| |
Algus kell 10:00 Stenbocki majas 10. detsembril 2009. aastal
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719.
Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10:00 Stenbocki maja 10.12.2009
1. "Tolliseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Tolliseadus viiakse kooskõlla Euroopa Ühenduse tolliseadustikus tehtud muudatustega, mis puudutavad kauba elektroonilise ülddeklaratsiooni esitamist. Laiendatakse tolli pädevust sularaha kontrollimisel ning antakse tollile õigus rahapesu kahtluse korral sularaha kinni pidada kuni 48 tundi. Selle aja jooksul võetakse ühendust Rahapesu Andmebürooga, et otsustada edasine tegevus.
Seaduse täiendusega võimaldatakse ajatundlikele kaupadele tolliformaalsusi eelisjärjekorras. Ajatundlikud kaubad on näiteks loomad ja linnud, kiirestiriknevad toiduained, meditsiinis kasutatavad rakud, koed ja elundid. Nimekirja ajatundlikest kaupadest ja neile vastavad koodid kehtestab rahandusminister määrusega koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega. Täiendatakse ka maksu- ja tolliametiametnike erivahendite ja abivahendite loetelu, mis on sarnased politsei kasutuses olevate vahenditega.
Seadusemuudatuse kohaselt võib edaspidi tolli poolt konfiskeeritud ja riigi omandisse üle kantud võltsitud kaupu tasuta üle anda kõigile tervishoiuteenust osutavatele asutustele ja hoolekandeasutustele sõltumata nende omandivormist ning laiendatakse ka üleantavate kaupade ringi.
2. Arvamuse andmine "Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu (621 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Arvamuse andmine
621 SE algatas Eesti Keskerakonna fraktsioon. Eelnõu kohaselt peaks riik tööandja asemel maksma sotsiaalmaksu töötaja eest, kes enne tööle võtmist oli 3 kuud töötuna arvel. Tööandja sotsiaalmaksuvabastus kehtiks 12 kuud.
Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna eelnõus ei ole arvestatud juba olemasolevate tööturumeetmetega ning hindamata on lisanduvate kulude suurus ja võimalik tööhõive kasv. Samuti juhib sotsiaalministeerium tähelepanu sellele, et eelnõu on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
3. Vabariigi Valitsuse 31. detsembri 1997. a määruse nr 267 “Õpilaste sõidukulu iga-aastase hüvitamise ulatus ja kord“ muutmine"
Esitajad: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Eelnõuga viiakse määrus kooskõlla põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seadusega. Nimelt on viimastes muutunud mõisted („erivajadustega laste ja sanatoorsetest internaatkoolidest“ on saanud „erivajadustega õpilaste ja sanatoorsed koolid“) või õppevormid – kutseõppe puhul on päevane õppevorm asendunud täiskoormusega õppevormiga.
Määrusega muudetakse ning täpsustatakse ka aruandluse korda ning võimaldatakse hüvitada õpilaste sõidukulusid lisaks sõidupiletitele ka muude dokumentide alusel.
4. Kutselise kalapüügiõiguse tasu määrad 2010. aastaks
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse kutselise kalapüügiõiguse tasu määrad 2010. aastaks. Eelnõus toodud tasumäärade kehtestamisel on eeldatav kutselise kalapüügiõiguse tasudest laekuv tulu riigieelarvesse 2010. aastal kokku üle 20 miljoni krooni.
Püügiõiguse tasude määramisel on arvestatud seda, et nendest tasudest laekuvad summad kataksid riigi kulutusi kalavarude uuringute, kalavarude kalakasvatusliku taastootmise ja kalapüügi järelevalvealaste projektide elluviimiseks. Kaugpüügi püügiõigustasude aluseks on kalapüügisektori esitatud esmamüügihinnad, Euroopa Liidu komisjoni esmamüügi hindade statistika ning Kanada Newfoundlandi piirkonna kalaliikide esmamüügihinnad.
5. Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2005. a määruse nr 69 “Kaitstava loodusobjekti või muu linnu- ja imetajaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad” muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu täiendab ja korrigeerib 2005. aastal kehtestatud kaitstava loodusobjekti või muu linnu- ja imetajaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise korda ja määrasid.
Eelnõuga kehtestatakse hüvitise määrad võõrliikide loodusesse laskmise eest.
Suurim muudatus käsitleb ohustatud liikidega (CITES liigid) seotud rikkumiste eest määratavaid hüvitisi, kuna need olid ebaproportsionaalselt suured võrreldes reaalse kahjuga.
Muudetud on ka mõne hüvitise määramise alust – isend on asendatud kaaluühikuga, kuna näiteks korallide korral on konfiskeeritud kaupa kaaluda palju lihtsam, kui isendeid eristada. Lisatud on kahjumäärad elusisenditega seotud rikkumiste (nt ebaseaduslik kauplemine, avalikkusele näitamine, kodus pidamine) korral. Varem keskendus määrus loodusest pärit isenditele. Kahjuks on aga illegaalselt sisse toodava looma korral väga keeruline, vahel isegi võimatu, päritolu kindlaks teha.
Lisatud on kahjumäärad taimeosi sisaldavate toodete kohta, sest viimasel ajal on sagenenud rikkumised ohustatud taimi sisaldavate kreemide, jookide, medikamentidega.
