| Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 4. märts 2010. a
Juhataja Liina Lepik
Hea meel on teid tervitada! Sõna peaministrile, kes annab ülevaate tänasest valitsuse istungist. Pärast valitsuse istungit toimus ka kabineti nõupidamine, millest tuleb samuti juttu. Palun.
Andrus Ansip
Aitäh! Valitsus eraldas Vancouveris naiste 10 km murdmaasuusatamise vabatehnikasõidus hõbemedali võitnud Kristiina ©migun-Vähi ja tema treeneri Anatoli ©miguni premeerimiseks 1 miljon 650 tuhat krooni. Sellest Kristiina ©migun-Vähi premeerimiseks läheb 1,1 miljonit ja pool sellest summast ehk 550 tuhat krooni läheb tema treenerile, tema isale Anatoli ©migunile.
Veel otsustas valitsus eraldada reservist välisministeeriumile 1,9 miljonit krooni, et katta Eesti ekspertide Haiti missiooni pikendamise lisavarustuse saatmise kulud. Missiooni pikendamine on vajalik Maailma Toiduprogrammi tarvis püstitatud laagri käigushoidmiseks ja selleks lähetatakse Haitile kaks eksperti. Eesti panustab lisavarustusena kaks 45 ruutmeetrilist telki koos põranda, mööbli ja valgustusega.
Valitsus andis täna volituse keskkonnaministrile Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkuleppe allkirjastamiseks. Need on need kõnekeeles Kyoto ühikud või AAU-d, millega kaubeldakse ja teatavasti kauplemise reeglid näevad ette seda, et AAU-de müügist saadavaid vahendeid tuleb kasutada selleks, et vähendada süsinikdioksiidi või teiste kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Kõnealuse lepingu alusel saadavaid vahendeid tuleks kasutada 21 projekti rahastamiseks ja need projektid puudutavad soojatrasside renoveerimist ning soojuse ja elektri koostootmisjaamade rajamist üle Eesti.
See on alles algus. Praegu Kyoto ühikutega kauplemine on viidud süsteemsetele alustele ja me loodame, et selle aasta jooksul me suudame realiseerida projekte 1 miljardi krooni ulatuses. Eelarves me oleme arvestanud teatavasti 500 miljoni krooniga.
Valitsus kiitis heaks ka seaduse eelnõu, millega ratifitseeritakse Eesti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vaheline Euroopa koostööriigi kokkulepe.
Oli ka mitmeid sotsiaalvaldkonda puudutavaid küsimusi - sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri asutamine on üks väga oluline teema, mis läbi muutub inimestel sotsiaaltoetuste saamine märksa lihtsamaks. Kui toetuse saaja vahetab elukohta, siis neil muutub elu märksa lihtsamaks - nad ei pea jälle alustama päris nullist ja hakkama taotlema uues omavalitsuses oma toetust. Uus register teab, et inimene on õigustatud toetust saama ja ta saab uues omavalitsuses seda toetust automaatselt kohe edasi.
Hanno Pevkur räägib sellest kindlasti pikemalt, aga ma kasutasin võimalust julgustada neid inimesi, kes selle registriga tööle peavad hakkama. Eesti praktika on juba kord selline olnud, et kõikide uute e-lahendustega on alati kaasnenud mingisugune protest, mingi seltskond on kinnitanud, et nüüd pööratakse elu pahupidi, asjad lähevad hulga halvemaks. Ei ole olnud ühtegi e-lahendust, mis oleks avasüli vastu võetud. Paraku iroonia seisneb selles, et kõik need, kes protestivad nende konkreetsete e-lahenduste vastu, need on pärast kõige kõvahäälsemad küsijad, et miks meie e-tiiger on unne suikunud? Ei ole unne suikunud ja taoliste e-lahendustega tuleb kindlasti edasi minna - lihtsad inimesed saavad sellest ainult võita.
