| |
Algus kell 10:00 Stenbocki majas 03. septembril 2009. aastal
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719 või Liina Lepik 693 5720
1. "Veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu reguleerib avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, näiteks tuuleparkide ehitamist, sest praegu vastav regulatsioon puudub. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste, näiteks sadamate, samuti veekaablite ehitamise regulatsiooni võttis Riigikogu vastu sadamaseaduse koosseisus.
Selleks, et isik saaks hakata kavandama avalikku veekogusse rajatise ehitamist, tuleb Vabariigi Valitsuselt taotleda uuringuluba. Selle alusel tehtud uuringute tulemusena otsustab valitsus hoonestusloa andmise üle. Hoonestusluba annab õiguse taotleda ehitusluba, hiljem kasutusluba. Nii uuringuloa kui hoonestusloa taotluse menetleja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Hoonestusluba kehtib üldjuhul 50 aastat, nimetatud tähtaja lõppedes on isikul õigus taotleda tähtaja pikendamist järgnevaks kuni 50 aastaks.
Avalikku veekokku rajatud ehitise eest peab isik tasuma riigile hoonestustasu, milleks on teatav protsent vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmisest väärtusest. Tuuleparkide puhul on see tasu 7% tootmismaa keskmisest väärtusest, muude ehitiste puhul 4%. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel. Hoonestustasu suuruse arvestamise eeskujuks on võetud riigimaale hoonestusõiguse seadmise tasu suurused.
2. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kogutavaid andmeid ja õppekavade registreerimisprotseduure. Eelnõu eesmärgiks on korrastada õiguslikku regulatsiooni EHIS-e andmete esitamisel, kinnitamisel ning väljastamisel.
Eelnõus sätestatu võimaldab haridus- ja teadusministeeriumil, maavalitsustel ning kohalikel omavalitsustel jälgida nende haldusalas olevate õppeasutuste aktuaalseid andmeid ning parandada registri andmete kvaliteedi.
Kõrghariduse valdkonnas loovad määrusega rakendatavad muudatused võimaluse koguda andmeid näiteks välishindamiste ja ühisõppekavade rakendamise kohta.
3. "Raudteeseaduse" alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt viiakse raudteeseadusesse sisse muudatused, mis tulenevad tehnilise järelevalve ameti moodustamisest ning andmekogude seaduse kehtetuks muutumisest.
4. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 261 „Euroopa ühenduste institutsioonide ametnike pensioniõigustele vastavate rahaliste vahendite arvutamise ja nende summade Eesti pensionisüsteemi või Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemi alusel laekumise ja nende üle arvestuse pidamise kord” muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt korrigeeritakse valemit, mida sotsiaalkindlustusamet kasutab, et arvutada vanaduspensioni õigused ümber rahalisteks vahenditeks.
Eelnõus asendatakse pensionikindlustatu pensioni suuruse arvutamise valem, korrutades kuu pensioni 12-ga. Täna kehtivas määruses on toodud kuupension, kuid kuna arvutused on aastapõhised, siis peaks ka pensioni suurus olema aastapõhine.
Korrigeeritakse ka edasilükatud perioodi annuiteedi aktuaarse nüüdisväärtuse valemit.
Muudatuste vajalikkus selgus sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi arendustööde käigus ja need tehakse käimasolevate arendustööde raames.
5. Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2008. a määruse nr 20 „Prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ meetme „Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine“ rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muutmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Määruse eelnõu
Määruse muutmise eelnõuga täpsustatakse abikõlblikke kulusid, toetatavaid tegevusi, taotleja kohustusi, väljamaksete tegemise korda ning toetuse saaja õigusi. Samuti muudetakse taotlusvorme.
Määruse muutmine on tingitud asjaolust, et alates meetme rakendamisest on muutunud mitmed struktuurifondidega seotud õigusaktid. Muudatused lähtuvad praktilisest vajadusest muuta meetme rakendamise tingimusi täpsemaks ja sihtrühmadele arusaadavamaks.
6. Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2004. a määruse nr 342 „Vooluveekogu tõkestamisele esitatavad nõuded“ kehtetuks tunnistamine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks valitsuse määrus, sest veeseadusega anti vastav delegatsiooninorm üle keskkonnaministrile. Samuti on ka valitsuse määrusest mitmed mõisted ja nõuded üle viidud veeseadusesse. Veeseadusesse on üle viidud ka seni valitsuse määrusega kehtestatud nõue, et veekogu paisutamist kavandav isik peab saama paisutamiseks nõusoleku maaomanikelt, kellele kuuluvale maale pais ehitatakse või kelle maa niiskusre¾iimi see mõjutab.
7. „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine“ meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” investeeringute kava aastateks 2009–2013 kinnitamine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kinnitatakse meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine“ investeeringute kava aastateks 2009–2013. Kalade rändetakistuste kõrvaldamiseks saab kasutada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusraha kokku 300 miljoni krooni ulatuses.
Projekti kohaselt parandatakse vooluveekogusid kokku 11 Eesti jõel, milleks on kavandatud 97 miljonit krooni. Ligikaudu 200 miljonit krooni planeeritakse kasutada vooluveekogude seisundi parandamise teises etapis. Toetuse saajaks on keskkonnaministeeriumi info-ja tehnokeskus.
Meetme esimeses etapis on plaanis kalapääsude rajamine või paisuvarede eemaldamine järgmiselt 11 jõelt: Kasari (Laastre pais), Loobu (Loobu pais), Pirita (Nehatu, Loo ja Paritõkke paisud), Vasalemma (Vanaveski pais), Pärnu (Kurgja ja Türi-Särevere paisud), Mustoja (Vihula alumine pais), Kunda (AS Estonian Cell pais), Õhne (Leebiku ja Tõrva paisud) ja Piusa jõgi (Korela, Tsüdsinä, Tillo, Saarõ, Tamme, Keldre, Jõksi, Makõ, Suntri, Kelbä ja Oro paisud).
Samuti näeb projekt ette Emajõe vanajõgede lahti kaevamist.
Esna jõel näeb investeeringute kava ette ökotehnoloogilisi meetmeid kogu voolusängi ulatuses. Pilootjõe projekti kohaselt likvideeritakse muu hulgas koprapaisud, kujundatakse kaldapuistu ning eemaldatakse jõkke varisenud puud ja setted. Samuti renoveeritakse või rajatakse uued kalade sigimis- ja noorjärkude kasvualad, ehitatakse või rekonstrueeritakse sillad ja truubid.
8. Maa andmine Vändra valla munitsipaalomandisse (Kalmaru külas Prügila maaüksus)
Esitajad: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Vändra valla munitsipaalomandisse Pärnu maakonnas Kalmaru külas asuv Prügila maaüksus. Maaüksuse pindala on 3,66 hektarit ja sihtotstarve jäätmehoidla maa.
Vända vald soovib sulgeda nõuetele mittevastava prügila.
9. Jõelähtme vallas asuvate kinnisasjade osade sundvõõrandamine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Korralduse eelnõu
Maanteeamet on ette valmistanud suuremahulise tee eelprojekti riigimaantee nr 1 Tallinn-Narva 8,4 km pikkuse Väo-Maardu lõigu (km 9,0-17,4) ehitamiseks.
Väo-Maardu eelprojekti I etapi realiseerimiseks on kokku vaja omandada äralõiked 15 eraomandis olevast kinnistust. Käesolevaks ajaks on tehingud sõlmitud 10 kinnistu omanikuga. Kolme kinnistu omanikuga on läbirääkimised pooleli. 2 kinnistu omanikuga ei õnnestunud vabatahtliku kinnistute osade võõrandamise kokkulepet sõlmida.
Kuna tegemist on liiklusohtlikul Väo-Maardu teelõigul olemasoleva maantee laiendamisega, samuti kogujateede ning kergliiklusteede ehitamisega, ei ole võimalik teed ehitada ilma eraomandis olevate kinnistute osi omandamata.