Eelnõu kohaselt ei pea ka eraomanikud enam hüvitama riigikaitselise väljaõppe käigus tekkinud keskkonnakahju. Seni oli hüvitise maksmisest vabastatud ainult riigimetsamaa valdaja.
6. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 243 “Radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide menetlemise korra erisused lähtuvalt päritolu- ja sihtriigist“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu peamine eesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla direktiivis 2006/117/Euratom sätestatud nõuetega. Eelnõu kohaselt lisatakse määrusesse mõisteid, mis parandavad selle tõlgendamist eelkõige radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo loa taotleja jaoks.
Määrust täiendatakse kättesaamistõendi regulatsiooniga direktiivi reguleerimisalasse jäävate veolubade taotluste menetlemisel.
Veoloa taotluse menetlemise korda kohaldatakse radioaktiivsete jäätmete veol Eestisse töötlemise eesmärgil ning dokumentide menetlemisel radioaktiivsete jäätmete ELi liikmesriikide vahelise veo korral läbi Eesti.
7. Keskkonnaministeeriumi põhimäärus
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse uus keskkonnaministeeriumi põhimäärus.
Keskkonnaministeeriumi põhimääruse praegu kehtiv redaktsioon pärineb 1999. aastast ning seda on muudetud üheksal korral. Arvestades põhimääruses tehtavate muudatuste tähtsust ning suuremahulisust, on määruse selguse ja üheselt mõistetavuse huvides vajalik uue määruse eelnõu koostamine.
Keskkonnaministeeriumis alustati 2008. aasta suvel keskkonnahalduse korrastamist, mille tulemusel moodustati 1. veebruaril 2009 Keskkonnaamet. Keskkonnaameti loomisega alustati ka Keskkonnaministeeriumi organisatsioonilise struktuuri ja juhtimise korrastamist. Nimelt arvati ministeeriumi struktuurist välja 15 keskkonnateenistust, kes olid ministeeriumi täitevvõimu volitustega struktuuriüksused maakondades.
Käesoleva põhimääruse eelnõuga jätkatakse keskkonnahalduse korrastamist. Praeguse etapi põhieesmärk on Keskkonnaministeeriumi struktuuri korrastamine ja juhtimispädevuste täpsustamine nii välis- kui sisekeskkonna vajadustele vastavaks.
8. Sertifitseerimise registri põhimäärus
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Määruse eelnõu
Sertifitseerimise registri põhimäärus viiakse kooskõlla tänavu 12. jaanuarist jõustunud digitaalallkirja seaduse muudatustega. Registris peetakse arvestust sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutajate üle.
Eelnõu kohaselt sätestatakse registri koosseis, kuhu kuulub sertifitseerimisteenuse osutajate andmebaas, ajatempliteenuse osutajate andmebaas ning registriarhiiv. Samuti sätestatakse, et registrit peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna. Kehtiva registri põhimääruse kohaselt peeti registrit ka paberkandjal.
Võrreldes kehtiva põhimäärusega ei kuulu registri koosseisu enam ajatemplite andmebaas, kuna ajatempliteenuse osutamisega seotud andmeid säilitatakse teenuse osutaja juures ning ei ole otstarbeks samu andmeid dubleerida.
Registri vastutav töötleja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning volitatud töötleja on tehnilise järelevalve amet.
9. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Taimetoodangu Inspektsiooni, piirkondlike maaparandusbüroode ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo Põllumajandusametiks ümberkorraldamisega
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Määruse eelnõu
Alates 1. jaanuarist 2010 hakkab taimetoodangu inspektsiooni, piirkondlike maaparandusbüroode ning maaparanduse ehitusjärelevalve- ja ekspertiisibüroo ühendamise tulemusena tööle põllumajandusamet. Seoses sellega muudetakse 13 määrust, kus need riigiasutused nimetatud on.
Neist kõige rohkem muudetakse maaparandussüsteemide registri põhimäärust. Selles tehtud muudatuste aluseks on paberkandjal registritoimikute registri koosseisust välja jätmine, kuna registri alusdokumendid registreeritakse volitatud töötleja dokumendiregistris.
Põhimäärust täiendatakse andmeesitajate loeteluga, samuti sõnastatakse uuesti registri alusdokumendid. Tulenevalt asutuse nimede ja registri kaardirakenduse muutmisest sätestatakse eelnõu kohaselt, et maaparandussüsteemi ehitiste ringpiiri ja eesvoolu kaardiandmed registreeritakse maa-ameti kitsendusi põhjustavate objektide infosüsteemis.
Põhimäärus viiakse kooskõlla maaparandusseadusega, mille kohaselt võib põllumajandusamet teha maakasutuse muutmise või maakorraldustoimingu kooskõlastamisest keeldumise otsuse.
10. Terviseameti moodustamisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu
Seoses terviseameti moodustamisega tuleb muuta 22 Vabariigi Valitsuse määrust.
Õigusaktide korrastamise käigus tehakse redaktsioonilisi muudatusi ning kehtivates määrustes asendatakse sõnad „Tervisekaitseinspektsioon”, „Tervishoiuamet” sõnaga „Terviseamet”.
Muudatused on kavas jõustada 1. jaanuaril 2010.
11. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2004. a määruse nr 214 "Välisesindustele, diplomaatidele ja haldustöötajatele vastastikkuse põhimõttel kohaldatavad käibemaksusoodustused" muutmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt tagastatakse Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonnale, suursaatkonna diplomaatidele ja haldustöötajatele edaspidi käibemaks lisaks Eestist ostetud kaupadele ka Eestis tasutud teenustelt.
Ühtlasi jäetakse sättest välja erand ehitusmaterjalide kohta, see tähendab edaspidi saavad Hiina Rahvavabariigi Suursaatkond ning selle diplomaadid ja haldustöötajad taotleda ka ehitusmaterjalide ostul tasutud käibemaksu tagastamist, kui ostusumma on suurem kui 1500 krooni. Kommunaalteenuste eest tasutud käibemaksu hakatakse tagastama ostusummast olenemata. Käibemaks tagastatakse tulenevalt vastastikkuse põhimõttest.
12. Munitsipaalomandisse antud kinnistu jagamisel moodustatavate maaüksuste sihtotstarbe muutmiseks, osaliseks võõrandamiseks ja osaliseks hoonestusõigusega koormamiseks loa andmine Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse luba muuta Emmaste valla munitsipaalomandisse antud Pärna küla Supelranna kinnistu (pindala 2,1 ha) sihtotstarvet. Kinnistu jagamisel tekib Sadamatee maaüksus (pindala 0,23 ha), mille sihtotstarve muudetakse transpordimaaks ning Sadamahoone maaüksus (pindala 0,29 ha), mille sihtotstarbeks määratakse ärimaa.
Sadamatee maaüksuse võõrandamise luba antakse Lääne Regionaalsele Maanteeametile, kes oma ülesannete täitmisel esindab riiki. Maanteeamet on sadamasse rajanud oma vahenditega teelõigu ning tegemist on sisuliselt riigi maantee pikendusega, mis on vajalik Sõru sadama teenindamiseks.
Sadamahoone maaüksusele seatakse hoonestusõigus AS Saarte Liinid kasuks, kuna maaüksusel asub aktsiaseltsile kuuluv sadamahoone, mida on vaja parvlaeva reisijate teenindamiseks.
Kinnistu jagamisel järelejääva Supelranna kinnistu (pindala 1,61 ha) sihtotstarbeks jääb terves ulatuses üldkasutatav maa. Maaüksust kasutatakse jätkuvalt avaliku rannana ning avalike ürituste korraldamise kohana.
13. Maa munitsipaalomandisse andmine
1) Maa andmine Rakvere linna munitsipaalomandisse (Fr. R. Kreutzwaldi tn 20 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Rakvere linna munitsipaalomandisse Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas asuv Fr. R. Kreutzwaldi tn 20 maaüksus (pindala 30117 m², sihtotstarve – transpordimaa).
Maaüksus on vajalik Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ja Fr. R. Kreutzwaldi tänava ristmiku ümberehituse ja uue Jaama puiestee ja Fr. R. Kreutzwaldi tänava ühendustee rajamiseks.
2) Maa andmine Jõgeva valla munitsipaalomandisse (Ellakvere külas Puurkaevu maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Eelnõu kohaselt antakse Jõgeva valla munitsipaalomandisse Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Ellakvere külas asuv Puurkaevu (pindala 200 m², sihtotstarve – tootmismaa) maaüksus puurkaev-pumpla rajamiseks.
14. Nõusoleku andmine riigimaa hoonestusõigusega koormamiseks (Kuressaares Pikk tn 62f asuv kinnistu)
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Korralduse eelnõu
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium taotleb valitsuselt nõusolekut Saare maakonnas Kuressaares Pikk tn 62f asuva kinnistu avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega koormamiseks OÜ Trelleborg Industrial Products Estonia kasuks.
Kinnistu koormatakse hoonestusõigusega 30 aastaks alates hoonestusõiguse seadmise kohta kande tegemisest kinnistusraamatusse. Hoonestusõiguse tasu makstakse kaks korda aastas, 1. jaanuariks ja 1. juuliks, järgneva perioodi eest ette. Hoonestusõiguse aastatasu suurus kinnistu harilikust väärtusest (turuhinnast) on 4%. Vastavalt ASi Pindi Kinnisvara 23. novembri 2009. aasta erakorralisele hindamisaktile on kinnistu harilik väärtus 900 000 krooni, millest hoonestusõiguse aastatasu moodustab 36 000 krooni.
Trelleborg Grupp on rahvusvaheline ettevõte, mis on noteeritud Rootsi börsil, mille tütarettevõtte tootmine asub Kuressaares aadressil Pikk tn 62e. Ettevõtte aastakäive on 3,3 miljardit eurot. Trelleborg Grupi tootmine läbi oma tütarettevõtte Trelleborg Sigma, on Kuressaares esindatud alates 1992. aastast. 2007. aastast omandas Trelleborg ettevõttes ainuosaluse ja avas möödunud aasta kevadel Kuressaares uue tehase tänase ärinime all. OÜ-s Trelleborg Industrial Products Estonia töötab 70 inimest.
Äriühing tegeleb erinevate polümeeripõhiste toodete tootmisega, mida kasutatakse nii lisakomponentidena kui ka viimistlusvahenditena mitmetes valdkondades, nagu näiteks sõidukite ja pumpade katmine. Äriühingu kliendid on suurettevõtted Scania, Volvo, ITT reovesi jne.
