetused, mille riik maksab kodanikule, ümardatakse suuremaks. See ümardamine käib põhimõtteliselt ühe sendi ja ühe eurosendi täpsusega ja see kehtib Eesti riigi sees.
Erisus on nende lõivude, tariifide osas, mida tasutakse väljaspool Eesti riiki Eesti riigile. Me teame, et mitmetes eurotsooni riikides ei kasutata 1 ja 2-sendiseid. Järelikult ei ole mõistlik nendes riikides ümardada või konverteerida praegusi tariife ühe eurosendi täpsusega eurodesse. Mõnes riigis üleüldse ei kasutata münte, mõnes riigis kasutatakse kõige pisema euro kupüürina 5 eurost, näiteks Venemaal. Ukrainas põhimõtteliselt lõivusid tasutakse eurodes sularahas ja see pisim summa on, mida nad käes tavaliselt hoiavad, 5-eurone.
Ehk siis põhimõte on selline, et tariifid, lõivud väljaspool Eestit ei peaks olema pisemad kui Eestis. Meil ei ole mõistlik näiteks passi taotlemist teha seal, kus selle passi omahind on kindlasti kallim, odavamaks, kui ta on siin meie Eesti riigis. Seetõttu on mingid erandid olemas, et väljaspool meie riiki võidakse summad teha lihtsalt ümaramaks.
Reegel, millest ma enne rääkisin, et ümardamine on alati kodanikule kasulikumas suunas - kui tegemist on maksudega, siis ümardatakse alla, kui tegemist on toetustega, siis ümardatakse ülesse - mingis väga väikeses ulatuses väljaspool Eesti territooriumi see raudne reegel ei kehti.
Teadmiseks, et eurot kasutab praegu 16 Euroopa Liidu liikmesriiki ja elanikke on nendes liikmesriikides kokku 329 miljonit. Väga kena oleks, kui 1. jaanuarist 2011 oleks neid elanikke juba 330 miljonit, kes Euroopa Liidu sees eurot kasutavad.
Möödunud pressikonverentsil rääkisime ka sellest, et valitsus või riik ei peaks ametist lahkumisel nendele maavanematele, kes on sooritanud ametisoleku aja jooksul kuriteo, lahkumishüvitist maksma 6 kuu palga ulatuses ja praegu sellise eelnõu valitsus ka Riigikokku saatis.
Me rääkisime täna ka veel Pärnu projektidest, see on ka eelmise pressikonverentsi teema. Otsustasime, et kahe projekti rahastamist me toetame. Need on Vallikääru projekt ja Rannapargi projekt, kuna seal on ka omafinantseerimisega juba alustatud ja me ei soovi loomulikult omavalitsust karistada eurorahadest ilmajätmisega. Kuid teiste projektide osas me sooviksime ikkagi väga selgeid tõendeid selle kohta, et kohalikul omavalitsusel on olemas vahendid kaasfinantseerimiseks.
Tegelikult tuleks meie kohalikke omavalitsusi kiita ja väga tõsiselt kiita. Me tegelikult ju ei eeldanud niisugust kooperatiivsust euro eesmärgi saavutamisel, nagu tegelikkuses juhtus ehk siis meil on kohalikud omavalitsused väga hästi majandanud ka kitsastes oludes ja neid kohalikke omavalitsusi, kes on väga hästi hakkama saanud, on ikka mitmeid ja mitmeid ja suurus ei ole siin üldse oluline.
Ülejäägiga lõpetas möödunud aastal näiteks Sauga vald, Kunda linn, Sillamäe linn, Saku linn. Umbes 40 protsenti kohalikest omavalitsustest lõpetas möödunud aasta ülejäägiga, mitte defitsiidiga. Umbes 40 protsenti kohalikest omavalitsustest on likviidseid varasid kassas rohkem kui 10 protsenti puhastatud eelarvest ehk siis nende reservid on enam-vähem samas suurusjärgus, mis valitsussektoril tervikuna.