Maaomanikega peeti läbirääkimisi 2005. aasta märtsist kuni 2009. aasta juunini. Maanteeamet võttis vajalike maaüksuste omandamiseks eelnevate hinnapakkumiste tegemisel aluseks Kinnisvaraekspert Tallinn OÜ koostatud eksperthinnangud. Projekti tutvustamisel esitasid kinnisasjade omanikud ettepanekuid, millega arvestati võimaluste piires ning korduvalt tehti projekti ka muudatusi.
10. Laenu andmine Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusele KredEx Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusele KredEx laenu kuni 51 130 000 euro ulatuses tähtajaga kuni 7 aastat, intressimääraga 6 kuu Euribor + 0,7% aastas.
Laenu eesmärgiks on tagada piisav omafinantseeringu olemasolu Euroopa Regionaalarengu Fondist majanduskeskkonna arendamise rakenduskava elluviimiseks.
KredExi taotluse objektiks on tugipaketti kuuluv krediidiliin pankadele kogusummas 1,2 miljardit krooni, millest 400 miljonit moodustavad ERDF vahendid ning 800 miljonit Eesti riigi poolne finantseering KredExi poolt taotletava laenu näol. Antud summa suunatakse soodsatel tingimustel edasi Eestis tegutsevatele kommertspankadele, kes kohustuvad selle tavapärasest soodsama intressiga laenama tugipaketi sihtgruppi kuuluvatele ettevõtetele. Seejuures on laenu väljastamise aluseks ettevõtetega sõlmitud konkreetsed laenulepingud, millest tulenevalt määratakse nii eraldatava summa suurus kui ka laenu pikkus. Lepingus sisaldub üldine nõue kogu võimaliku intressisoodustuse edasikandmise kohta ettevõtetele.
11. Riigieelarve kassareservist väljamakse tegemine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kasutatakse riigieelarve kassareservi Euroopa Liidu välisabi programmi PHARE 2000. aasta piiriülese koostöö programmi projekti ES0013 raames tagasimakse tegemiseks Euroopa Komisjonile.
Projekti eest vastutab siseministeerium. Eelnõu kohaselt kohustatakse siseministeeriumi korraldama rikkumise summa tagastamine riigieelarve kassareservi 31. märtsiks 2010. aastal. Siseministeeriumil on summade hüvitamiseks kassareservi võimalus nõuda rikkumise summa sisse Rakvere Linnavalitsuselt kui toetuse saajalt ja projekti nõuetekohase täitmise eest vastutavalt isikult.
Euroopa Liidu välisabi programmi PHARE 2000. aasta piiriülese koostöö programmi raames anti toetust Eesti, Läti, Leedu ja Poola väikelinnade joogi- ja heitveesüsteemide rekonstrueerimiseks. Eestis oli projekt ES0013 suunatud Rakvere linna ja ümbritsevate omavalitsuste vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku laiendamiseks ning rekonstrueerimiseks. Projekti kasusaajateks olid Rakvere Linnavalitsus, Sõmeru Vallavalitsus, Vinni Vallavalitsus ja Rakvere Vallavalitsus. Projekti kogumaksumus Eestis oli 2 856 341,63 eurot, millest Euroopa Komisjoni toetus moodustas 2 000 000,00 eurot (31 293 200 krooni).
12. Raha eraldamised:
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kultuuriministeeriumile juunioride kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel edukalt esinenud sportlase ja tema treenerite premeerimiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist kultuuriministeeriumile 150 000 krooni premeerimaks Novi Sad juunioride kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel naiste kolmikhüppes kuldmedali võitnud Liane Pintsaart 100 000 krooniga ning tema treenereid Mehis Viru 25 000 krooniga ja Kersti Viru 25 000 krooniga.
