| |
Algus kell 10:00 Stenbocki majas 03. detsembril 2009. aastal
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719 või Liina Lepik 693 5720
Vabariigi Valitsuse istungi päevakorra kava
Algus kell 10:00 Stenbocki maja 03.12.2009
1. "Karistusseadustiku muutmise seaduse" eelnõu (laste kaitse seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest)
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on tõhustada laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest ning viia karistusseadustik kooskõlla vastava Euroopa Nõukogu konventsiooniga.
Eelnõuga kriminaliseeritakse grooming ehk seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks. Seeläbi soovitakse ära hoida täiskasvanu ja lapseealise suhtluse arenemist füüsiliseks seksuaalseks suhteks ning seega ennetada lapseealiste seksuaalset kuritarvitamist. Täna selline koosseis karistusseadustikus puudub.
Muudatusega tagatakse lapseealiste parem kaitse seksuaalse kuritarvitamise eest ning muudetakse seksuaalkurjategijate karistamine tõhusamaks.
Lisaks karmistatakse eelnõuga karistuse ülemmäära lapseealise seksuaalse ahvatlemise eest seniselt 1 aastalt 3 aastale.
Samuti tõhustatakse alaealiste kaitset pornograafilistes teostes kasutamise eest, sealhulgas muudetakse karistatavaks alaealise osalusel toimuva pornograafilise etteaste teadev ja vahetu jälgimine, kui alaealist oli etteastes osalemiseks kallutatud ahvatlemise, ähvardamise või muu teoga.
2. "Karistusseadustiku muutmise seaduse" eelnõu (raha võltsimine)
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on viia Eesti karistused raha võltsimise eest kooskõlla Euroopa Nõukogu raamotsusega võltsimisvastase kaitse tugevdamiseks kriminaal- ja muude karistuste abil seoses euro kasutuselevõtmisega.
Raamotsuse järgi peaks raha valmistamise või muutmisega seonduvate süütegude eest ette nähtud karistuse ülemmääraks olema vähemalt 8 aastat vangistust. Eesti seaduste järgi on selle kuriteo eest täna ette nähtud karistuse maksimummääraks 6 aastat vangistust.
Eelnõuga tõstetakse senist ülemmäära raha võltsimise eest 8 aastale. Kuna muude maksevahendite ja väärtpaberite võltsimist puudutavad regulatsiooni ei muudeta, siis moodustatakse raha võltsimise puhul ka eraldi kuriteokoosseis, ehk karistusseadustikku tuleb juurde formaalselt uus paragrahv.
3. "Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu
Ravimiseaduse muutmise eesmärgiks on korrigeerida ravimiregulatsiooni vastavalt Euroopa Liidu ravimialasele õigustikule ning praktikas ilmsiks tulnud probleemidele.
Eelnõuga täpsustatakse ja lihtsustatakse ravimialase haldusmenetluse ja järelevalve korraldust; vähendatakse väikese teeninduspiirkonnaga apteekidele kehtestatud nõudeid, et tagada apteegiteenuse osutamise jätkusuutlikkus ja kaasajastatakse ravimite müügiloa taotlemise ja hoidmise nõudeid vastavalt Euroopa Liidu direktiivile. Samuti antakse seaduse täitmise üle järelevalvet teostavatele asutustele – Ravimiametile ja Terviseametile - õigus järelevalve käigus tutvuda retseptidega.
Ravikindlustuse seaduse muutmise eesmärgiks on parandada riigi rahaliste vahendite eesmärgipärast ja otstarbekat kasutust.
4. Arvamuse andmine "Maareformi seaduse § 23³ muutmise seaduse" eelnõu (630 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Arvamuse andmine
Seaduse eelnõu 639 SE algatas Riigikogu keskkonnakomisjon eesmärgiga pikendada vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise tähtaega 2010. aasta 1. maini, et võimaldada kõigi juba avalduse esitanute lülitamine saajate nimekirja.
Samas on eelnõus fikseeritud, et kasutusvaldusesse andmise menetluse mõningad etapid, näiteks kasutusvaldusesse antava vaba põllumajandusmaa plaani ning maatükkide registreerimislehtede avalik väljapanek ja vastavate avalduste esitamine, peavad olema lõpetatud 1. jaanuariks 2010.