Kõige suuremate reservidega on Mäetaguse vald: 62 protsenti eelarve mahust on nendel olemas veel reservides. Ja Illuka vald näiteks, Saue linn, Rakke vald, need vallad koguvad reserve - kui ükskord on piisav summa kogutud, siis otsustatakse, mida selle rahaga tehakse, kas ehitatakse koolimaja, lasteaed või tehakse muud kasulikku. Ei ole see päris nii, et kõikides valdades on kombeks uusi objekte ainult võlgadega rajada, vaid väga paljud vallad, linnad koguvad reserve ja alles seejärel, kui vajalik raha olemas on, ehitavad siis vallale tarvilikke hooneid.
Umbes 40 protsendis omavalitsustest on võlakoormus väiksem kui 20 protsenti puhastatud eelarvest. Nendeks väiksemate võlgadega omavalitsusteks on näiteks Sillamäe linn või Kiviõli linn. 13-l omavalitsusel ei ole üldse mitte mingisuguseid võlakohustusi, Sõmeru vald, Aegviidu, Kasepää, Kihelkonna. Jälle kord tuleb öelda, et suurusel pole nende võlgadega mitte mingisugust pistmist. Ka teenuse kvaliteeti ei määra sugugi see sama suurus. Kihelkonna vallas elab 837 elanikku, nad oskavad kulusid-tulusid tasakaalus hoida, Aegviidus ei ole ka suurt rohkem, 845 elanikku. Saavad hakkama oma vahenditega.
Mitte ei taha tagasi pöörduda Tallinna ja Pärnu juurde, aga meenutuseks, et sellest möödunud aastasest valitsussektori kogu defitsiidist Tallinna ja Pärnu linn kahepeale suutsid ühe miljardi tekitada defitsiiti.
Me täna otsustasime ka Tallinna linnale, siiski, maad anda 4644 ruutmeetrit Tehnika tänava ja Filtri tee ühendustee rajamiseks. Tagasivaatena olgu öeldud, et see valitsus, praegune valitsus, on Tallinna linnale eraldanud kokku üle 200 tuhande ruutmeetri maad. Nüüd sõltub sellest, kuidas hindajad seda maad hindavad, kui ta on keskusena 3000 krooni ruutmeetri hinnaga, siis tähendab see 600 miljonit krooni. Kui ta oleks 5000 krooni ruutmeeter, siis tähendaks see tervet miljardit.
Seda enam on kummaline, et ka vaatamata nii suurtele summadele, materiaalsetele väärtustele, mis valitsus on eraldanud nii maana kui ka eurotoetustena, Tallinna linn mitte kuidagimoodi ilma suurt defitsiiti tekitamata hakkama ei saa.
Valitsus kinnitas ka riikliku pensioni 2010. aasta indeksi väärtuse. Teatavasti möödunud aastal me tõstsime pensione 5 protsenti ehkki indeks nägi ette pensioni tõusu 13,8 protsenti. Paljud ju ütlesid, et see pensioni tõus 5 protsenti üleüldse on üks suur populism, pensione tuleks hoopis vähendada jne. Me ei vähendanud pensione ja ma olen päris veendunud selles, et see otsus oli õige, et me hoopis suurendasime pensione 5 protsenti.
Olgu veel kord öeldud: Eurostati järgi elab Eestis 39 protsenti 65-aastastest ja vanematest vaesusriskis. See on väga selgelt kõige suurem vaesusriskis elav elanike rühm Eestis. Kui nüüd oleks pidanud pensione vähendama, nii nagu indeks seda ette näeb, siis see pensioni indeks tõepoolest oleks olnud 0,909, mitte 1,0, aga valitsus kinnitas siis pensioni indeksiks 1,0, sest euroopalikus kultuuriruumis pensionide vähendamine ei ole kombeks.
Kui nüüd vaadata möödunud aasta võrdluses seda praegust 1,0 0,909 asemel, siis tähendab see seda, et see möödunud aastane vähem pensionide tõstmine on praegu täielikult kompenseeritud ja pensione makstakse arvutuslikust indeksist koguni 0,3 protsenti rohkem.