15. Riigivara valitseja määramine (Tallinnas Sakala tn 4 asuvad ehitised)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt võetakse riigivarana arvele Tallinnas aadressil Sakala 4 asuv pangahoone ja parkla. Riigivara valitsejaks saab rahandusministeerium. Samuti antakse rahandusministeeriumile volitus kinnistamistoimingute tegemiseks.
Antud ehitised on tegelikult Eesti Panga valduses. 27. veebruaril 2003. aastal jõustunud seadusemuudatusega tunnistati Eesti Panga seaduses kehtetuks paragrahv, mis sätestas, et Eesti Panga vara on riigi vara. Seaduses sätestati, et Eesti Pank valdab, kasutab ja käsutab oma vara iseseisvalt. Nimetatud muudatused jõustusid üldises korras ja ühtegi rakendussätet ei ole lisatud.
Eesti Panga kinnitusel anti ehitised Tallinna Linnavolikogu otsuse ja Tallinna linnavalitsuse korralduse alusel Eesti Panga bilanssi 1994. aastal ning sellest ajast on Eesti Pank kajastanud seda oma iga-aastastes majandusaasta aruannetes oma varana. Samuti on Eesti Pank tasunud varaga seotud iga-aastased maksed, näiteks maamaksu ning investeerinud varasse remondikulutuste näol.
16. Riigivara tasuta üleandmine Harju Maavalitsuse valitsemiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele (Harjumaal Raasiku vallas Järsi külas Paunaste ja Luunimäe kinnistud)
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Harju maavalitsuse valitsemisel olevad Raasiku vallas Järsi külas Paunaste maaüksus (pindala 4200 m2, sihtotstarve – maatulundusmaa) ja Luunimäe maaüksus (pindala 51 200 m2, sihtotstarve – maatulundusmaa) tasuta üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele.
Maaüksused on vajalikud Aruküla alajaama rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. Alajaama tehniline valmidus on ammendunud ning kasutuses olevad alajaama õlikogumissüsteemid ei vasta keskkonnakaitsenõuetele.
Kinnistud on koormatud tähtajatu isikliku kasutusõigusega Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks.
Pärast ministeeriumile üleandmist on kavas kinnistud anda üle Eesti Energia Aktsiaseltsile aktsiakapitali suurendamiseks mitterahalise sissemaksena.
17. Vabariigi Valitsuse 11. augusti 2005. a korralduse nr 514 “Nõusoleku andmine riigivara hoonestusõigusega koormamiseks” muutmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Korralduse eelnõu
Seoses minister Urve Palo büroo tegevuse lõpetamisega ning riigikantselei avaliku teenistuse arendamise valdkonna üleandmisega rahandusministeeriumi valitsemisalasse kaob riigikantseleil vajadus kasutada tööruume aadressil Rahukohtu 2/ Toom-Rüütli 1.
Nimetatud kinnistu hoonestusõigus kuulub Riigi Kinnisvara AS-ile ning hoonestusõigus omakorda on koormatud kasutusvaldusega Eesti Vabariigi kasuks. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kasutusvalduse tingimus kehtetuks, kuna Riigi Kinnisvara AS ei ole leidnud teist riigiasutust, kes oleks huvitatud hoone kasutamise jätkamisest.
18. Osaühingu E-Arsenal osa ostmine ja AS-i Erika Neli aktsiate üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemiselt Rahandusministeeriumi valitsemisele
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on osaühingu E-Arsenal eraldamine riigi omanduses oleva AS-i Erika Neli omandist, OÜ E-Arsenal osa võõrandatakse riigile. Kaitseministeerium kehtestab omakorda kriteeriumid partneri kaasamiseks ning võõrandab osa OÜ E-Arsenalist valitud partnerile.
Kaitseministeerium soovib AS-is Erika Neli lahutada projektijuhtimise ja kinnisvaraarendusega seotud tegevused. Kinnistu eraldamiseks ettevõtte põhitegevusest loodi tütarettevõte osaühing E-Arsenal. Vastavalt ettevõtte tegevuse ümberkorraldamise kavale antakse kinnisvara ettevõtte (AS Erika Neli) aktsiad üle rahandusministeeriumile.
AS E-Arsenal ärinimi muudeti vastavalt ainuaktsionäri 7. septembri 2009. aasta otsusele AS-iks Erika Neli ja asutati osaühing E-Arsenal osakapitaliga 40 000 krooni. AS-i Erika Neli põhitegevus on üle antud OÜ-le E-Arsenal.
19. Mittetulundusühingu Rootsiküla Maaparandusühing liikme õiguste teostaja määramine
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt määratakse riigi kui ühistu liikme õiguste teostajaks mittetulundusühingus Rootsiküla maaparandusühing Tartu maavalitsus.
Riik osaleb maaparandusseaduse kohaselt maaparandusühistus üksnes kohustusliku liikmena. Kohustuslik liige on ühistu tegevuspiirkonnas asuva kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal asub maaparandussüsteem.