2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kultuuriministeeriumile Eestit edukalt esindanud sportlaste ja nende treenerite premeerimiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist kultuuriministeeriumile 600 000 krooni 2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Berliinis kettaheites pronksmedali võitnud Gerd Kanteri premeerimiseks 200 000 krooniga ja tema treeneri Vesteinn Hafsteinssoni premeerimiseks 100 000 krooniga ning 2009. aasta sõudmise maailmameistrivõistlustel Poznanis meeste paarisaerulisel kahepaadil pronksmedali võitnud sportlaste Kaspar Taimsoo ja Allar Raja kummagi premeerimiseks 100 000 krooniga ning nende treenerite Mati Killingi ja Ruth Vaari kummagi premeerimiseks 50 000 krooniga.
3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Tervisekaitseinspektsioonile gripi A/H1N1 avastamise, diagnoosimise ja teavitamisega seotud kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimismeeskond kehtestas Eestis alates 12. juunist gripi A/H1N1 pandeemiaohu kuuenda faasi teise taseme, mis tähendab pandeemia mõõdukat kulgu. Esimene haigusjuhtum Eestis kinnitati 29. mail ning 14. augustiks on tuvastatud 56 gripijuhtu. Sellega seoses on tervisekaitseinspektsioonil tekkinud ettenägematuid kulutusi uue gripi avastamise, diagnoosimise ja teavitamisega.
Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist 1 201 953 krooni tervisekaitseinspektsioonile gripi A/H1N1 pandeemiaga seotud lisakulude katteks.
Rahandusministeerium esitab korralduse eelnõu juurde siiski eriarvamuse, mille järgi on sotsiaalministeeriumi taotlus osaliselt põhjendatud ning teeb ettepaneku eraldada tervisekaitseinspektsioonile 731 399 krooni ülalnimetatud põhjustel.
13. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2009. a korralduse nr 14 “Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2009. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude ning põhivara soetamise ja renoveerimise kuludeks ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2009. aasta tegevuskavad” muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu
Käesolev eelnõu ei sisalda valitsemisalade tegevuskavade muudatusi.
Eelnõu kohaselt muudetakse ministeeriumide ettepanekute alusel osaliselt Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2009. a korralduse nr 14 lisasid 1, 2 ja 3.
14. Viisanõudest loobumine Filipiini Vabariigi diplomaatiliste ja ametipasside kasutajate suhtes
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu
Selleks, et lihtsustada Filipiinide diplomaatide ja ametiisikute suhtlemist Eestiga loobutakse eelnõu kohaselt viisanõudest Filipiinide diplomaatiliste ja ametipasside kasutajate suhtes ning lubatakse neil Eestis viibida ilma viisata kuni 90 päeva kuue kuu jooksul.
2008. aastal loobusid Filipiinid ühepoolselt viisanõudest Eesti Vabariigi kodanike suhtes, kel on mis tahes liiki Eesti pass ja kes viibivad riigis kuni 21 päeva. Sellise otsuse on Filipiinid teinud enamiku Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike suhtes. Enamik ELi liikmesriike ei nõua viisat
Filipiinide diplomaatiliste ja ametipasside kasutajatelt. Filipiinide saatkond on samalaadse palvega pöördunud ka Eesti poole.
15. „Eesti Vabariigi valitsuse ja Kasahstani Vabariigi valitsuse diplomaatiliste passide kasutajate suhtes viisanõude kaotamise kokkuleppe” eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Kasahstani Vabariigi valitsuse diplomaatiliste passide kasutajate suhtes viisanõude kaotamise kokkuleppe, mis lubab diplomaatiliste passide kasutajatel viibida riigis ilma viisata kuni 90 päeva kuue kuu jooksul.
Eesti ja Kasahstani vahel kehtib riiki sisenemiseks viisakohustus. Kuni 2009. aasta maikuuni pidid Eesti kodanikud Kasahstanis viibides registreerima ennast Siseministeeriumi kohalikus allasutuses. 2009. aasta mais Kasahstan lihtsustas Eesti kodanikele viisade väljastamist ja kaotas riigis registreerimise nõude. Hea tahte avaldusena ning selleks, et soodustada riikidevahelisi külastusi, kaotatakse diplomaatiliste passide kasutajate suhtes viisanõue.