Riigikogus on menetluses praeguse pensioniea tõstmise seaduse eelnõu ja paraku on opositsiooni erakonnad teinud sinna hulgaliselt parandusettepanekuid, mille eesmärgiks ilmselt on, ütleme otse, pensionide alandamine. Sest kui pensioniiga mitte tõsta, siis see tähendab seda, et teatud aja möödudes pole riigil raha selleks, et pensioneid pensionäridele välja maksta.
Mulle tundub praegu, et Keskerakond on hirmutamiselt üle läinud tegudele, nad mitte ainult ei hirmuta sellega, et pensionid alanevad, vaid nad tegutsevad selle nimel, et need tõepoolest alaneks. Kui ikkagi 2-3 miljardit krooni aastas jääb laekumata, aga see jääb laekumata, kui elanikkond vananeb ja pensioniiga ei tõsteta aastaks 2026, siis pensionikassas raha sellisel määral pensionide maksmiseks ei ole.
Aga ma olen päris veendunud selles, et Riigikogus jätkub piisavalt terve mõistusega inimesi, kes saavad aru, kuivõrd vajalik on selle pensioniea tõstmise otsus juba praegustele pensionäridele. Minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja jätkame euro teemadel ning sõna rahandusministril.
Jürgen Ligi
Aitäh! Ma nüüd mõtlen, et mis peaminister jättis võib-olla veel mainimata. Ümardamisest ta rääkis põhjalikult. Veel kaks suurt teemat, mida see eelnõu sisaldab, on rahavahetus ja paralleelkäive.
Rahavahetus toimub aastavahetusel, kontoraha vahetatakse automaatselt. Paralleelkäive ja vahetusprotseduurid puudutavad siiski sularaha. See paralleelkäive on vajalik ja kehtib kaks nädalat, 1. jaanuarist on ametlik maksevahend meil euro, ma eeldan, et nii läheb, otsust teatavasti ei ole langetatud, aga et 1. jaanuarist siis on ametlik maksevahend euro, paralleelkäive kestab kaks nädalat sularaha osas.
Ja raha vahetatakse kesk kursiga sularaha, sh kuus kuud teevad seda kommertspangad ilma vahendustasuta ja kesk kursiga, Eesti Pank teeb seda tähtajatult. Raha vahetus on piiramatu, seda ei maksa karta, et piirangud peale tulevad. Ja vahest need ongi need kõige olulisemad asjad, et vahetatakse piiramatult, vahetatakse tähtajatult, lihtsalt hiljem on see vahetamine natukene tülikam, kui kommertspangad enam seaduslikku kohustust ei oma vahetada poole aasta pärast ilma vahendustasuta.
Soovitus on vahetada selle aasta jooksul, aga mitte väga muretseda selle vahetamise pärast ja kaks nädalat tõepoolest on paralleelkäive ka lubatud, ei juhtu midagi. Ja mis siis veel? Need on olulisemad punktid. Riigilõivudest peaminister rääkis.
Oli veel eelnõusid valitsuse istungil, me teeme ettepaneku Riigikogule pakendiaktsiisi seadust muuta ja pakendiaktsiisi eesmärk ei ole tegelikult koguda rohkem raha, vaid parandada taaskasutust ja pakendi kogumist ja see pakendiaktsiisi mõte on seda survestada, et tekitada selleks majanduslikku huvi. Praegu on paraku niimoodi, et pakendiaktsiisi maksmist on maksuhalduril väga keeruline kontrollida, kuna lepinguid saab sõlmida tagantjärele. Me otsustasime seda seadust muuta ja see tagantjärele lepingu sõlmimise periood saab nüüd piiritletud makseperioodiga, milleks on üks kvartal pakendiaktsiisi puhul, nii et ühe kvartali sees saab neid lepinguid tagasiulatuvalt sõlmida, aga mitte rohkem, juhul kui Riigikogu ei otsusta teisiti.