Ühistu põllumajandusministeeriumile esitatud taotluses riigi esindaja määramise menetluse alustamiseks on märgitud osamaksu suuruseks 500 krooni maaparandussüsteemi maa-ala 1 hektari kohta ja 220 krooni ühiseesvoolu 1 km kohta. Riigi osamaksu suurus peaks olema 58 124 krooni (s.h riigile kuuluva 115, 5 ha suuruse maaparandussüsteemi maa-ala kohta 57 750 krooni ja 1,70 km pikkuse eesvoolu kohta 374 krooni).
62-st maaparandusühistust, kus riigi esindaja on valitsuse korraldusega määratud, on 36-l ühistul osamaksu suurus viis kuni kümme krooni maaparandussüsteemi maa-ala hektari kohta ning ülejäänutel mitte üle 100 krooni hektari kohta. Arvestades teiste maaparandusühistute osamaksu suurust, on põllumajandusministeerium seisukohal, et Rootsiküla maaparandusühingus on osamaksu mõistlik suurus mitte üle 100 krooni maaparandussüsteemi maa-ala hektari kohta. Seoses sellega peaks Tartu maavalitsus riigi poolse liikmeõiguste teostajana enne osamaksu tasumist täpsustama riigile määratud osamaksu suuruse õigsust.
20. Hariduskuludeks määratud täiendavate vahendite jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Hariduskuludeks määratud täiendavatest vahenditest jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel 2, 5 miljonit krooni koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, pärimuskultuurialase õppe toetuseks, pedagoog-metoodikute arvu suurenemisest tingitud kulude katteks ning klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud õpetajate palgakulude, õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks.
21. 2009. aastaks toimetulekutoetuseks määratud täiendavatest vahenditest raha eraldamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõuga jaotatakse Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 2009. a määrusega nr 49 ““2009. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord” ette nähtud toimetulekutoetuse täiendavaid vahendeid. Jaotusega kindlustatakse toetust taotlenud omavalitsusüksustele vahendite olemasolu toimetulekutoetuste ja üksikvanema täiendava toetuse väljamaksmiseks 2009. aastal.
22. Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulude muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse haridus- ja teadusministeeriumi, justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning siseministeeriumi taotluste alusel Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulude administratiivset jaotust ja jaotust majandusliku sisu järgi.
Peamised muudatused puudutavad EL struktuuritoetuste ning Norra ja ©veitsi koostööprogrammide vahendite ümber tõstmist ministeeriumide haldusalade eelarvete piires. Muudatuste eesmärk on toetuste efektiivsem kasutamine.
23. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2009. a korralduse nr 14 “Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2009. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude ning põhivara soetamise ja renoveerimise kuludeks ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2009. aasta tegevuskavad” muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2009. a korraldust nr 14 muudetakse lähtuvalt 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusest ning ministeeriumide ettepanekute alusel.
24. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. a korralduse nr 506 ""Elukeskkonna arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna "Hariduse infrastruktuuri arendamine" meetme "Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine" 2008–2015 perioodi investeeringute kava kinnitamine" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt määratakse kindlaks hariduslike erivajadustega õpilaste koolid, millised saavad kasutada Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) finantseeringut summas 400 miljonit krooni ja täiendavat riigieelarvelist rahastamist summas 70, 6 miljonit krooni hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamiseks.
Korralduse rakendamisega viiakse investeeringute kava vastavusse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse nõuetega ning tehakse objektiline muutus Tapa Erikooli projekti kavandi osas.
Korralduse rakendamine võimaldab täita Euroopa Komisjoni otsusega meetmele eraldatud ERFi finantseeringu (400 330 000 krooni) ja riigi eraldatavate täiendavate riigieelarveliste vahendite (70 646 471 krooni) ning taotlejate omaosaluse (14 577 421 krooni) toel meetme eesmärke.
25. Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a korralduse nr 241 ""Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2007–2010“ muutmine
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt täiendatakse perioodi 2007–2010 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kasutamise kava (KOIT kava) informatsiooniga projektide rakendamise eeldatavate alustamise ja lõpetamise tähtaegade kohta kvartaalse täpsusega. Sellega viiakse KOIT kava kooskõlla perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses nimetatud nõuetega.
Korralduse kehtestamise eesmärgiks on aidata kaasa meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ tõhusamale rakendamisele, sätestades taotlejale Vabariigi Valitsuse korralduse tasandil ajakava projekti elluviimiseks, millest mitte kinni pidamisel võib siseministeerium põhjendatud juhtudel algatada projekti väljaarvamise KOIT kavast.
Projekti rakendamise alustamise ning lõpetamise all peetakse KOIT kavas silmas taotleja poolt deklareeritud taotluse esitamise tähtaega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ning indikatiivset projekti abikõlblike tegevuste lõpetamise tähtaega.
Korralduse vastuvõtmisega ei kaasne täiendavaid kulusid. Toetusteks meetme projektide rahastamiseks on perioodiks 2007–2010 kavandatud Euroopa Regionaalarengu Fondist indikatiivselt 1 672 238 851 Eesti krooni. Kohustusliku 15%-se omafinantseeringu tagavad toetuse saajad.
26. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a korralduse nr 519 „„Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Linnaliste piirkondade arendamine“ linnaliste omavalitsusüksuste investeeringute kava“ muutmine
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse linnaliste omavalitsusüksuste investeeringute kava. Investeeringute kavas on 21 projekti.