See puudutab ka ettevõtete e-aruandlust. Justiitsministeerium ega näiteks ka Kaubandus-Tööstuskoda pole saanud üheltki ettevõttelt mitte ühtegi protesti. Notari kaudu aruannete esitamine maksab 400 krooni. Ma ei usu, et meie ettevõtetes leidub raamatupidajaid, kes sellega ise hakkama ei saa. Aga kui ei saa, siis notari juures maksab see 400 krooni ja järjekordi notarite juures praegu ei ole.
Ehk siis vaatamata kõikidele nendele protestidele ja protestikestele e-tiiger elab edasi ja lihtsad inimesed nendest lahendustest ainult võidavad. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja lähemegi samal teemal edasi. Härra Pevkurile sõna.
Hanno Pevkur
Aitäh! Nii nagu peaminister sissejuhatavalt julgustavalt ütles, et tõesti 1. aprillist on sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister käivitumas. Uus register võtab üle senini kõikides Eesti omavalitsustes olnud sotsiaalinfo süsteemid. Ja neid sotsiaalinfo süsteeme piltlikult öeldes on praegusel ajahetkel Eesti riigis 234. Meil on 227 omavalitsust ja Tallinnas on ühe omavalitsuse peale tegelikult igas linnaosas oma andmekogu. Need andmekogud koonduvad siis ühte riiklikusse nö kehasse. Kohustuslikuks muutub selles andmekogus omavalitsuste jaoks 1. aprillist ainult üks osa - see on toimetuleku määramine, hooldusega seotud küsimused, kui ka hooldajatoetuse määramine ja hoolduse vormistamine. Need on teemad, mis lähevad kohustuslikuks, ülejäänud on vabatahtlik.
Kui me vaatame, mis inimene sellest otseselt võidab, siis jah, nii nagu peaminister ütles, inimese jaoks on väga oluline see, et kui ta liigub ühest omavalitsusest näiteks teise, ei pea ta uuesti hakkama esitama kõiki andmeid - neid on võimalik ristkasutusest erinevatest andmeregistritest kätte saada. Samamoodi inimese jaoks väheneb järk-järgult ka küsitavate andmete maht või küsitavad andmed. Sama sotsiaalteenuste andmeregister annab võimaluse ühendada tulevikus nii e-tervisega kõik seonduvad küsimused kui ka Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemiga ehk siis riiklike pensionide ja riiklike toetuste väljamakse süsteemid.
See info hakkab omavahel kõik kenasti liikuma, samamoodi ravikindlustusandmed liiguvad haigekassa ja sotsiaalteenuste andmeregistri vahel.
Ehk inimese jaoks tähendab see ikkagi seda, et võimalikult lihtne oleks suhelda omavalitsusega ja riigiga ja saada oma teenused nii kiiresti kui võimalik kätte. Tahaksin ära õiendada või täpsustada eile Tallinna linna poolt öeldud sellise lausejupi, kus siis Tallinna linna abilinnapea ütles, et süsteemi rakendamisega võivad inimesed ilma jääda sotsiaaltoetustest ja ta võrdles seda digiretseptiga, et kui digiretsept on nö aeg-kriitiline andmebaas, siis sotsiaalteenuste andmeregister ei ole aeg-kriitiline andmebaas.
Ehk kui inimene esitab oma taotluse omavalitsusele kas toimetuleku saamiseks või hoolduse vormistamiseks, siis seda taotlust menetletakse inimeste avaldusest sõltumata ja see ei ole ajaga otseselt seotud. Ehk üski inimene ühestki toetusest ilma ei saa jääda, siin ei ole mingit sellist seost.
Mis on kindlasti oluline omavalitsustele, on see, et 8. märtsist toimub täiendav koolitus kõikidele ametnikele, kes on seda soovinud. Praeguseks on registreerunud suurusjärk 500 sotsiaaltöötajat üle Eesti nendele koolitustele, see on väga suur hulk.