Ja veel andis valitsus loa siseministeeriumile järgnevate eelarveaastate eest sõlmida leping isikut tõendavate dokumentide osas, see puudutab elamisluba ja ka teisi isikut tõendavaid dokumente. Lepingu summa ulatub üle 700 miljoni krooni. Vajadus selleks tuleneb kahest asjast, esiteks on muutunud Euroopa Liidu regulatsioonid ja teiseks lõpeb see õigus selle aasta lõpuga, nüüd tuleb seda uuendada. Tulevad siis ka uued riigilõivumäärad, uut liiki dokumendid. Elamisloa puhul kohustuslikult peavad dokumendid sisaldama biomeetriandmed, võimalik, et hiljem selgub, et ka teistel isikut tõendavatel dokumentidel on see vajalik. Igatahes summa on suur ja muudatus suhteliselt oluline. Tänan!
Juhataja
Aitäh! Ja siit ongi paslik edasi minna siseministriga. Palun.
Marko Pomerants
Aitäh! Jürgen rääkis üldistuse ära - minul ei ole kurb meel. Tõepoolest järgmise aasta maikuust, 20. maist tuleb Eestis käibele uus dokumendi liik, mis on püsivalt Eestis viibivale välismaalasele ja selleks on elamisloa kaart ja seal saab olema biomeeriliste andmetega kiip, kus on elamis- ja tööloa andmed ja siis sarnaselt isikutunnistusega ka elektroonilises keskkonnas isiku tuvastamise ja digitaalse allkirjastamise võimalus saab sellel dokumendil olema.
Ja mis puudutab üleüldse järgmist perioodi, aastaid 2012-2013, kui te vaatate oma taskutesse, kus teil on kindlasti isikutunnistused, siis need, kes on seda näiteks 1992. aastast juba omanud, saavad tähtajad täis ja ka Eesti isikutunnistus tuleb uus võtta. Ja järgnevalt hakatakse andma neid viieks aastaks. Kui sellel välismaalase elamisloa kaardil saab olema sõrmejälje biomeetria, siis siseriiklikult me jätkame isikutunnistusega, millel sõrmejälje biomeetriat ei ole, vähemasti järgmisel viie-aastasel perioodil ja põhjused on väga lihtsad, ühelt poolt ei ole seda siseriiklikus tarbimises üldsegi vaja, ei ole ka Schengeni ruumis reisimiseks.
Kui väljapoole reisida, siis täna ju peaaegu aasta on meil tegemist reisidokumentidega, kus sõrmejälje biomeetria on sees ja see jätab ka inimesele mugava võimaluse tellida seda dokumenti endiselt posti teel, ilma kohale minemata. Ja seetõttu on tegemist sellise suure dokumentide vahetusperioodiga meil Eestimaal.
Siin Jürgen Ligi juba rääkis, et kogu see leping oma täiuses on väga mahukas ka rahaliselt, et kui me siseriiklikult isikutunnistusel sõrmejälje biomeetriat ei hakka kasutama, siis me suudame ka umbes 92 miljonit krooni kokku hoida nende perioodide peale.
Ja tõesti, mis puudutab seda riigilõivu temaatikat, siis siin me peame konkreetse eelnõuga välja tulema enne, kui neid dokumente väljastama hakatakse. Filosoofia sõltub sellest, kui palju riik otsustab inimeste käest neid kulutusi kätte saada ja kui palju jääb katmata ehk inimese oma osaluseks. Aga hästi lihtne reegel on see, et uus elamisloa kaart on kallim tänu sellele, et seal on need sõrmejälje biomeetriaga kaasatud ja tavaline isikutunnistus on odavam lihtsalt nö omahinnas ja kõige odavamaks dokumendiks saab olema hoopiski digitaalne isikutunnistus, mida me eeldatavasti suudame välja hakata andma juba kusagil selle aasta oktoobris, mis on selline dokument, kus teie pilti üldsegi ei ole ja saab kätte ootetööna, et kui näiteks isikutunnistus on kadunud. Uue vormistamisega läheb aega, siis ikkagi on võimalus, et te saate pangaga suhelda ja digitaalses keskkonnas oma tehingud ära teha, saades selleks digitaalse kaardi, mis saab olema kehtivustähtajaga kolm aastat.
