| |
Algus kell 10:00 Stenbocki majas 07. jaanuaril 2010. aastal
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719 või Liina Lepik 693 5720
1. "Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on sätestada Kaitseliidu poolt teostatavale valvele õiguslik alus.
Kaitseliit tegeleb kaitseministeeriumi, selle valitsemisala, sh kaitseväe, ja välisministeeriumi osade esinduste valvega alates 2003. aasta 1. jaanuarist. Sellest ajast peale on olnud probleemiks Kaitseliidu valvurite õiguslik staatus ja puudulikult on reguleeritud ka valve õiguslikud alused.
Eelnõuga nähakse ette Kaitseliidu ülesandena kohustus korraldada vajadusel valvet kindlaksmääratud objektidel. Kaitseliidu osutatav valve peab lähtuma riigikaitselisest vajadusest. Seega piirdub valvatavate objektide ring kaitseministeeriumi ja selle valitsemisalas olevate valitsusasutustega ning Eesti Vabariigi välisesindustega.
Vabariigi Valitsusele nähakse ette volitusnorm kehtestada loetelu objektidest, kus Kaitseliit võib valvet teostada. Objekti valve teostamise ülesande annab Kaitseliidule kaitseväe juhataja. Ülesande andmisest peab teavitama esimesel võimalusel kaitseministrit. Valve korraldamise eelduseks on objekti valdaja ja Kaitseliidu vaheline leping. Valvuril on kohustus läbida Kaitseliidu korraldatav valvuri erialakursus. Viimast nõuet hakatakse rakendama alates käesoleva aasta 1. oktoobrist.
Seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvele, küll aga muutub rahastamise alus. Möödunud aastal eraldati riigieelarvest sihtotstarbelise eraldisena valve osutamiseks Kaitseliidule 81,2 miljonit krooni. Eelnõu jõustumisel ei toimuks enam Kaitseliidule sihtotstarbelise eraldise tegemist, vaid kulud jaotataks kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste vahel, kes vajavad riigikaitselise suunitlusega valvet. Kaitseliidu objektide valvet rahastatakse Kaitseliidu eelarvest.
2. "Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadusemuudatuse eesmärgiks on selgelt reguleerida lapsehoiuteenuse osutamise ruumidele esitatavad tuleohutusnõuded ja tagada seeläbi laste ohutus. Eelnõu kohaselt kehtivad lapsehoiuteenuse osutamise ruumidele samasugused tuleohutusnõuded kui koolieelsetele lasteasutustele, kui teenust osutatakse rohkem kui kümnele lapsele korraga.
Täiendavateks tuleohutusnõueteks, mis hakkavad kehtima rohkem kui 10 lapse hoidmisel, on näiteks autonoomse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi nõue, nõuded evakuatsioonipääsule ja nõuded hoone korruste arvule, kõrgusele, pindalale ja kasutajate arvule sõltuvalt hoone tulepüsivusklassist.
Samuti on eelnõu eesmärgiks ühtlustada üle Eesti tegevusloa taotlemise protseduure.
3. "Eesti Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse" eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eesti Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkulepe sõlmitakse selleks, et lõpetada 18. juulil 1995. aastal jõustunud Eesti ja Tšehhi investeeringute kaitse leping.
Lõpetamine on põhjendatud, sest Eesti ja Tšehhi on ühinenud Euroopa Liiduga ning investeeringute kaitset Eesti ja Tšehhi vahel reguleerib Euroopa Liidu õigus. Lepingu lõpetamise tõttu investorite kaitse ei vähene ning Eesti ja Tšehhi investorite võrdse kohtlemise tagab Euroopa Liidu õigus. Ühtlasi tunnistatakse kokkuleppega kehtetuks lepingu säte, mille järgi kehtib leping juba tehtud investeeringute suhtes edasi 10 aastat pärast lõppemist. See on vajalik, et lepingu lõppemisel lõppeks täielikult ka lepingu kohaldamine.