Kui me võtame, et meil on 227 omavalitsust, siis sotsiaaltöötajaid paljudes on ainult üks ja need, kus on rohkem, siis on ka taotlejaid koolitusele rohkem. Ja omavalitsustele kindlasti on äärmiselt oluline, et kui nüüd ikkagi süsteemi rakendamisega 1. aprillist peaks tekkima vajadus, et nendel on põhjendatud kulutused, näiteks täiendavad töötunnid, et inimene peab tegema ületunnitööd, sotsiaaltöötaja siis konkreetselt, ja omavalitsus esitab taotluse sotsiaalministeeriumile, siis me oleme valmis kaaluma nende põhjendatud täiendavate kulude kompenseerimist.
Meil ei tohiks tekkida olukorda, kus omavalitsused ei oleks koolitatud ja mis puudutab täiendavaid võimalikke kulusid, siis need me oleme valmis kompenseerima. Sellest võiks veel rääkida pikalt, aga riigi poolt vaadates kindlasti meie operatiivne andmete kättesaamine on äärmiselt oluline ja kindlasti kogu see süsteemi ülesehitus muutub oluliselt kvaliteetsemaks. Ma rohkem ei räägi.
Juhataja
Aitäh! Nüüd sõna kaitseminister Jaak Aaviksoole.
Jaak Aaviksoo
Aitäh! Kaitseministeeriumi poole pealt kaks olulist valitsuse otsust täna. Kõigepealt aruanne riigikaitsest tuleneva kohustuse ja kaitseväeteenistuse kohustuse täitmise kohta, see on iga-aastane aruanne, mille kaitseministeerium esitab valitsusele kaitseväeteenistuse seaduse alusel.
Siin väga heas kooskõlas selle avaliku arvamuse uuringuga, mida eile sai tutvustatud, on näha, et kaitseväeteenistus on üha enam ühiskonnas loomulikuks protsessiks kujunenud. Paranenud on arvele võtmine, paranenud on inimeste kättesaadavus, vähenenud on nende inimeste arv, kes ei ilmu kaitseväeteenistusse või näiteks meditsiinilisele läbivaatusele.
Samamoodi on ilmselt 2009. aastal ja arvestades demograafilisi protsesse kui sündivust, see aeg, kui on kutsealuste arv kõige suurem ettenähtavas tulevikus ehk siis praegu on 49 104 meessoost kodanikku kutsealustena kirjas, kellest iga aasta võetakse ajateenistusse ka üha kasvav hulk noori.
Tagasivaatavalt siis 2009. aastal oli see number 2608, samal ajal kui veel 2006. aastal oli ta 2200. Nii et see katvus, see ulatus, kui palju noori läbib Eestis kaitseväeteenistuse, see on läbi aastate kasvanud ja eeldatavalt kasvab ka tasapisi eelseisvatel aastatel.
Kokku on kaitseväekohuslaste registris 374 tuhat ja 200 Eesti kodanikku, kelle üle arvet peetakse. Seal on siis kutsealused, ajateenijad, tegevteenistuses, asendusteenistuses, eruväelased ja ka mitmeid isikuid, kes on erinevatel põhjustel registrist kustutatud, aga sellegipoolest on nad nähtavad kui isikud, kelle staatuse suhtes on olemas Eesti riigil teadmine.
Võib-olla veel paar fakti. Oli pikka aega meil probleemiks, et just kõrgema haridustasemega inimesi on ebaproportsionaalselt vähe kaitseväeteenistuses, ka see trend on muutumas. Kõrgharidusega inimesi kaitseväeteenistuses on peaaegu samas proportsioonis kui ka siis keskhariduse, põhiharidusega inimesi ja ma loodan, et see on ka sotsiaalselt õiglane lähendus kaitseväeteenistusele.
Teine asi, mis pakub ilmsemalt laiemat huvi kui ainult kaitseväeteenistust puudutav, me näeme läbi viimaste aastate nende inimeste arvu kasvu, kes on elukoha järgi ennast registreerinud välismaale.
Mõtiskluseks vähemasti mulle, aga ma loodan, et ka laiemalt - kui veel 2007. aastal oli see 5,5 protsenti registreeritud kutsealustest, siis tänaseks on see tõusnud 7,3 protsendini. Ehk siis enam-vähem iga 12. noor, kes peaks kaitseväeteenistuskohuslane olema, on andnud oma elukohana üles välismaa. Niisugune tähelepanek ka veel kaitseväeteenistuskohustuse täitmist puudutavalt.