Juhataja
Aitäh! Nüüd palun, küsimuste kord. Kellel on küsimus? Riina, ma ulatan sulle mikrofoni.
Riina Koit, Aktuaalne Kaamera
Seaduste muudatuste kohta seoses euroga, neid seadusi, nagu peaminister ütles, on vaja muuta 56 protsenti seadustest. Kas jõuab sellega valmis ja kuidas kindlustatakse ennast selle vastu, et me muudame seadused ära, aga me ei saa eurot?
Andrus Ansip
Küllap see seadus ikka hakkab jõustuma siis, kui euro otsus kindel on. Ei, ega see tähenda nüüd seda, et igat muudatust tuleb igasse seadusesse eraldi hääletama hakata. Neid hääletamise voore, neid tuleb suhteliselt vähe ehk siis kolm lugemist kolmel eelnõul ja ongi asi otsustatud. Nii et tehniliselt see protsess raske ei ole.
Riina Koit, Aktuaalne Kaamera
Kas muudetakse ka põhiseadust?
Andrus Ansip
Ei, põhiseadust ei ole tarvis muuta. Põhiseadus arvestab juba sellega, et kõik Euroopa Liiduga liitunud liikmesriigid on kohustatud liituma ka eurotsooniga. Põhiseadus juba arvestab selle võimalusega.
Jürgen Ligi
See praegune menetlemine on meie kohustus, meil vaadatakse ka juriidilist valmisolekut, aga loomulikult on meil maailm-aega oma otsuseid muuta juhul, kui läheb teistpidi lihtsalt. Tegelikult peab seadus valmis olema, see on meie kohustus.
Marko Pomerants
Ja ega see menetlemine pole oma olemuselt ka harukordne, kõik sellised suuremad organisatsioonilised muudatused, näiteks ka politsei ja piirivalveametiga seotud vastav seadus ja rakendusseadus, selle käigus muudeti korraga kümneid seaduseid.
Andrus Ansip
Mitte kümneid, vaid minu meelest oli see 106 koguni ehk siis veerandit seadust me muutsime seetõttu, et ühendamet moodustati.
Marko Pomerants
Diskussioon käib lõpuks mingite pagunite või selliste asjade üle, aga selle raames seadust muudetakse. Nii et see praktika on täitsa olemas ja tavaliselt keegi ei tee muudatusettepanekuid nende 106 seaduse kohta, vaid mingisuguse oma spetsiifilise asja kontekstis.
Jürgen Ligi
Me võtsime, ühesõnaga, kriitikat tegelikult arvesse, et muudame kõike korraga, aga need muudatused on hästi tehnilised enamikul juhtudel.
Andrus Ansip
Ma usun, et siin ei teki kellelgi mingit küsimust, seal, kus on kroon, sinna kirjutatakse euro ja need muudatused on ilmtingimata vajalikud ja kui nad puudutavad nüüd ka siis 226 seadust või mis see number oli, siis mis parata. .
Juhataja
Aktuaalset Kaamerat on täna põhjust õnnitleda sünnipäeva puhul, palju õnne!
Andrus Ansip
..236 seadust oli, mida muudetakse kõik kokku. Palju õnne!
Juhataja
Kadri ja siis Andres.
Kadri Paul, BNS
Küsiks Pärnu omavalitsuste liidu kirja kohta, mis on saadetud valitsusele, kus omavalitsused tahaksid saada lisaraha teehoiuks ja ilmselt on ka teistel omavalitsustel sellega probleeme. Kas valitsus on võimeline mingisugust lisaraha eraldama?