Kokkuleppele on kavas alla kirjutada peaminister Andrus Ansipi visiidi käigus Kasahstani 7.–9. septembrini 2009. a.
16. „Eesti Vabariigi valitsuse ja Kasahstani Vabariigi valitsuse majandus-, teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe” eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Kasahstani Vabariigi valitsuse majandus-, teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe eelnõu.
Kokkuleppe sõlmimine on vajalik, et edendada Eesti ja Kasahstani koostöövõimalusi ka olukorras, kus Eesti on ühinenud ELiga. Pärast Eesti ühinemist ELiga lõpetati tollal kehtinud Eesti ja Kasahstani kaubandus-majanduskoostöö kokkulepe. Lõppes ka selle alusel loodud kaubandus- ja majanduskoostöö komisjoni tegevus. Sellise komisjoni olemasolu on siiski vajalik. Sõlmitavas kokkuleppes sätestatud ülesannete täitmiseks luuakse majandus-, teadus- ja tehnikakoostöö valitsustevaheline ühiskomisjon. Komisjoni koosseisu kuuluvad poolte valitsusasutuste esindajad. Komisjon võib kutsuda oma tööst osa võtma ka ettevõtjate esindajaid.
Kasahstani osakaal Eesti väliskaubanduses on viimastel aastatel aina suurenenud. Eesti investorite huvi Kasahstani vastu on viimastel aastatel samuti suurenenud. Eesti otseinvesteeringute positsioon Kasahstani oli 30. märtsi 2009. a seisuga 22,6 miljonit krooni, Kasahstani vastav positsioon Eestis 21,9 miljonit krooni.
Kokkuleppele on kavas alla kirjutada peaminister Andrus Ansipi visiidi käigus Kasahstani 7.–9. septembrini 2009.
17 „Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vahelise organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja ebaseadusliku narkootikumidega kaubitsemise vastase koostöökokkuleppe” eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vahelise organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja ebaseadusliku narkootikumidega kaubitsemise vastase koostöökokkuleppe eelnõu.
Kokkuleppega kohustuvad pooled kooskõlas oma õigusaktidega võtma meetmeid, et tõhustada ühiseid jõupingutusi võitluses organiseeritud kuritegevuse kõigi vormide, terrorismi ja ebaseadusliku narkootikumidega kaubitsemise vastu.
Kokkuleppele on kavas alla kirjutada Itaalia välisministri Franco Frattini visiidi käigus Eestisse 8. septembril 2009. a. Eesti nimel allkirjastab kokkuleppe välisminister.
18. Euroopa Komisjoni Ettevõtluse ja Tööstuse Peadirektoraadi riikliku eksperdi kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium esitab valitsusele heakskiitmiseks põllumajandusministeeriumi ettepaneku esitada Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraati riikliku eksperdi kandidaat. Lõpliku otsuse kandidaadi sobivuse kohta teeb Euroopa Komisjon.
Euroopa Liidu liikmesriikidel on võimalik oma ametnikke riiklike ekspertidena ajutiselt Euroopa Liidu institutsioonidesse tööle lähetada. Valitsuse 8. mai 2008. aasta nõupidamisel otsustati riiklike ekspertide lähetamisel üle minna keskselt koordineeritud süsteemile ja otsustada eksperdi lähetamine valitsuses.
19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisministrite 4. ja 5. septembri 2009. a mitteametlikul kohtumisel (Gymnich)
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil
Välisminister esitab informatsiooni ja Eesti seisukohad 4. ja 5. septembril 2009.aastal Stockholmis toimuval Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel
20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 7. septembri 2009. a istungil
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil
Põllumajandusminister esitab valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 07. septembri 2009. a istungil.
Olulisemate teemadena arutatakse piimaturu olukorda 2009. aastal ning Euroopa Komisjon jagab teavet põllumajandus- ja toiduainetööstuse konkurentsivõimega tegeleva kõrgetasemelise töörühma tööst.
|
|