Teine oluline otsus, mis on avalikkuse tähelepanu pälvinud ja kindlasti rõõmustab kõiki kaitseväelasi, on kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõu, mis võimaldab kaitseväelastel kaasa rääkida tema hukkumise korral saadava hüvitise jaotuse osas.
Teatavasti on tõstatatud üles küsimus, et kaitseväelased sooviksid seda hüvitist näha väljamakstuna ka näiteks oma elukaaslasele, kes ei ole registreeritud abielus või ka näiteks vanavanematele või tädile, kes on teda vanemate asemel mis iganes asjaoludel kasvatanud. Niisugune võimalus seaduse alusel siiamaani puudub, selle üle on debateeritud.
Tänaseks oleme olukorras, kus valitsus konsensuslikult kiitis selle eelnõu heaks, 50 protsenti, nii nagu senine kehtiv kord ehk siis lähedased, eelkõige perekonnaseaduse alusel määratletud lähedased, 50 protsenti kaitseväelase vaba tahe, osundades siis oma eelnevalt kirja pandud soovis need isikud, kellele ta soovib selle hüvitise väljamaksmist tema hukkumise korral.
Oluline on ka märkida, et need inimesed võivad olla ka samad isikud, kes on määratletud seaduse alusel, võivad olla osaliselt samad isikud, aga võivad olla ka suvalised füüsilised isikud vastavalt kaitseväelase enda tahtel.
Jääb üle soovida, et meil seda seadust ei ole vaja tihti rakendada. Parem, kui üldse ei oleks vaja rakendada. Aga kui niisugune risk eksisteerib, siis ma arvan, et kaitseväelastele ja kõikidele teistele on see oluline samm edasi ja kasvatab kindlasti kaitseväelaste usaldust riigi vastu, sest kaitseväelased tajuvad, et nende eelistusi ka riik hindab ja väärtustab ja ei pane neid liiga jäikadesse seaduse raamidesse. Minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Ja lõpetuseks sõna rahandusminister Jürgen Ligile.
Jürgen Ligi
Tänan! Istungil oli rahandusministril raha eraldamise punktid.
Kõigepealt, valitsuse reservist kolm eraldist, ühte peaminister mainis, see oli Kristiina premeerimine. Valitsus muidugi arvab, et Kristiina peab jätkama.
Haiti nimetas ka peaminister ära ja siis kolmandaks oli üks kohtuotsus, kus summa on 524 tuhat krooni. Edasi otsustas valitsus nelja projekti sildfinantseerimise kogusummas 3,6 miljonit - see puudutab Keskkonnaametit ja Euroopa Regionaalarengu Fondi.
Meil on ka aeg anda hinnanguid eelmise aasta defitsiidi kohta. See on rahandusministeeriumi hinnang praegu ja see on esialgne. See on raamatupidamisandmete järgi ja lõplik defitsiidi number 2009. aasta kohta tuleb statistikaameti kaudu 26. märtsil. Meie number näitab siiski tendentsi ja väljavaateid piisavalt täpselt, et sellest rääkida, defitsiidi number on 3,7 [miljardit].
Kui me seni ütlesime, et see defitsiit tuleb kindlasti varuga või võisime seda väita, siis nüüd võime öelda, et see tuleb suure varuga, sest 3,7 on miljardites ja 1,7 on protsenti, mis võib natukene kõikuda.
Andrus Ansip
Ärge te raadios seda 3,7-t laske kuidagi, sest see hakkab iseseisvat elu elama. See 1,7 ei ole - Jürgen räägib ise sellest lähemalt - see ei ole viimase astme tõde, sest statistikaamet korrigeerib ka SKT suurust. Kui me teame seda, et suure tõenäosusega defitsiidi summa on 3,7 miljardit krooni, siis seda protsenti me väga täpselt ikkagi praegu öelda ei oska, sest statistikaamet on see, kes ütleb sisemajanduse kogutoodangu suuruse. Aga praeguste arvestuste järgi rahandusministeerium kinnitab, et möödunud aasta defitsiit on 1,7 protsenti, mis 3 protsendi sisse mahub küll ja veel.