Kavandatavate muudatuste kohaselt suurendatakse 3 projekti maksimaalset toetussummat:
1) Tartu linna projekti „Ihaste-suunalise kergliiklustee ehitamine“ 7 905 000 kroonilt 10 511 670 kroonile;
2) Tartu linna projekti „Võru-suunalise kergliiklustee ehitamine“ 7 650 000 kroonilt 12 008 070 kroonile;
3) Pärnu linna projekti „Vallikääru taastamine atraktiivseks puhkekeskkonnaks I etapp“ 62 977 341 kroonilt 64 147 369 kroonile.
Tulemusena suureneb kavaga kinnitatud projektide toetuse kogumaht 8 134 768 krooni võrra. Projektide toetussummade suurendamist on taotletud eelkõige seetõttu, et läbiviidud riigihangete tulemusel on projektide elluviimise tegelikuks maksumus kujunenud suuremaks, kui algul arvestati.
Regionaalministri käskkirjaga on igale sihtpiirkonnale eraldatud indikatiivne piirsumma. Tartu linnal on sellest kavaga kinnitamata vahendeid 26 821 647 krooni ning Pärnu linnal 18 165 159 krooni.
Meetme kogumaht on 886 000 000 krooni. Praegu on kavaga kaetud 83,16% meetme toetuseelarvest. Pärast eelnõuga tehtavaid muudatusi on kavas olevate projektide toetussumma 744 958 663 krooni (84,08%).
Samuti täiendatakse kava projektide rakendamise hinnanguliste algus- ja lõpptähtaegadega. Sellega viiakse kava kooskõlla perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses esitatud nõuetega. Projekti rakendamise tähtaega on taotlejal võimalik üldjuhul pikendada ainult üks kord ning mitte rohkem kui ühe aasta võrra. Seejärel on siseministeeriumil õigus algatada projekti kavast välja arvamine.
27. Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: kultuuriminister Laine Jänes
Tüüp: Korralduse eelnõu
Vastavalt kultuurkapitali seaduse §-le 11 kinnitab Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisu Vabariigi Valitsus kaheks aastaks.
Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisu kuuluvad esimehena ametikohajärgselt kultuuriminister, rahandusministri nimetatud esindaja, kultuuriministri nimetatud esindaja ning iga sihtkapitali poolt nimetatud esindaja.
28. Riigi peaprokuröri ametisse nimetamine
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt nimetatakse riigi peaprokurör ametisse määratud ajaks alates 7. veebruarist 2010. a kuni 6. veebruarini 2015. a.
Riigi peaprokurör Norman Aas nimetati ametisse Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2005. a korraldusega määratud ajaks alates 7. veebruarist 2005. a kuni 6. veebruarini 2010. a.
Riigikogu õiguskomisjon toetas 7. detsembril 2009. a Norman Aasa kandidatuuri riigi peaprokuröri ametikohale.
29. Maavanemate ametisse nimetamine
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Regionaalminister teeb valitsusele ettepaneku nimetada Harju maavanema ametisse Ülle Rajasalu (tähtajaga 21.12.2009-20.12.2014), Pärnu maavanema ametisse Andres Metsoja (tähtajaga 21.12.2009-21.12.2014) ja Rapla maavanema ametisse Tiit Leier (tähtajaga 21.12 2009-20.12.2014).
30. Riikliku lepitaja nimetamine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu
Sotsiaalministeerium esitab valitsusele riiklikuks lepitajaks nimetamiseks Henn Pärna kandidatuuri.
Henn Pärn täidab seda ametit ka praegu, kuid tema ametiaeg lõpeb 10. detsembril 2009.
Riiklik lepitaja on ainuisikuline institutsioon, kelle ülesandeks on viia läbi streigiõiguse tekkimise eelduseks olev kohustuslik lepitusmenetlus kollektiivse töötüli poolte vahel. Riikliku lepitaja nimetab ametisse valitsus sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks.
Osapoolte vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt esitatakse riikliku lepitaja kandidaat iga kord pärast kolmeaastase tööperioodi lõppemist korda mööda tööandjate ja ametiühingu keskliitude poolt. Kokkulepe on käsitletav ühise kokkuleppena. Hetkel on töötajate keskliitude, ehk TALO kord nimetada riikliku lepitaja kandidaat. TALO on esitanud lepitaja kandidaadiks Henn Pärna. ETTK on toetanud TALO esitatud kandidaati, mis tähendab, et Henn Pärna kandidatuuri poolt on 2/3 sotsiaalpartneritest.
31. Piirivalveameti peadirektori teenistusest vabastamine
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt vabastatakse piirivalveameti peadirektor piirivalvebrigaadikindral Roland Peets alates 1. jaanuarist 2010 teenistusest koondamise tõttu. Teenistusest vabastamisel makstakse Roland Peetsile hüvitist vastavalt tema piirivalveteenistuse staa¾ile 12 kuu ametipalga ulatuses.
Alates 1. jaanuarist 2010. a korraldatakse Politseiamet, Julgestuspolitsei, Keskkriminaalpolitsei, politseiprefektuurid, Piirivalveamet, piirivalvepiirkonnad, Piirivalve Lennusalk ning Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ümber ja ühendatakse Politsei- ja Piirivalveametiks ning tema kohalikeks täidesaatva riigivõimu volitusi omavateks asutusteks – prefektuurideks. Ühendatavad asutused lõpetavad tegevuse. Asutuste ühendamisega seotud toimingute tegemise õigus on antud siseministrile.