Tulenevalt välissuhtlemisseadusest muudetakse välislepingut sõlmimisega samas korras, kui välislepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kuna kokkuleppega lõpetatakse riigikogus ratifitseeritud välisleping, tuleb kokkulepe ratifitseerida.
Kokkulepe sõlmitakse nootide vahetamise teel. Kokkulepe jõustub 30. päeval pärast seda, kui pooled on teineteisele teatanud jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpetamisest.
4. Arvamuse andmine "Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse" eelnõu (646 SE) kohta
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Arvamuse andmine
Tegemist on tehnilise muutusega, mis puudutab viidet ühele Euroopa Komisjoni määrusele. Muudatuse tingis asjaolu, et seadus võeti Riigikogus vastu novembris, kuid antud määrus, millele muudatusega viidatakse, avalikustati detsembri alguses. Ettepanek tehniliseks muudatuseks tuli Riigikogu Maaelukomisjonilt, mida põllumajandusministeerium ka toetab.
5. Prokuröride töötasustamine 2010. aastal
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga kehtestatakse prokuröride töötasustamise põhimõtted ning minimaalsed kuupalgamäärad ja nende rakendamise erisused lähtuvalt ülesannete iseloomust, piirkondlikkusest ja muudest töö eripära iseloomustavatest näitajatest. Võrreldes möödunud aasta palgamäärusega (alates 1.07.2009 kehtiva redaktsiooniga) ei ole eelnõus põhimõttelisi erinevusi. Prokuröride minimaalsed palgamäärad jäävad 2009. aasta tasemele.
Prokuröride minimaalsete kuupalgamäärade kinnitamise eesmärgiks on eelkõige tagada prokuröride menetluslik sõltumatus ning konkurentsivõimeline palk avalikus teenistuses töötavate sama taseme juristidega (peamiselt kohtunikega). Prokuröride minimaalsete kuupalgamäärade puhul on juba mitmeid aastaid olnud eesmärgiks, et see peaks moodustama ~80% sama taseme kohtunike minimaalsetest kuupalgamääradest.
Prokuröride minimaalsete kuupalgamääradega seotud kulud kaetakse prokuratuuri 2010. a eelarvest, milleks kulub koos maksudega 89 miljonit krooni.
6. Riigivara tasuta üleandmine Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt Kaitseministeeriumi valitsemisele (Raplas Jürna tn 5 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse kaitseministeeriumi valitsemisele tasuta üle keskkonnaministeeriumi valitsemisel olev Rapla linnas asuv Jürna tn 5 maaüksus. Maaüksuse pindala on 20 975 m² ning sihtotstarve tootmismaa. Maaüksusele on planeeritud rajada kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakompleksi.
Ehituskompleks sisaldaks õppeklasse, laoruume, relvade-, laskemoona-, lõhkeaine- ja imitatsioonivahendite hoiustamisruume, garaaži, tehnika varjualuseid, parklat, siselasketiiru, majutusruumi ja muud.
7. Maa andmine munitsipaalomandisse
1) Maa munitsipaalomandisse andmine (Leisi vallas asuvad 2 maaüksust)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Eelnõu kohaselt antakse Leisi valla munitsipaalomandisse Saare maakonnas Leisi vallas Pärsama külas asuv Köögivilja maaüksus (pindala 5,1 hektarit, sihtotstarve – maatulundusmaa) ja Veske külas asuv Aiamaa maaüksus (pindala 1,5 hektarit, sihtotstarve – maatulundusmaa) Pärsama ja Veske küla korterelamute elanike kasutuses oleva aiamaa maakasutuse korraldamiseks ning sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks.
Köögivilja ja Aiamaa maaüksused on olnud Pärsama ja Veske küla korterelamute elanike kasutuses aiasaaduste kasvatamiseks.