Jürgen Ligi
Aga ma nüüd pean siiski seletama, et kahtlemata üsna hiljutised signaalid olid veel vähem optimistlikud. Prognoosisime ikka suurusjärgus või julgesime välja öelda suurusjärgus 2,5 protsendilist defitsiiti, mitte alla 2 protsendilist, nagu praegu, selles on hulk põhjusi.
Kõigepealt see defitsiidi number vähenes aasta keskpaigast, ütleme siis suve lõpust, septembrist, kiirenevalt. Eriti kiire oli see vähenemine detsembris. Üldistatult võib öelda, et meetmed selle nimel olid loodetust paremad, tulemused olid loodetust paremad ja teine pool, st negatiivsete riskide maandamine oli samuti loodetust parem.
Avalik sektor tervikuna, ütleme, eri institutsioonid ei ole väga harjunud täpselt hindama ette ehk prognoosima oma defitsiiti aasta lõpus, tekkepõhist defitsiiti, sellepärast oli ka arvepidamise ebatäpsusi, mida me viimasel hetkel oleme pidanud korrigeerima. Aga eelkõige oli see kardetust suurem kokkuhoid.
Meie institutsioonid, omavalitsused, sihtasutused, aga ka valitsussektor kitsamas mõttes viimse hetkeni ei tahtnud näidata väga julgeid eesmärke, ettevaatlikult anti neid andmeid välja. Nii et ühine pingutus on andnud hea tulemuse!
Loomulikult see ühine pingutus ei piirdu ainult rahandusministeeriumi igapäevase reguleerimise ja järelevalve üleskutsetega, see ei piirdu isegi ainult valitsuse ja avaliku sektoriga, vaid see on ikkagi kogu ühiskonna väga hea koostöö vili.
See, et meil on õnnestunud rasked otsused langetada silmapaistvalt hästi, selleks siin ei tasu otsida ka kitsaid süüdlasi - see on ikkagi kogu ühiskonna hea koostöö vili, ma väidan, ja mul on selle üle väga hea meel.
Andrus Ansip
Ma siiski tilga tökatit lisaksin. Kohalike omavalitsuste summaarne defitsiit nendel esialgsetel hinnangutel on 1,4 miljardit krooni. Ja sellest 1,4 miljardist kroonist Tallinna ja Pärnu osa on tubli miljard. Kaks keskerakondlikku kohalikku omavalitsust on tekitanud ikka väga märkimisväärse defitsiidi ja nendele ei ole euro absoluutselt korda läinud.
Ja küsimus pole ainult euros, küsimus on selles, kuidas edasi minna? Pärnu on praegu väga tõsistes raskustes. Täna me arutasime, kuidas euro vahendeid Pärnu linnale eraldada ja me otsustasime möödunud pressikonverentsil ka kõne all olnud Vallikääru rahastamise küsimuse, selle summa me eraldame, kuid muude projektidega võtame mõtlemisaega. Me ei ole veendunud selles, et Pärnu linnal on võimalik leida vahendeid kaasrahastamiseks.
Minu meelest on see ikkagi päris suur ilmajäämine, kui 15% tuleb omavahendeid kasutada ja 85% on võimalik projektidest juurde saada - see on Pärnu eelmise linnavalitsuse poolt ülimalt vastutustundetu. Kuid kui seda 15% ei ole võimalik linnal nii välja panna, et mahutakse veel 60% võlakoormuse sisse, võrrelduna siis aasta eelarvega, siis see on kuritegu linnaelanike suhtes.