Jürgen Ligi
Eks kirjade menetlemisel on alati väike viivitus, ma väga detailides ei suuda vastata. Ega meil sellist rahaaparaati ei ole, mis käigupealt annab vastavalt küsimisele. Probleem on suur, aga kui mõelda olukorrale rahulikult, siis kus ta ei oleks suur? Oludes, kus on talv erakorraline ja majandusolukord erakorraline, ju ka teed tegelikult saavad vähem raha lõppkokkuvõttes. Aga mul ei ole väga täpset vastust praegu anda. Vaatame ikka kirja üle, mida täpselt küsitakse.
Andres Einmann, BNS
Mul on küsimus seoses maavanemate hüvitiste eelnõuga, mis täna vastu võtsite. Kas see puudutab ka Georg Tra¹anovit, kes eile esimese astme kohtus süüdi mõisteti või on see oma hüvitise juba kätte saanud?
Andrus Ansip
Meie eelnõusse tema nime sisse kirjutatud ei ole, aga vastab tõele, et jah, tema on initsieerinud selle seaduse muudatuse. Sest iseenesest ei saa ju loomulikuks pidada seda olukorda, kus kuritegu, kui see on sooritatud, sest tegemist pole ju praegu jõustunud kohtuotsusega. Aga kui ametisoleku ajal sooritatakse kuritegu, kuid jõustunud kohtuotsuseni jõutakse alles siis, kui tähtajaline töösuhe on lõppenud, et siis makstakse kõik kompensatsioonid sellele inimesele välja ja mõni päev hiljem, siis kui kohtuotsused jõustuvad, siis leitakse, et poleks ikka pidanud maksma, aga seadused ei luba kelleltki midagi tagasi küsida. See on suhteliselt kummaline olukord, kuhu me praegu oleme sattunud, seadusandja loogika on ikka eelkõige olnud selline, et kui keegi riigiteenistuses olles sooritab kuriteo, siis kompensatsioone tema ei saa.
Marko Pomerants
Kui õigesti mäletan, siis kusagil maikuus oleks see aeg, kus tal viis aastat oleks läbi ametisse nimetamisest, ametis ta olnud on tegelikult vist alla poole ajast tänu sellele, et ta vahepeal töölt ära kutsuti uurimise alla.
Andrus Ansip
Ma arvan, et rahva õiglustunne küll seda vastu ei võtaks, kui maikuus makstakse siis sellele inimesele, kes juhul, kui ta võib-olla et selles samas maikuus hiljem süüdi mõistetakse, makstakse kuue kuu palk lahkumishüvitisena. Aga Eestis kehtib süütuse presumptsioon, kuni kohtuotsus ei ole jõustunud, seni kedagi süüdi mõista ei saa.
Andres Einmann, BNS
Mul on üks küsimus veel siseministrile. Siseministeerium saatis sellel nädalal kooskõlastusringile eelnõu, mis näeb ette NATO välisministrite kohtumise jaoks piirikontrolli taastamise. On teil ettekujutus olemas, mitut inimest selleks vaja on ja kust need kõik võetakse? Marko Pomerants
Ma seda numbrit täpselt peast praegu ei mäleta, aga need inimesed saavad olla ennekõike meie enda süsteemi sees ehk tööl Politsei- ja piirivalveametis ja kui meil on vaja lisaressurssi, siis me saame kaasata Kaitseliidust inimesi, kuigi tegemist on tööpäevadega ja eks seda tuleb hästi planeerida.
Asjas endas pole midagi erakorralist, igal riigil peaks olema selline võimekus, vaatamata sellele, et ta on Schengeni liige ja seda kasutatakse ka liikmesriigiti erinevalt. Tavaliselt seotuna mingisuguse suure spordivõistlusega, kas või näiteks on selleks mingisugune jalgpalli MM või mis tahes spordiala. Ja kindlasti need erinevad tippkohtumised, on nad siis kuskil Madridis või Pariisis või Tallinnas, on ka sellist laadi üritused, kus läbi piirikontrolli taastamise mõneks ajaks lihtsalt jälgitakse neid inimesi, kes riiki tulevad. Kõik ju endiselt riiki saavad.
Andres Einmann, BNS
Aga mis see suurusjärk on, mitu inimest Eesti-Läti piirile tuleb saata?