Maareformi seaduse kohaselt on vaba põllumajandusmaa tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta põllumajandusmaa. Vaba põllumajandusmaa antakse kasutusvaldusesse Eesti kodanikule või Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule, kes tegeleb põllumajandusliku tootmisega.
5. „Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020” rakendusplaani 2009–2012 ja maksumuse prognoosi aastani 2020 heakskiitmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Korralduse eelnõu
Energiamajanduse arengukava eesmärgiks on anda energiapoliitika üldsuunad kuni aastani 2020, sidudes omavahel elektrimajanduse arengukava, põlevkivi kasutamise riikliku arengukava, energiasäästu sihtprogrammi ja teised energeetika arengut suunavad dokumendid ning andes suunad soojamajanduse arengukava ning taastuvenergia tegevuskava loomiseks. „Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020” kinnitas Riigikogu tänavu 15. juunil.
Arengukava eesmärgiks on tagada Eesti elanikkonnale pidev energiavarustus, saavutada energiavarustuses ja –tarbimises säästlikkus ning teha seda kõike tarbijatele põhjendatud hinnaga.
Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks on energiamajanduse arengukava rakendusplaanis sätestatud meetmed ja tegevused koos rahalise ressursi planeerimisega aastateks 2009-2012 ning maksumuse prognoos aastani 2020.
Energiamajanduse arengukava raames kavandatakse aastani 2020 rahastada tegevusi eeldatavalt kogusummas 32 miljardit krooni. Arengukava rahastamine toimub riigi ja energiaettevõtete eelarvetest. Lõplike investeeringute summa sõltub administratiivsetest ja poliitilistest otsustest.
6. „Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018” rakendusplaani 2009–2012 ja maksumuse prognoosi aastani 2018 heakskiitmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Korralduse eelnõu
„Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018“ eesmärkideks on tagada Eesti elanikele pidev, säästlik ja taskukohase hinnaga elektrivarustus. Valitsus kiitis arengukava heaks tänavu 26. veebruaril.
Vastavalt eesmärkidele on grupeeritud ka arengukava raames rakendatavad meetmed.
Elektrimajanduse arengukava näeb olulisema osana ette Eesti elektritootmise ümberehitamist lähema 10-15 aasta jooksul, laiendades elektri- ja soojuse koostootmist 300 MW-ni, renoveerides täiendavalt kaks plokki Narva elektrijaamades koguvõimsusega 600 MW ja suurendades tuulikute võimsust kuni 900 MW-ni koos vajalike reservvõimsustega.
Arengukava annab suuna rajada 2023. aastaks Eestisse ka tuumajaam ning teha selleks vajalikud seadusandlikud muudatused 2012. aastaks.
Nende eesmärkide saavutamiseks on arengukava rakendusplaanis sätestatud meetmed ja tegevused koos rahalise ressursi planeerimisega aastateks 2009-2012 ning maksumuse prognoos aastani 2018. Elektrimajanduse arengukava raames kavandatakse rahastada tegevusi eeldatavalt kogusummas 17,5 miljardit krooni aastani 2018.
7. Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määruse nr 412 „Rahandusministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu
Rahandusministeeriumi põhimääruses tehtavad muudatused on seotud ministeeriumi struktuuriga. Üheks põhimääruse muutmise ajendiks on ka 1. jaanuaril 2010 jõustuv Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seadus. Nimetatud seadus sätestab, et rahandusministeeriumi valitsemisalasse hakkab kuuluma avaliku teenistuse arendamine.
Peamised eelnõuga tehtavad struktuurimuudatused puudutavad arenduse ja välissuhete ning siseteenuste asekantslerite vastutusvaldkondi. Eelnõu kohaselt kaotatakse rahandusministeeriumi struktuurist siseteenuste asekantsleri ametikoht. Rahandusministeeriumi edasine suund on võetud tugiteenuste konsolideerimisele. Siseteenuste asekantslerile alluvad osakonnad paigutatakse ümber vastavalt senise arenduse ja välissuhete asekantsleri, uue nimega arenduse, Euroopa Liidu ja välissuhete asekantsleri alluvusse ja kantsleri otsealluvusse. Senised juriidiline osakond ja kantselei ühendatakse üheks osakonnaks uue nimega õigus- ja haldusosakond.