2) Maa munitsipaalomandisse andmine (Räpina vallas asuv Väljaku maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Eelnõu kohaselt antakse Räpina valla munitsipaalomandisse Põlva maakonnas Räpina vallas Linte külas asuv Väljaku maaüksus. Maaüksuse pindala on 2,64 hektarit ja sihtotstarve jäätmehoidla maa.
Taotletavat maad vajatakse köögiviljakasvatusega tegelevate ettevõtete biolagunevate jäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks ja ka valla elanikele biolagunevate jäätmete ladestamiseks. Lisaks valla elanikele ladustab biolagunevaid jäätmeid AS Revekor.
8. Välisabi sildfinantseerimine
1) Välisabi sildfinantseerimine (Eesti-Läti-Leedu koostööprojektile „Establishment of Multinational Flood Response Capacity”)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Eelnõu kohaselt eraldatakse päästeametile Euroopa komisjoni poolt rahastatava Eesti-Läti-Leedu koostööprojektile „Establishment of Multinational Flood Response Capacity” ajutiseks rahastamiseks riigieelarve vahendeid 2, 2 miljoni krooni ulatuses.
Projekti eesmärgiks on kolme riigi üleujutuste vastase võitluse võimekuse tõstmine, näiteks rahvusvahelistel missioonidel kasutatava multifunktsionaalse pumbamooduli loomine vastavalt Euroopa komisjoni otsusele nr 2008/73/EÜ. Projekti kogumaksumus on 818 939 EUR, millest 80% moodustab ELi toetus elanikkonnakaitse mehhanismi finantsinstrumendi kaudu.
Projekti Eesti abikõlblike kulude eelarve on 4, 7 miljonit krooni, millest ELi toetus moodustab 3, 8 miljonit krooni ja kaasfinantseerimine 954 tuhat krooni).
Sildfinantseeringu tagastamise ajakava on seotud programmi juhtpartneri Euroopa komisjoni poolsete rahaliste vahendite laekumisega. Sildfinantseerimise vahendid tagastatakse rahandusministeeriumile pärast Euroopa komisjonilt projekti vahendite laekumist hiljemalt 30. aprilliks 2011.
2) Välisabi sildfinantseerimine (NATO Security Investment Program)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku kasutada riigieelarve vabu vahendeid summas 96 miljonit krooni kaitseministeeriumi ja NATO poolt finantseeritava programmi “NATO Security Investment Program” ajutiseks rahastamiseks.
Programmi põhieesmärk on NATO-le liikmesmaades vajaliku infrastruktuuri või selle elementide loomine. NATO vahenditega rahastatakse Ämari lennubaasis liiklusala, hooldusala ning kütuserajatise ja hoidla renoveerimist ja ehitamist.
Sildfinantseerimise vahendid tagastatakse hiljemalt 10. juuliks 2011.
9. „Inimkaubandusvastase Euroopa Nõukogu konventsiooni” heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks inimkaubandusvastane Euroopa Nõukogu konventsioon.
Konventsioon avati allakirjutamiseks 2005. aasta mais Varssavis ning sellele on seisuga 1. november 2009 alla kirjutanud 41 ja selle ratifitseerinud 26 Euroopa Nõukogu liikmesriiki.
Konventsioonile alla kirjutades näitab Eesti tahet kaitsta isikuid inimkaubanduse ohvriks sattumise eest, edendades selleks nii riigisisest kui ka rahvusvahelist koostööd. Samuti väljendab Eesti sellega tahet abistada juba inimkaubanduse ohvriks sattunud isikuid.
Konventsioonile kirjutab Eesti Vabariigi nimel alla Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures Sulev Kannike.
10. Euroopa Liidu Kohtu Üldkohtu kohtuniku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu
31. augustil 2010 lõpeb Euroopa Liidu Kohtu Üldkohtu 14 kohtuniku, sh ka Eestist nimetatud kohtuniku Küllike Jürimäe ametiaeg. Eelnõu kohaselt esitatakse Jürimäe Eesti kohtunikukandidaadina ka järgmiseks kuue-aastaseks ametiajaks.