Marko Pomerants
Kuna te sellest niikuinii kirjutama peate, siis ma annan selle suurusjärgu teile enam-vähem teada. See tähendab põhimõtteliselt seda, et need kohad, kus meil piiripunktid olid, nendes kohtades hakkavad nad jälle olema. Ja muidugi Põhjarannikul tähendab see seda, et see toimuks väljakutsel. Me eeldamegi, et suurem koormus on ikkagi ju Tallinna reisisadamas, Eesti-Läti piiril. Kuid juba aprillikuus võib Kunda või Vergi sadamas keegi tulla mingi ujuvalusega maale ja seal peaks toimima kontroll väljakutsel. See põhiaur lähebki Tallinnasse tegelikult ja Läti piirile, ikka kümned inimesed kindlasti.
Maksim Galkin, ERR
Härra Ligile küsimus, ma loodan, võib-olla saaksite vastata. Sotsiaaldemokraatlik Erakond algatas ühe eelnõu seoses koolieelse lasteasutuste seaduse muutmisega. Seal Sotsiaaldemokraatlik Erakond pakkus välja toetada täielikult neid peresid, kes jäid finantsiliselt suurde hätta ja lubada kinni maksta nende perede lastele lasteaia koht. Sellele pakkumisele öeldi ära. Kas saaks, miks ja kas see on põhjendatud?
Jürgen Ligi
Kõlab õilsalt, kui te niimoodi sõnastate, aga eelnõu ei ole niimoodi sõnastatud. Selliste õilsate mõtetega ongi põrgutee sillutatud, võtame lihtsalt kontekstist välja ja anname ühe soodustuse juurde. Tegelikult on omavalitsustel need toetusmehhanismid olemas ja neid rakendatakse siiski väga konkreetselt. Ma usun, et ma räägin ikkagi sellest õigest eelnõust, kuna neid oli täna paar tükki. Vaadatakse ikka pere olukorda, mitte seda, mitu vanemat töötab. Ja selleks on vahendid ette nähtud ja toimiv süsteem. Lihtsalt öelda, kui üks abikaasa ei tööta, see pole veel piisav tunnus ja pealegi niimoodi jäigalt siduda ühe konkreetse väljaminekuga seda ei ole ka mõistlik. Vaadatakse ikka väljaminekuid ja tulusid tervikuna ja kogu pere olukorda, kui toimetulekutoetuse jagamiseks läheb.
Maksim Galkin, ERR
Kas täna eksisteerivad toetused, mis näiteks katavad neid kulusid sada protsenti?
Jürgen Ligi
Meil on toimetulekutoetuse süsteem, omavalitsustel on võimalus toetusi maksta mitmekülgsed. See ei ole nii, et me jälle tekitame ühe suhteliselt kontekstivaba tunnuse ja siis ütleme, et nüüd sinna see raha läheb. Me ei saa, meil on eelarvepiirangud ja meil on ka süsteemne see raha eraldamine. Ikkagi vaadatakse, ma ütlen veel kord, pere olukorda tervikuna ja vaadatakse väljaminekuid.
Andrus Ansip
Meie töötuskindlustussüsteem on väga hea, võrrelduna selle olukorraga, mis meil oli 90-aastate lõpus, 2000. a alguses, kus töötud said 400 krooni töötu abiraha riigi käest, see oli ka kõik, mis meil tol ajal oli. Ja ka siis oli meil sada tuhat töötut. Praegu on keskmine toetus juba 5,5 tuhat krooni kuus, mille meie töötukassa suudab välja maksta ja seda tuleb pidada ikkagi märksa suuremaks ühiskonna, riigipoolseks abiks töötutele, kui oli 10 aastat tagasi.
Toimetulekutoetuse summad on drastiliselt kasvanud, võrrelduna 10-aasta taguse perioodiga. Ma mõtlen kogusummasid, mille riigi maksumaksjad solidaarselt maksavad nendele inimestele, kes oma eluga ise toime ei tule.