Seaduse rakendamiseks moodustatakse rahandusministeeriumis riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond, kuhu viiakse üle riigikantselei avaliku teenistuse osakonna ametikohad. Riigikantselei avaliku teenistuse osakonna struktuuritoetuse talituse poolt täidetav funktsioon tuuakse rahandusministeeriumisse üle 1. jaanuarist 2011.
Riigikantselei 2010. aasta kavandatud kulud vähenevad 5,6 miljoni krooni võrra. Rahandusministeeriumi kulud suurenevad 12,2 miljonit krooni, eeltoodule lisandub teistelt riigiasutustelt laekumine summas 6,7 miljonit krooni. Vahendid on seotud „Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ välisvahendiga, kus riigikantselei on rakendusasutus ja -üksus ning rahandusministeerium toetuse saaja. Riigikantselei kajastab antud summat välisvahendites ja rahandusministeerium teistelt riigiasutustelt laekumisena.
Eelnõu jõustumise tulemusena hoiab rahandusministeerium aastas kokku 4,1 miljonit krooni personalikulusid.
8. Riigikantselei põhimäärus
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on viia riigikantselei põhimäärus kooskõlla 1. jaanuaril 2010 jõustuva Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seadusega. Seadus sätestab avaliku teenistuse arendamise valdkonna kuulumise rahandusministeeriumi valitsemisalasse ja riigikantselei vastavate ülesannete üleandmise rahandusministeeriumile. Ühtlasi on põhimääruses tehtud muudatused riigikantselei tegevusvaldkondades ja struktuuris, tulenevalt nn rahvastikuministri ametikoha täitmisest loobumisest ja vastavate ülesannete üleandmisest ministeeriumidele.
Arvestades muudatuste suurt mahtu kehtestatakse põhimäärus uues redaktsioonis.
Rahandusministeeriumi eelarvesse viiakse üle riigikantselei avaliku teenistuse osakonna üleantavatele ametikohtadele riigikantselei 2010. a eelarves kavandatud tegevuskulud summas 5 033 712 krooni.
Rahandusministeeriumis moodustatakse riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond, kuhu viiakse üle riigikantselei avaliku teenistuse osakonna seitse koosseisulist ametikohta, lisaks üks koosseisuvälise nõuniku ametikoht kuni 31. detsembrini 2013. a.
Määruse on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2010. a. Senise avaliku teenistuse osakonna struktuuritoetuse talitus jätkab riigikantselei koosseisus iseseisva struktuuriüksusena kuni üleviimiseni rahandusministeeriumi koosseisu - 31. detsembrini 2010. a.
9. "Taimekaitseseaduse" alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamine
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks kolm valitsuse määrust.
Kaks valitsuse määrust, mis käsitlevad taimekahjustajate tõrjeabinõude rakendamist ja finantseerimist ning taimekarantiini tõrjekulude osalist hüvitamist, asendatakse põllumajandusministri määrustega ning üks määrus tunnistatakse kehtetuks, kuna dubleerib sotsiaalministri kehtestatud määrust.
10. Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks AS-le Floccosa
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse AS-le Floccosa luba ehituslubjakivi kaevandamiseks Kadastiku II lubjakivikarjääris, Narva linna lääneosas. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad Narva lubjakivimaardlas reformimata riigimaal. Maavaravaru kavandatakse kasutada ehituskivina ja ehituskillustiku tootmiseks.
Vastavalt maapõueseadusele on loa andmiseks vajalik kohaliku omavalitsuse nõusolek. Narva linnavolikogu pole nõusolekut andnud. AS Floccosa avaldas möödunud aastal soovi pöörduda Vabariigi Valitsuse poole kaevandamise loa andmiseks vajaliku nõusoleku saamiseks. AS Floccosa leidis, et Narva linnavolikogu otsuses on vasturääkivusi ning argumendid ei ole faktiliselt põhjendatud.
Keskkonnaministeerium on seisukohal, et Narva linnavolikogu otsuses toodud keskkonda puudutavate argumentide esitamisel ei ole arvestatud keskkonnamõju hindamise aruandes tooduga ja ekspertide esitatud soovituste ja järeldustega. Samuti ei ole esitatud seisukohtadel ja kahtlustel tõendatavat alust. Keskkonnamõju hinnanud eksperdid jõudsid järeldusele, et taotletaval mäeeraldise alal kaevandamise taaskäivitamisega kaasneb juba tekitatud negatiivsete keskkonnamõjude oluline leevendamine ja lisaväärtuse loomine tulevase puhkeala kujundamisega. Aruandes välja toodud kaevandamise võimalikud mõjud ning nende ärahoidmise meetmed on Eesti lubjakivikarjääride puhul tavapärased.