Euroopa Liidu Kohtu Üldkohus koosneb 27 kohtunikust, ehk siis igast liikmesriigist on koosseisus üks kohtunik.
11. Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 226 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon saatis Eestile 3. novembril 2009 põhjendatud arvamuse, milles märgib, et Eesti ei ole saavutanud peenosakeste PM10 piirtasemetest kinnipidamist välisõhus. Komisjon leidis, et kuna Eestis on ületatud PM10 piirtasemeid mitu aastat järjest ning Eesti ei ole esitanud asjakohast teadet, ei ole Eesti täitnud direktiivist 1999/30/EÜ tulenevaid kohustusi.
Kui ametlik kiri tähistab esimest formaalset sammu EÜ asutamislepingu artikli 226 alusel algatatud rikkumismenetluses, siis komisjoni põhjendatud arvamuse esitamine on järgmiseks menetlusetapiks, millele võib järgneda liikmesriigi Euroopa Kohtusse kaebamine.
Põhjendatud arvamustele vastamise tähtajaks oli 3. jaanuar 2010. a. Kuna seisukoha kujundamine põhjendatud arvamusele vastamiseks vajas keskkonnaministeeriumi poolset täiendavat analüüsi, siis esitatakse materjal valitsuse 7. jaanuari istungile.
Keskkonnaministeeriumi analüüsi põhjal teavitatakse komisjoni, et prognooside kohaselt ei ületa Eesti enam peenosakeste piirväärtusi välisõhus ning et varasematel ületamistel on olnud erinevad põhjused, sh piiriülesed. Samuti antakse komisjonile teada, et Tallinna välisõhu kvaliteedi parendamise tegevuskava eelnõu on plaanis kinnitada 2010. aasta jaanuaris.
12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu kvalifikatsioonidirektiivi ja menetlusdirektiivi suhtes
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon on esitanud nõukogule ja Euroopa Parlamendile arutamiseks eelnõud, millega sõnastatakse ümber kaks rahvusvahelise kaitse valdkonda reguleerivat direktiivi: nõukogu direktiiv, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute pagulasteks või muidu rahvusvahelist kaitset vajavateks isikuteks kvalifitseerimist (kvalifikatsioonidirektiiv), ja direktiiv liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta (menetlusdirektiiv).
Kvalifikatsioonidirektiivi eesmärgiks on piirata varjupaigataotlejate edasiliikumist ühest liikmesriigist teise, kehtestades miinimumnõuded, millega ühtlustatakse nii kriteeriume rahvusvahelist kaitset vajavate isikute kindlaksmääramiseks kui ka kõikides liikmesriikides kõnealustele isikutele antavaid õigusi ja hüvesid. Menetlusdirektiivi eesmärgiks on ühtlustada liikmesriikide varjupaigamenetlusi, kehtestades ühenduses miinimumraamistik rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse osas.
Otsuse projekti kohaselt otsustab valitsus mõlemat eelnõu põhimõtteliselt toetada.
13. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rohelise raamatu “Tõendite kogumine kriminaalmenetluses” kohta
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon on avaldanud rohelise raamatu kriminaalasjades erinevates liikmesriikides tõendite kogumise ja selliste tõendite vastuvõetavuse kohta. Rohelise raamatu põhjendusena on märgitud, et erinevused liikmesriikide kohtusüsteemides ja kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise puudumine ei tohi takistada õigusemõistmist piiriülese kuritegevuse üle ning seega on väga oluline tõhustada koostööd tõendite kogumises kriminaalasjades.
Praegu kehtib mitu õigusakti, millega on liikmesriikidele loodud mehhanismid vastuvõetavate tõendite kogumiseks piiriülestes kriminaalasjades. Komisjon kavatseb sellise koostöö edendamiseks rakendada täiendavaid meetmeid. Rohelise raamatu eesmärk on konsulteerida liikmesriikide ja kõikide asjaomaste sidusrühmadega mitmete selle valdkonnaga seotud oluliste küsimuste üle.