Jürgen Ligi
Jah. Ma kinnitan peaministri ütlust. Aga see 3,7 miljardit või 1,7% on ikkagi puudujääk ja meil ei ole võimalik sellega rahulduda. See on ikkagi kuhjuv võlg ja reservide kasutamine. Igal juhul see, mida me oleme püstitanud oma eesmärgiks konvergentsiprogrammis, see tuleb ellu viia ja jõuda lähiaastatel ka ülejääki, nii nagu headel aastatel. Seda paljud riigid ei suuda, meie oleme siiamaani suutnud, peame varsti jälle suutma.
Andrus Ansip
Kui ma kohalikke omavalitsusi või vähemalt kahte nendest laitsin, siis ma tahaksin Jürgeniga liituda ja kiita kõiki ülejäänud, mitte küll päris kõiki ei saa kiita, Viimsit ei taha ka mitte kuidagimoodi kiita, sest nemad panevad ka enam kui sada miljonit sinna defitsiiti omalt poolt juurde. Aga tahaksin kiita neid, kes on oma kulutusi oluliselt piiranud, seadnud kulud vastavusse laekuvate tuludega ja ma tahaksin kiita ka neid, kes on hoidnud praegu alles veel reserve. Kohalike omavalitsuste reservides on praegu miljard krooni. Ehk siis mitte kõik ei ole sööstnud hullupööra suurtesse võlgadesse, vaid väga paljud kohalikud omavalitsused majandavad vastutustundlikult.
Olgu nimetatud, et valitsussektori reservidena kogu riigi peale tervikuna on veel alles, „on veel alles“ on võib-olla et valesti formuleeritud, sest et Telia Sonera müügist me saime ju raha juurde, aga meil on nendes reservides 25 miljardit krooni.
Juhataja
Aitäh! Nüüd siis küsimuste kord. Palun.
Martin Vallimäe, BNS
Eelmise aasta defitsiidi number toob rõõmustavaid sõnumeid. Jaanuaris rääkisime rekordilisest maksulaekumisest, veebruari pilt on veidi nukram, küsiks, kui hullusti on siis asjad maksulaekumisega kui ettemaksukontot arvestamata on laekunud selle aasta veebruaris 9% vähem makse, sealhulgas tulumaksu, sotsiaalmaksu on laekunud 12% vähem, käibemaksu 25% vähem, rääkimata aktsiisidest? Veebruari pilt on üsna halb, kuidas kommenteerite?
Jürgen Ligi
Veebruari pilti halvaks ma ei nimeta, sellel on oma sisu. Kõigepealt need aastalõpu meetmed, aktsiisitõusud, on tekitanud prognoositust suuremad varud. Meil on loomulikult ka varude suuruse prognoosimise kogemus olemas, aga kunagi ei ole teada, kui palju konkreetsel aastal üks või teine aktsiisimuutus varusid genereerib. Need maksud laekusid kassapõhiselt jaanuaris suuresti. Need kajastuvad detsembri ja jaanuari laekumistes. Ja loomulikult veebruaris enam praktiliselt seda aktsiisi ei saanud laekuda ja need on praktiliselt nullid, aga seda on iga aasta juhtunud.
Ühesõnaga, üks põhiline nihe tuleb sealt. Aga teine on ikkagi see faas, kus me asume. Kui me eelmise aasta alguses asusime selges langusfaasis, nii aastapõhiselt kui kvartal-kvartal põhiselt, siis selle aasta algusest me oleme ka stabiilses või kasvufaasis kvartal-kvartali mõõtmes. Aasta lõpul igal juhul me prognoosime paremat seisu. Mõistate, et eelmise aasta algus polnud veel seda langust ära toimunud, selle aasta alguses on juba see langus ära toimunud ja prognoosid on umbes nii välja näinud, aga alati on see kahe kuu hinnang või ühe kuu hinnang enneaegne.
Me ei ole selles mõttes ebatavaliselt murelikud, me arvasime, et veebruar tuleb selline. Meil on ikkagi kogu aeg need graafikud kõrvuti ja see analüüs üksikute tegurite suhtes juures. Võib öelda, et veebruari tagasilöök oli ootuspärane, prognoositud.