Keskkonnaministeerium on seisukohal, et maavara kaevandamisloa andmine on võimalik ning varu kasutusele võtmine riigile kasulik ja vajalik.
11. Karu, Ruskavere ja Unakvere maaparandusühistute liikme õiguste teostaja määramine
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt määratakse riigi kui ühistu liikme õiguste teostajaks Karu Maaparandusühistus ja Ruskavere Maaparandusühistus Jõgeva maavalitsus ning MTÜ-s Unakvere Maaparandusühistus Viljandi maavalitsus.
Maaparandusühistu liikmeks on kinnisasja omanik, kelle kinnisasi asub ühistu tegevuspiirkonnas. Samuti võib ühistu liikmeks astuda kinnisasja omanik, kelle kinnisasi ei asu maaparandusühistu tegevuspiirkonnas, kuid kes saab kasu maaparandusühistu põhikirjalisest tegevusest.
Riik osaleb maaparandusseaduse kohaselt maaparandusühistus üksnes kohustusliku liikmena. Sama seaduse kohaselt on maaparandusühistu kohustuslik liige ühistu tegevuspiirkonnas asuva kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal asub maaparandussüsteem.
12. 2010. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt sätestatakse vaatlused, mida statistikaamet peab 2010. aastal korraldama, määratledes ühtlasi, milliseid andmeid ja millise perioodilisusega tuleb iga vaatluse korraldamisel koguda.
Läbi viiakse kõikseid vaatlusi ja valikvaatlusi. Kõiksete vaatluste koosseisus on vaatluste kogumid (majandusüksuste statistiline andmebaas, põllumajanduslike majapidamiste andmekogu), registripõhised vaatlused (28 vaatlust), vaatlused, mille andmed saab statistikaamet koondina (18 vaatlust) ja vaatlused, mille andmeid kogub statistikaamet otse andmeesitajatelt (34 vaatlust). Valikvaatlusi on kavas 41, arengunäitajaid 11 ja üldväljaandeid 2 (statistika aastaraamat, statistika kvartalikiri).
Vaatluste korraldamises on tehtud muudatusi Eurostati nõudeid järgides ning Eesti tarbijate ettepanekute alusel lisatud või ära jäetud näitajaid. On täiendatud ning muudetud sõnastust lähtuvalt seaduste või raamatupidamiseeskirjade muudatustest.
13. Ülevaade 2008. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Ülevaade
Vastavalt konkurentsiseadusele esitab rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele üks kord aastas ülevaate Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist.
Eestis anti 2008. aastal riigiabi kokku 669,3 miljonit krooni, mis moodustab 0,27 protsenti SKP-st. Ülekaalus oli riigiabi põllumajandussektorile (65,4 protsenti riigiabi kogumahust). 2007. aastal anti Eestis riigiabi kokku 575,5 miljonit krooni, mis moodustas 0,24 protsenti SKP-st.
Vähese tähtsusega abi anti 2008. aastal kokku 122,7 miljonit krooni.
Riigiabiks loetakse ühenduse, riigi või kohaliku omavalitsuse vahenditest otseselt või kaudselt ükskõik missugusel kujul antavat soodustust. Soodustatakse teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist ning see moonutab või võib moonutada konkurentsi liikmesriikide vahel.
Vähese tähtsusega abi ei loeta riigiabiks, kuna (Euroopa Liidu mõistes) väikese suuruse tõttu ei moonuta vähese tähtsusega abi konkurentsi.
Nii riigiabi kui vähese tähtsusega abi võib anda erinevates vormides nagu toetus, tagatis, sooduslaen või maksuvabastus. Kõige rohkem anti 2008. aastal Eestis riigiabi maksuvabastuse vormis. Kõige suurem abi andja oli maksu- ja tolliamet.
14. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (9 kinnistut)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse kaitseministeeriumi valitsemisel olevad üheksa kinnistut mitterahalise sissemaksena Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS). Üleantavate kinnistute harilik väärtus on 5 885 000 krooni, mille võrra suurendatakse ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali.