Töötute probleemide lahendamiseks, nende leevendamiseks, nende töötute kvalifikatsiooni tõstmiseks me käesoleval aastal kulutame 4 miljardit krooni. Ja see 4 miljardit krooni jääb kuidagi täiesti abstraktseks, seda nagu ei märgata, kogu aeg keegi üritab fokusseerida tähelepanu millelegi, mis on tegelikult marginaalne. Ma ei ütle, et see probleem oleks marginaalne, aga võtame jälle need neoonvestid. Meil on 200 inimest sihitult ringi sõitmas kuskil ühistranspordis ja mis nende perspektiiv on? Perspektiiv on see, et ükskord peatatakse siis see tramm või troll kinni ja palutakse neil ühes neoonvestiga trammist väljuda. Muud perspektiivi ei ole. Aga sellest kõik räägivad, tundub, et see ongi see meede, mis ainsana Eestis on rakendatud selleks, et kedagi aidata.
Võtke näiteks üliõpilased, kes buumi ajal lahkusid ülikoolidest, palju neid oli? Neid oli päris palju. Palju me neid tagasi kutsume nüüd maksumaksja raha eest sinna ülikooli oma õpinguid jätkama? Tuhat inimest. Palju me kutsume praegu tagasi kutsekoolidest buumi ajal lahkunuid? 500 inimest. Kas me peame neile neoonvestid selga panema, et keegi märkaks, et riik töötute eest tõepoolest hoolitseb?
On ikka vaks vahet, kas nürilt istuda seal trammis ja lasta ennast mööda linna ringi sõidutada neoonvestis või siis olla ülikoolis ja omandada omale kõrgem haridus, mis kunagi katkes? Paarsada inimest neoonvestides kuskil tsirkuleerimas või tuhat inimest ülikoolipingis või 500 inimest oma kutseharidust jätkamas, täiesti erinevad asjad.
Aga me räägime ju tegelikult palgatoetustest või muudest toetustest, mis töötute abistamiseks on praegu eelkõige sotsiaalministeeriumi initsiatiivil rakendatud, need on suurusjärgus täiesti erinevad suurused, mida kulutatakse ühes kohas ja mida kulutatakse teises kohas. Ainult et riik ei telli jälle nii, nagu Tallinna linn, ühe miljoni eest propagandat ja neoonveste. Me lihtsalt kutsume noored inimesed ülikooli tagasi, tuhat tükki, ilma neoonvestideta. Ometi kõlama ja silme ette jääb neoonvest!
Marko Pomerants
Üldistatult on tegemist tegelikult tüüpjuhtumiga selle eelnõu näitel, et koalitsiooni ühel kroonil on suurem maksujõud kui opositsiooni lubatud miljon kroonil, mida ei ole võimalik realiseerida, kui meil raha ei ole. See pole midagi uut, see on tavaline. Reaalselt antud üks kroon annab rohkem kaupa osta kui lubatud ja mitterealiseeruv kümme.
Jürgen Ligi
Just. Täitsa õige. See on väga kulukas, kui nii teha, nagu sotsid seda ette panevad. Aga omavalitsustel on see paindlik lähenemine täiesti võimalik ka praegu.
Andrus Ansip
Paljudel juhtudel lihtsalt saadakse suurepäraselt aru, et need ettepanekud, mida tehakse, need ei realiseeru mitte kunagi. Sest ma olen päris veendunud selles, et ka keskerakondlased saavad suurepäraselt aru, et elanikkonna vananemine on paratamatu ja paraku käib sellega kaasas ka pensioniea tõstmine. Teistmoodi ei ole võimalik pensione välja maksta. Ja ometi üritatakse oma ööistungite ja tont-teab-mis meetoditega jätta ühiskonnale muljet, et nemad nüüd seisavad pensionäride eest. Ei seisa, nad ronivad pensionäride taskusse oma ettepanekutega. See on tegelikkus.
Juhataja
Aitäh! Nüüd vist ei ole rohkem küsimusi. Aeg intervjuudeks.
Lõpp
|