32. 2010. aasta sisserände piirarvu kehtestamine
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse Eesti Vabariigi 2010. aasta sisserände piirarvuks 1009.
Välismaalaste seadus ütleb, et sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. 2008. ja 2009. a sisserände piirarvude (vastavalt 1013 ja 1002) kehtestamisel ei tõstetud piirarvu seaduses ettenähtud maksimaalmäärani, vaid määrati selleks 0,075% Eesti alalisest elanikkonnast.
Arvestades jätkuvat majandusliku languse olukorda, kus Eestis pidevalt suureneb töötute arv, keda on vaja tööturule tagasi suunata, teeb siseminister ettepaneku mitte kehtestada ka 2010. aasta sisserände piirarvu maksimaalmääras.
Lähtudes eeltoodust kehtestatakse ka 2010. a sisserände piirarvuks 0,075% Eesti alalisest elanikkonnast (0,075% 1 345 452-st).
33. Riikliku kontaktpunkti määramine
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt määratakse Euroopa rändevõrgustiku Eesti-poolseks riiklikuks kontaktpunktiks alates 1. jaanuarist 2010. aastast Sisekaitseakadeemia.
Sisekaitseakadeemia määramine riiklikuks kontaktpunktiks võimaldab Siseministeeriumil tugevdada Sisekaitseakadeemia akadeemilist võimekust rände alaste uuringute ja teadustööde läbiviimisel.
Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 7. oktoobri 2005. a korraldus, millega määrati riiklikuks kontaktpunktiks sihtasutus Eesti Migratsioonifond.
Sisekaitseakadeemia määramine uueks Euroopa rändevõrgustiku riiklikuks kontaktpunktiks ei nõua täiendavaid vahendeid riigieelarvest. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed annab Euroopa rändevõrgustikuga seotud vara ja kohustused pärast ühinemist üle Sisekaitseakadeemiale.
34. Eesti kodakondsuse andmine (1 isik)
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu on riigikantseleis kooskõlastatult ettevalmistajaga täpsustatud.
35. Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Ameerika Ühendriikide, Islandi ning Norra Kuningriigi lennunduslepingu ja selle kõrvallepingu eelnõude heakskiitmine, allkirjastamiseks volituse andmine ning ajutine kohaldamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Korralduse eesmärk on kiita heaks lepingu ja kõrvallepingu eelnõud, volitada Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures Raul Mälku neile alla kirjutama ning nõustuda lepingu ja kõrvallepingu ajutise kohaldamisega kuni nende jõustumiseni.
Lepingu ja kõrvallepingu eesmärk on võimaldada Norra ja Islandi lennuettevõtjatel pidada lennuühendust ELi ja USA vahel. Norra ja Island on Euroopa ühise lennunduspiirkonna lahutamatu osa ning lepingud loovad õigusliku aluse lendudele ELi ühtse lennunduspiirkonna, kaasa arvatud Island ja Norra, ning USA vahel. Sellega luuakse ärilisi hüvesid ka ELi lennuettevõtjatele ja tarbijatele, kellel on lepingu ja kõrvallepingu alusel võimalus korraldada lende Islandi ja Norra ning USA vahel.
Liikmesriikide esindajatel on kavas lepingule ja kõrvallepingule plaanis alla kirjutada 17. detsembril 2009. a toimuval Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul.
36. Informatsioon ja Eesti seisukohad apellatsiooni kohta, mille Eesti esitab Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu otsuse T-324/05 tühistamiseks
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Kohtusse saab esimese astme kohtu otsuseid edasi kaevata ainult õigusküsimustes. Apellatsioonikaebuse aluseks võib olla üksnes esimese astme kohtu pädevuse puudumine, menetlusnormide rikkumine või ühenduse õiguse rikkumine esimese astme kohtu poolt. Euroopa Kohus ei hinda seega hagis esitatud fakti- ja õigusväiteid vaid esimese astme kohtu otsuse õiguspärasust.
Eesti leiab, et kohus on ühenduse õigust valesti tõlgendades rikkunud määrust 60/2004 ja ühinemisakti. Samuti on kohus tõendeid valesti hinnates ja neid moonutades teinud eksliku järelduse, et komisjon ei rikkunud kollegiaalsuse põhimõtet. Sellest tulenevalt palub Eesti Euroopa Kohtul esimese astme kohtu otsus tühistada.
37. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 14.–16. detsembri 2009. a istungil
Esitajad: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Põllumajanduse ja kalanduse nõukogus toimub poliitiline mõttevahetus ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP) tuleviku üle, eelkõige keskendub arutelu maaelu arengu poliitikale.
2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 17. ja 18. detsembri 2009. a istungil
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
17. detsembril on arutlusel transpordiküsimused. Poliitiline kokkulepe loodetakse saavutada bussireisijate õiguste määruse eelnõu ja intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi eelnõu suhtes. Samuti on arutlusel Euroopa Komisjoni teatis transpordi jätkusuutlikust tulevikust. Selle eelnõu suhtes loodavad EL transpordiministrid võtta vastu nõukogu järeldused.