Võttes aluseks kaitseministeeriumi valitsemisalas läbi viidud kinnisvarainventuuri tulemused ning tulenevalt valitsuskabineti 26. märtsi nõupidamise otsusest taotles kaitseministeerium riigikaitseliseks otstarbeks mittevajalike kinnistute üleandmist RKASile. RKAS on andnud nõusoleku nimetatud kinnistute ülevõtmiseks.
15. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist ühinemise teel moodustunud Vändra vallale ühinemistoetuse maksmiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservist ühinemise teel moodustunud Vändra vallale ühinemistoetust neli miljonit krooni, millest üks miljon kantakse Vändra valla arveldusarvele selle aasta jooksul ja kolm miljonit tuleva aasta esimeses kvartalis.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisega on Kaisma vald ühinenud Vändra vallaga. Valdade ühinemise kinnitas Vabariigi Valitsus oma 12. juuni määrusega.
Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse kohaselt eraldatakse ühinemise tulemusel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest ühinemistoetust. Ühinemistoetus arvutatakse iga ühinenud omavalitsusüksuse kohta eraldi arvestusega 625 krooni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse elaniku kohta ning see ei või olla väiksem kui kaks miljonit ja suurem kui neli miljonit krooni vastava kohaliku omavalitsuse üksuse kohta.
16. Eesti kodakondsuse andmine (1 isik)
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse erandina Eesti kodakondsus ühele isikule.
17. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt keeldutakse isikule Eesti kodakondsuse andmisest, kuna menetluse käigus tuvastati, et teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning aastatel 2003-2009 on ta toime pannud kuus väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.
18. Meetme „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine” investeeringute kava kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu
Meetme eesmärk on tagada õendus- ja hooldusteenuste parem kvaliteet ja kättesaadavus, et vähendada vajadust kallihinnalise haiglaravi järele ning kasutada tervishoiuressursse efektiivsemalt.
Integreeritud õendus-hoolduse põhimõtete rakendamiseks kohandatakse olemasolevad haiglahooned, mis on tehniliselt ja funktsionaalselt vananenud, pikaajaliste õendus- ja hooldusteenuste osutamiseks kaasaja nõuetele vastavalt. Vajadusel ehitatakse juurdeehitus või uus hoone.
Meetme tingimuste kohaselt koosneb investeeringute kava projektide nimekirjast maakondade kaupa. Projektide nimekirjas on 20 projekti. Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku arvata lisaprojektide nimekirja 9 projekti, millele antakse toetust juhul, kui langeb ära vajadus toetada varem väljavalitud projekte või kui meetme eelarves on kasutamata vahendeid.
Meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja selle eelarve on 431, 2 miljonit krooni. Nimetatud 20 projekti toetuste kogusumma on 406,7 miljonit krooni. Kasutamata vahendeid jääb 24 453 297 krooni. Lisanimekirja 9 projektile toetusetaotlusi on kokku 147 515 116 krooni.
Meetme tingimustes sätestatud toetuse maksimaalne määr on 67,9 protsenti projekti abikõlblike kulude summast.
19. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku tagasikutsumine ja nimetamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister esitab valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku tagasikutsumiseks ja nimetamiseks.
20. Suu- ja sõrataudi tõrje Euroopa komisjoni põhikirja heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Valitsus kiidab heaks suu- ja sõrataudi tõrje Euroopa komisjoni põhikirja saamaks selle komisjoni liikmeks. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juurde kuuluv suu- ja sõrataudi tõrje Euroopa komisjon on üks FAO vanematest komisjonidest, mis loodi juba aastal 1954.
Komisjoni liikme staatuse saamise korral on Eestil võimalus kaasa rääkida suu- ja sõrataudi alase poliitika kujundamises ning saada abi suu- ja sõrataudi puhkemise korral. Eestit esindab komisjonis veterinaar- ja toiduamet, kelle ametnikud on vaatlejana teinud komisjoniga koostööd ning kes jätkavad oma aktiivset tegevust liikmeks saades.
Komisjon võimaldab oma liikmetele suurt toetust taudipuhangu ennetamisel, diagnoosimisel ja likvideerimisel kaasaegse teaduse võimaluste ja laboratooriumivõrgustiku kasutamise võimaluse näol. Parema ennetustegevusega on võimalik Eestis ära hoida raskete majanduslike tagajärgedega loomataudi puhkemine või vähendada sellega kaasnevat kahju.