Andrus Ansip
Ma lisaksin Jürgenile. Kui vaadata ka selle aasta esimese kahe kuu laekumisi summaarselt, jaanuari-veebruari summaarselt, siis oleks põhjust ju rõõmust lakke hüpata, sest nii head aasta alguse laekumist pole mitte ühelgi varasemal aastal olnud.
Meil on kahe kuuga laekunud 17,l5 protsenti eelarves kavandatust. Kui vaadata nüüd varasemaid aastaid, siis möödunud aastal 14,9%, siis 15,0; 14,0; 13,6; aastal 2005 14,1%. Ehk siis kahe kuu peale kokku on praegu tulnud märgatavalt rohkem kui väga mitmetel varasematel aastatel. Kuid ma ei teeks nendest kahest kuust ka mingisuguseid positiivseid järeldusi veel. Pilt on küllalt ebaselge, prognooside tegemine on kaunis raske.
Kui meil tubakaaktsiisi on veebruarikuu lõpu seisuga laekunud juba 787,8 miljonit krooni, siis tähendab see seda, et aasta eelarvest on täidetud juba 43%, kuid veebruaris laekus vaid 2,7 miljonit krooni tubakaaktsiisi sellest 787,8-st miljonist. Kui palju laekub märtsis? Arvata võib, et pisut rohkem kui 2,7 miljonit krooni, aga kaugel 780 miljonist kroonist.
Kahe kuu laekumiste põhjal, siis kui on tegemist olnud aktsiisi tõusudega, aasta laekumiste kohta prognooside tegemine on väga spekulatiivne ja ma ei langeks kuidagi pessimismi praegu, sest siiski 17,5 protsenti aasta eelarvest on laekunud juba. Kuid ei ole põhjust olla ka ülemäära optimistlik. Tuleks vaadata neid numbreid sellistena, nagu nad on.
Kütuseaktsiisi puhul ette ostmist ei olegi nii väga palju olnud, nagu näiteks mina eeldasin, 22,7 protsenti aasta eelarvest on laekunud juba kahe jooksul kütuseaktsiisi, mis on väga hea laekumine. Kuid jaanuari ja veebruari laekumise osas väga suurt vahet polegi olnud.
Alkoholi puhul ütleksin seda sama, 22 protsenti aasta laekumisest on käes kahe kuuga. Jah, jaanuaris muidugi osteti, soetati varusid, laekumine oli suurem kui veebruaris, kuid see ei olegi nii väga suur see vahe olnud. Sotsiaalmaksu laekumine oleks võinud olla suurem, kuid 2 miljardit on 2 miljardit, ei ole ka midagi ülearu väikest.
Käibemaks, tagastusi on olnud veebruaris tavapäraselt rohkem ja see kajastub ka selles käibemaksu laekumises, sellest teha mingisuguseid kaugeleulatuvaid järeldusi mina ei julgeks, ettemaksu konto on muutunud ka varem ja selles muutuses ei ole olnud väga suurt reeglipära.
Ma usun, et need indikatsioonid, mis meil majanduse kasvu kohta juba olemas on, tööstustoodangu mahu väga selge kasv, möödunud aasta neljandas kvartalis, võrreldes kolmanda kvartaliga 2,6 protsendine majanduskasv, need on küllaltki lootustandvad.
Ja kui juurde lisada veel investorite väga kiirelt tärganud huvi Eestisse investeerimise vastu, aga seda kinnitavad meie saatkonnad Soomes, Rootsis, et kontaktide arv on väga märkimisväärselt kasvanud, võrreldes varasemate perioodidega, et siis me pigem võiksime olla optimistlikud.
Ehkki ma kordan seda, mida ma ka oma Tartus peetud aastapäevakõnes ütlesin - mõnes valdkonnas probleemid pigem süvenevad, mitte lähikuudel ei leia lahendust. Eelkõige puudutab see kriisi tööturul.
Tootlikkus alles hakkab kasvama ja tootlikkus saab kasvada olemasoleva tööjõu parema ärakasutamise tõttu veel küllalt pikka aega. Alles seejärel tekib vajadus uute töötajate järele. Kui pikk see aeg on, millal tööpuudus mitte ei hakka kasvama, vaid jätkab kahanemist ka siis, kui majandus on juba kasvule pööranud, on väga raske prognoosida.