Lennunduses on kavas võtta vastu üldine lähenemine lennundusjulgestuse tasude direktiivi osas, volitada komisjoni alustama läbirääkimisi koostöömemorandumi sõlmimiseks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga (ICAO) ja kuulata ära komisjoni eduaruanne Ameerika Ühendriikidega peetavatest lennunduslepingu teise etapi läbirääkimistest.
Merenduse valdkonnas loodetakse vastu võtta üldine lähenemine liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi käsitleva direktiivi osas.
Telekommunikatsiooni ja infoühiskonna valdkonnas võetakse vastu nõukogu järeldused Euroopa digitaalse konkurentsivõime aruande osas, millele järgneb ministrite debatt infoühiskonna teemadel. Samuti võetakse vastu nõukogu järeldused digitaalse dividendi kohta.
38. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
1) Ülevaade Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu (GAERC) 30. novembri 2009. a erakorralisest istungist
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Genfis toimunud Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu (GAERC) erakorralisel istungil oli ainus päevakorrapunkt - WTO ministrite konverents. Nõukogu eesmärgiks oli koordineerida Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni seisukohti 30. novembrist 2. detsembrini 2009 Genfis toimunud WTO ministrite konverentsiks.
2) Ülevaade Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 30. novembri ja 1. detsembri 2009. a istungist
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Töö- ja sotsiaalministrite kohtumisel arutlesid ministrid kriisist taastumise ja Lissaboni strateegia jätkustrateegia teemadel. Kohtumisel saavutati poliitiline kokkulepe vanemapuhkuse direktiivi ja füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise direktiivi eelnõude suhtes. Tervishoiuministrite kohtumisel ei õnnestunud eesistuja pingutustest hoolimata saavutada poliitilist kokkulepet piiriüleste tervishoiuteenuste direktiivi osas. Kohtumise teiseks peateemaks oli gripi A(H1N1) pandeemia – eesistuja ja Euroopa Nakkushaiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus andsid ülevaate viimastest arengutest ning toimus ministrite arvamustevahetus.
3) Ülevaade Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 30. novembri ja 1. detsembri 2009. a istungist
Esitajad: siseminister Marko Pomerants, justiitsminister Rein Lang
Põhiteemadena arutati nõukogus IT-agentuuri loomist ning Stockholmi programmiga seonduvat.
Nõukogu leidis, et suuremahuliste justiits- ja siseküsimuste andmebaaside haldamiseks tuleb kindlasti luua eraldiseisev agentuur. Ekspertidele anti suunis jätkata tööd IT-agentuuri põhimääruse väljatöötamiseks. Loodav sisejulgeoleku valdkonna IT-agentuur peaks alustama tööd 2012. aastal. Eesti kordas üle oma huvi kandideerida agentuuri asukohamaaks.
Euroopa Liidu eesistujamaa Rootsi ootab liikmesriikidelt kandideerimistaotlusi kuni selle aasta 31. detsembrini.
Teise olulise punktina kiitis nõukogu heaks Stockholmi programmi, mis on sisult justiits- ja siseküsimuste valdkonna tegevuskava järgmiseks viieks aastaks. Eelseisval viiel aastal pööratakse suurt tähelepanu IT-arendustele ning uute tehnoloogiate kasutusele võtmisele. Euroopa Ülemkogu kinnitab programmi lõplikult käesoleva aasta detsembri alguses.
Nõukogu kiitis samuti heaks viisavabaduse andmise Serbiale, Montenegrole ning FYROMile (Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia). Arutlusele tuli ka Euroopa Varjupaigasüsteemi loomine ning otsustati, et Euroopa Varjupaiga Tugiameti asukohamaaks saab Malta.
Siseminister allkirjastas nõukogu raames EL-Gruusia mobiilsuspartnerluse, millega soovitakse tõhustada migratsiooni- ja piirivalvealast koostööd..
4) Ülevaade Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 2. detsembri 2009. a istungist
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Euroopa Liidu rahandusministrite töökorralduslikud otsused võimaldavad Euroopa pangandusjärelevalveasutusel, Euroopa kindlustus- ja tööandjapensionijärelevalve asutusel ning Euroopa väärtpaberituru järelevalve asutusel tegutsema hakata.
Rahandusministrid otsustasid üheksa järjekordse liikmesriigi suhtes algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse. Seega on Euroopa Liidus tänase seisuga veel seitse riiki, kelle eelarvepuudujääk on alla 3 protsendi, nende seas ka Eesti.
Ministrid arutasid ka maksuküsimusi, eelkõige selles osas, kuidas parandada infovahetust Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel maksupettuste ennetamiseks.
5) Ülevaade Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 3. ja 4. detsembri 2009. a istungist
Esitajad: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Konkurentsivõime nõukogu siseturu ja tööstuse ministrite istungil olid arutlusel tugevdatud patendisüsteem Euroopas ning nõukogu määrus ühenduse patendi kohta ning konkurentsivõime nõukogu panus 2010. aasta järgsesse Lissaboni tegevuskavasse.
Teadusministrite istungil võeti vastu nõukogu järeldused 4 teemal ning arutleti Euroopa teaduse ja teaduspõhise innovatsiooni tuleviku prioriteetide teemal Lissaboni strateegias 2010. aasta järgsel perioodil.
|
|