Komisjoni liikmed kohustuvad tõrjuma riigisiseselt suu- ja sõrataudi täielikult, kasutades selleks komisjoni heakskiidetud sobivaid karantiini- ja sanitaarmeetmeid ning vähemalt üht järgmistest meetoditest: tapapoliitika, tapmine koos vaktsineerimisega, täieliku immuunsuskaitsega kariloomade populatsiooni säilitamine, teiste vastuvõtlike loomade vaktsineerimine, vaktsineerimine haiguspuhangut ümbritsevas piirkonnas.
Komisjoniga ühinemise korral tuleb Eestil tasuda iga-aastast osamaksu 4000 USA dollarit, mis tasutakse veterinaar- ja toiduameti eelarvest.
21. Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 226 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluste kohta
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: informatsioon
Euroopa Komisjon on saatnud Eestile kaks ametlikku kirja ja põhjendatud arvamuse. Ametlik kiri tähistab esimest formaalset sammu Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 226 järgses rikkumismenetluses. Komisjoni põhjendatud arvamuse esitamine on järgmiseks menetlusetapiks, millele võib järgneda liikmesriigi Euroopa Kohtusse kaebamine.
Esimeses ametlikus kirjas väidab komisjon, et Eesti ei ole kahte direktiivi õigeaegselt üle võtnud. Justiitsministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi vastutusalasse kuuluvad direktiivid on praeguseks üle võetud.
Teises ametlikus kirjas leiab komisjon, et Eesti ei ole täielikult täitnud EÜ asutamislepingust ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingust tulenevaid kohustusi, käsitledes Eesti lepinguliste investeerimisfondide kinnisvaratulu ELi liikmesriikides ja EFTA/EMP riikides asutatud võrreldavate lepinguliste investeerimisfondide samasugusest tulust soodsamalt. Probleemi põhjalikum analüüs on aeganõudev, seetõttu palub Eesti komisjonil pikendada ametlikule kirjale vastamise tähtaega kahe kuu võrra.
Põhjendatud arvamuses leiab komisjon, et Eesti ei täida jätkuvalt direktiivist 91/440/EMÜ ja direktiivist 2001/14/EÜ (esimese raudteepaketi direktiivid) tulenevaid kohustusi. Eesti palub komisjonilt põhjendatud arvamusele vastamise tähtaja pikendamist kahe kuu võrra, et selle aja jooksul saaks komisjoniga läbirääkimisi pidada.
22. Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku „Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud ühises Läänemere teadus- ja arendusprogrammis (BONUS-169)“ kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
BONUS-169 algatuse eesmärk on parandada Läänemere piirkonna keskkonnauuringute killustatud kavandamise tõhusust ja tulemuslikkust, integreerides teadusuuringud kestvaks koostööpõhiseks ja valdkonnaüleseks rahvusvaheliseks tervikprogrammiks, mis on selge sihiga ning toetab piirkonna säästvat arengut.
Selleks kehtestatakse poliitikast juhinduv strateegiline uurimiskava, suurendatakse uurimisprogrammide kooskõlastatust ja integreeritust, tõstetakse ELi uute Läänemere-äärsete liikmesriikide teadussuutlikkuse taset, konsulteeritakse sidusrühmadega, võetakse kasutusele täiendavad rahalised vahendid ning rakendatakse programmi ühise juriidilise haldusasutuse ja juhtimisstruktuuri kaudu.
Algatust BONUS-169 haldab BONUS-169 spetsiaalne rakendusstruktuur (juriidiline ühendus BONUS EEIG, mis asutati 19. aprillil 2007. a Helsingis), mille ülesandeks on ühenduse toetuse ja liikmesriikide rahalise toetuse jaotamine ning selle kasutamise järelevalve ja aruandlus.
Eesti peab BONUS-169 programmi väga oluliseks Läänemere piirkonna keskkonnauuringute läbiviimisel, eesmärgiga toetada säästvat arengut ning koordineerida piirkonna riikide teaduspoliitikat ja teadusprogramme.
Eesti toetab Euroopa Liidu teadusprogrammide reeglite lihtsustamise põhimõtteid ja nende rakendamist BONUS-169 programmi eelnõus.
23. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rohelise raamatu: “Ühise kalanduspoliitika reform” kohta
Esitajad: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Ühise kalanduspoliitika reformist (ÜKP) oodatakse, et see lahendab Euroopa kalandust pärssivad probleemid, nagu ülepüük, laevastiku ülevõimsus, vilets majanduslik tasuvus ning üha vähenev saagikus. Samuti on vaja integreerida kalandus laiemasse merenduspoliitikasse. Kliimamuutus mõjutab kalavarude olukorda ning mereruumi planeerimise protsessis on vaja kindlustada nii kalurite juurdepääs varudele kui kalade kudealade säilimine.
Kui suudetakse läbi viia laiapõhjaline reform ning kui ökoloogilisele jätkusuutlikkusele antakse eelis sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkuse ees, siis lühiajaliselt ootab kalureid ees püügivõimaluste vähenemine ning sellest tulenevalt ka väiksemad sissetulekud. Pikemas plaanis aga laevastik väheneb, varude olukord paraneb ja võib oodata turu korrastumist, mis tähendab, et kalurid saavad kala eest kõrgemat hinda.
Roheline raamat ühise kalanduspoliitika reformi kohta algatab laiapõhjalise arutelu nii kalanduse administratsiooni, sektori kui laiema avalikkusega. Arutelu tulemustest teeb komisjon kokkuvõtte 2010. aastal ning peale mõjude hindamist valmistab 2011.a. ette määruse eelnõu. Uus ÜKP määrus, mis kehtib järgmised 10 aastat, peaks jõustuma 2013.a.
Rohelises paberis esitatud küsimustele oodatakse vastuseid 31. detsembrini 2009.a.
24. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 7. detsembri 2009. a istungil
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
7. detsembril tulevad transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogus arutlusele energeetikaküsimused.
Ministrite poliitiline mõttevahetus on kavandatud gaasi varustuskindluse määruse teemal. Ministrid avaldavad arvamust komisjoni teatisele, mis käsitleb investeerimist vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse ning kuulavad ära eduaruande investeeringutest teavitamise määruse kohta. Komisjon annab informatsiooni majanduse elavdamise kava raames rahastatavate energeetikaprojektide kohta.
Energiatõhususe kolme eelnõu (hoonete energiatõhususe direktiiv, energiamärgistuse direktiiv ja rehvide kütusesäästlikkuse direktiiv) kohta annab eesistuja informatsiooni eelnõude osas saavutatud kokkulepete kohta.
2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu (GAC) 7. detsembri ning välisasjade nõukogu (FAC) 7. ja 8. detsembri 2009. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Üldasjade nõukogus valmistatakse ette 10. ja 11. detsembril 2009. aastal toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist ja tutvutakse Hispaania, Belgia ja Ungari eesistumiskolmiku programmiga.
Veel arutatakse õnnetuste ohjamist Euroopa Liidus. Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu katastroofide ennetus- ning valmisolekualase võimekuse suurendamine on ühenduse oluline prioriteet. Samas peab elanikkonnakaitse jääma endiselt liikmesriikide pädevusse.
Välisasjade nõukogus arutatakse muu hulgas Lääne-Balkani Euroopa Liiduga liitumise perspektiivi, regionaalset koostööd, olukorda Birmas, Lähis-Ida rahuprotsessi ja idapartnerlust.
25. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
1) Ülevaade Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 20. novembri 2009. a istungist
Esitajad: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Nõukogus võeti vastu Poola taotlus erakorralise riigiabi andmiseks põllumajandusmaa ostmiseks. Poola soovib anda oma talunikele erakorralist riigiabi 100 miljoni euro ulatuses 2010. aasta algusest kuni 2013. aasta lõpuni põllumajandusmaa ostmiseks, et alustada talumajapidamist või laiendada oma maavaldusi.
Geneetiliselt muundatud maisi MIR604 sisaldavat, sellest koosnevat või sellest valmistatud toodete turule lubamise otsust vastu ei võetud.
Nõukogu määruse eelnõu osas, mis puudutab kalavarude kaitset tehniliste meetmete abil, kokkulepet ei saavutatud. Mitmed liikmesriigid eesotsas Prantsusmaaga jõudsid järelduseni, et praeguses seisus ei ole võimalik kokkulepet saavutada. Tegeleda tuleb nii mõjude hinnanguga, konsulteerida sektoriga kui ka kaasata Euroopa Parlament.