14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu energeetika nõukogu 15. jaanuari 2010. a mitteametlikul istungil
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Nõukogul tuleb arutlusele 2010. a. I kvartalis Euroopa Komisjoni poolt avaldatav Euroopa Liidu energeetika tegevuskava 2010-2014. Delegatsioone kutsutakse üles avaldama arvamust tegevuskava võimalike põhielementide kohta.
Kohtumisel käsitletakse ka Euroopa energiatehnoloogia strateegilist kava ning tuuakse näiteid headest praktikatest energiatehnoloogiate arendamise vallas.
Eesti toetab ELi energeetika tegevuskava 2010-2014 ühe põhielemendina keskendumist tegevustele, mis aitavad kaasa Euroopa energiavõrkude kiirele väljaarendamisele. ELi energia siseturu kolmas pakett, mis kohustab liikmesriike koostama 10-aastase investeeringute plaani, peab tagama olulisel määral investeeringute kaasamise energiaühenduste rajamiseks.
Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu poolne sekkumine, eelkõige ELi poolsete rahaliste vahendite kasutamise võimaldamine, on hädavajalik energiaühenduse projektide puhul, mis on olulised nii energiajulgeoleku kui kogu EL siseturu toimimise seisukohast ning mis võivad ilma toetuseta teostamata jääda. Peatselt loodava ELi energiajulgeoleku- ja infrastruktuuriinstrumendiga peaks toetatama eelkõige energia varustuskindluse seisukohalt tähtsaid energiaprojekte.
15. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
1) Ülevaade Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 14.-16. detsembri 2009. a istungist
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Nõukogus saavutati poliitiline kokkulepe määruse osas, millega sätestatakse puitu ja sellest saadud tooteid turule viivate ettevõtjate kohustused. Samuti kiideti heaks 2010. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavaru rühmade püügivõimalused ning lisatingimused.
2) Ülevaade Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 17. ja 18. detsembri 2009. a istungist
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
17. detsembril olid arutlusel transpordiküsimused. Poliitiline kokkulepe saavutati bussireisijate õiguste määruse eelnõu suhtes. Eesistujamaa Rootsi tutvustas intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi eelnõu arutelude hetkeseisu. Samuti oli arutlusel Euroopa Komisjoni teatis transpordi jätkusuutlikust tulevikust. Selle eelnõu suhtes võtsid Euroopa Liidu transpordiministrid vastu eesistuja järeldused.
Lennunduses kuulati eesistuja eduaruannet lennundusjulgestuse tasude direktiivi osas, volitati komisjoni alustama läbirääkimisi koostöömemorandumi sõlmimiseks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga ja kuulati ära komisjoni eduaruanne Ameerika Ühendriikidega peetavatest lennunduslepingu teise etapi läbirääkimistest.
Merenduse valdkonnas võeti vastu üldine lähenemine liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi käsitleva direktiivi osas.
18. detsembril olid arutlusel telekommunikatsiooniküsimused. Telekommunikatsiooni ja infoühiskonna valdkonnas võeti vastu nõukogu järeldused Euroopa digitaalse konkurentsivõime aruande osas, millele järgnes ministrite debatt infoühiskonna teemadel. Samuti võeti vastu nõukogu järeldused digitaalse dividendi kohta.
3) Ülevaade Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 22. detsembri 2009. a istungist
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Nõukogul toimus arvamuste vahetus rahvusvahelise kliimakonverentsi tulemuste üle, poliitiline arutelu biotsiidide turulelaskmist ja kasutamist puudutava määruse üle ning võeti vastu järeldused bioloogilisest mitmekesisusest peale 2010. aastat, samuti veemajandusest ja merekeskkonnast ning kemikaalide kombineeritud mõju kohta.
|
|