See võib olla pool aastat, see võib olla aasta ja see võib olla ka poolteist aastat. Loodame, et Eesti puhul see periood on pigem lühem kui pikem.
Jürgen Ligi
Selgituseks, et aktsiisikaubad varuti novembris ja detsembris, nagu ma ütlesin, oodatust rohkem, aga kassapõhiselt nad kajastuvad jaanuaris. Samas, tekkepõhiselt ehk tasakaaluarvestuses nad lähevad eelmisse aastasse.
Tubakaaktsiis on ootuspäraselt kõige kõikuvam, see on loomulikult kaup, mida kõige lihtsam on varuda. Me ootame tavapärast aktsiisi laekumist alles suvel tubaka osas ja aasta lõpus taas hüpet, mis omakorda jälle eelkõige jaanuaris kajastub - sest on ju ära otsustatud veel üks tubakaaktsiisi tõus aastavahetusel.
Andres Einmann, BNS
Mul on küsimus kabineti nõupidamise ühe punkti kohta, Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise eelnõu, mis puudutab maavanematele hüvitise maksmist. Kas selles suhtes jõudsite mingi otsuseni?
Andrus Ansip
Me jõudsime otsuseni, et senikaua, kui maavanema suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, mis on jõudnud kohtusse ja pole veel selget otsust, siis tähtajalise töölepingu lõppemisel talle kompensatsiooni ei maksta. Ehk siis praegune kord näeb ette seda, et maavanemad, erandina, minu silmis, saavad tähtajalise töölepingu lõppemisel kompensatsiooni oma 6 kuupalga ulatuses kui nad töölt lahkuvad.
Näiteks ministeeriumide kantsleritel taolist kompensatsiooni ei ole. Ma ei näe ka tegelikult mingit vajadust, miks maavanematel peaks selline kompensatsioon olema. Me arutame ka maavanemate puhul selle kompensatsiooni kaotamist, kasutades kantslerite analoogiat, ma loodan, et juba järgmisel nädala. Kuid uurimise all oleva maavanema ametisoleku tähtaja lõppemisel me otsustasime enne kohtuotsuse mitte teada saamist kompensatsiooni või seda lahkumishüvitist mitte maksta.
Ma arvan, et see oleks ka meie inimeste õiglustunde vastane, kui inimene, kes võib-olla mõistetakse süüdi, saab mõne aja pärast 6 kuu kompensatsiooni - olles sooritanud kuriteo saab ta veel maksumaksja rahaga premeeritud. Aga muidugi, Eestis kehtib süütuse presumptsioon ja kui järgneb õigeksmõistev otsus, siis ta oma kompensatsiooni ka saab, kui seadust pole muudetud selleks ajaks.
Kaidi-Kerli Kärner, TV 3 uudised
Kuidas kommenteerite seda Keskerakonna noortekogu välist aktsiooni? Ütlesid nad, et valitsus võiks meediat tsenseerida ja kui lugedes nende väikest mõtet siit, siis kodanike teadmatus ja huvipuudus võimaldavad otsustajatel ja meedial nendega kergesti manipuleerida. Kuidas kommenteerite?
Andrus Ansip
Ma pööraksin selle küsimuse teie poole tagasi ja küsiksin, kas te tunnete, et valitsus teiega manipuleerib? Ja kui te tunnete seda, siis ma küsiksin, kuidas ta seda teeb? Ja kui ta veel ei tee, kuidas ta siis seda saaks teha?
Ma ei tahaks seda Keskerakonna järjekordset propagandaüritust kommenteerima hakata, seda enam, et ma ei ole seda melu seal väljaspool seda ruumi näinud. Aga meediaga manipuleerimisest võiks muidugi loenguid lugeda Edgar Savisaar, mitte meie siin laua taga.
Juhataja
Rohkem ma käsi ei näe. Aitäh teile veel kord! Nüüd on aeg intervjuudeks.
Lõpp
|