Komisjon rääkis lühidalt läbirääkimistest Norraga kahepoolse kalanduslepingu üle ja avaldas lootust, et kokkuleppele jõutakse enne detsembrit.
2) Ülevaade Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 23. novembri 2009. a istungist
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Keskkonnanõukogu istungi eesmärk oli jätkata tööd Kopenhaageni kliimakonverentsi ettevalmistusprotsessiga ning leppida kokku Euroopa Liidu peamistes ühistes sõnumites ja läbirääkimistaktikas. Euroopa Liit jätkab pingutusi kõiki riike ja Kyoto protokolli valdkondi hõlmava globaalse kliimaleppe saavutamiseks.
3) Ülevaade Euroopa Liidu haridus-, noorte- ja kultuurinõukogu 26. ja 27. novembri 2009. a istungist
Esitajad: kultuuriminister Laine Jänes haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Nõukogu kinnitas järeldused loomepõlvkonna kujundamise edendamise kohta laste ja noorte loovuse ning innovatsioonivõime arendamise kultuurilise eneseväljenduse ja kultuurile juurdepääsu tagamise kaudu.
Nõukogu võttis ka vastu otsuse kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta (2011) kohta. Vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta rakendamisel lähtutakse subsidiaarsuse põhimõttest ja arvestatakse liikmesriikide omapäradega. Aasta tegevuste rakendamisel hakkavad väga olulist rolli mängima riiklikud koordineerimisüksused ning liikmesriigid võiksid komisjoni peatselt määratud üksustest teavitada.
Võeti vastu järeldused meediapädevuse kohta digitaalkeskkonnas. Tõdeti, et kõik elanikerühmad, sealhulgas eriti noored, peaksid mõistma tänapäeva meediat ja selle toimimist ning suutma näha selle võimalusi, kuid tajuma ka riske. Meediapädevuse järeldused täiendavad nõukogu samalaadseid järeldusi 2008. a maist ning arendavad edasi komisjoni tänavust soovitust sel alal. Komisjon valmistab ette ulatuslikku uuringut meediapädevuse taseme analüüsiks ja hindamiseks liikmesriikides, see peaks toimuma 2012. aastal.
Toimus poliitiline mõttevahetus kultuuripärandi digiteerimisest vastavalt eesistujamaa esitatud sõlmküsimustele. Sõna võtsid kõigi liikmesriikide ja komisjoni esindajad. Volinik V. Reding rõhutas Euroopa kultuuripärandi digiteerimise tähtsust ja vajadust tegutseda kiiresti ning mitte kaotada aega. Tema sõnul tähendaks Euroopa passiivsus kultuurisisu, eriti raamatute digiteerimisel ja õigustega seotud probleemide kuhjumine seda, et me annaksime ise oma kultuurpärandi digitaalõigused sel alal kiirelt tegutsevale USA-le.
Eesti sõnavõtus avaldati tunnustust komisjoni volinike Redingi ja McCreevy’ hiljutisele ühisavaldusele üleskutsega otsida uusi lahendusi kultuurisisu digiteerimise edenemiseks ning asuda vajadusel muutma ka regulatsiooni EL tasemel. Eesti arvates võiks see vaatenurk olla üheks aluseks uute lähenemiste kujundamisel kogu kultuurisisu digiteerimise ja õiguste küsimustele ning tuleks läbi töötada ka vaba kasutuse ja orbteoste teemad, milles peaks leidma lahendusi EL-s ühiselt. Eesti soovis näha ka rohkem kooskõla ja sünergiat erinevate autoriõigusalaste algatuste vahel EL s. Sisukast debatist kasvas välja mõte Euroopa ühise strateegia väljatöötamiseks kultuurisisu digiteerimise alal ning komisjon tegeleb sellega edasi.
Hariduse vallas võttis nõukogu vastu järeldused õpetajate ja koolijuhtide erialase arengu kohta. Kõlama jäi eesistuja ja komisjoni sõnum, et vaja on süstemaatilisemat ja suuremat investeerimist koolitusse. Lisaks rõhutati, et rohkem tuleks noori julgustada valima õpetajaametit.
|
|
