1. "Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Seaduse eelnõu

Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu on ette valmistatud kui osa riigi tugipaketist ettevõtluse toetamiseks. Esimeseks muutmise eesmärgiks on suurendada laenude tagatiste maksimaalset mahtu. Ettevõtluslaenude tagamise maht tõuseb seniselt 800 miljonilt 1,5 miljardi kroonini ning elamumajanduse laenutagatiste maht 950 miljonilt samuti 1,5 miljardi kroonini.

Seaduse muutmise teine eesmärk on kaotada suurettevõtteid diskrimineeriv erisus ning laiendada laenutagamist ka neile. Seni kehtiva korra kohaselt suurettevõtted (250 ja rohkem töötajat) ei kvalifitseeru toetuse sihtgrupiks, kuid muutunud majandussituatsioon tingib vajaduse nimetatud erisus kaotada.

Suuremas mahus laenutagatised julgustavad ettevõtteid võtma laenu tegevuse laiendamiseks või tööprotsessi efektiivsemaks muutmiseks ja uute lahenduste leidmiseks ning realiseerimiseks. Seetõttu on eeldatavad mõjud majanduse arengule positiivsed ja aitavad kaasa surutisest väljumisele.

Seaduse muudatus ei nõua riigipoolseid täiendavaid rahaeraldisi, kuid võimaldab suurendada tagatud laenude mahtu. 700 miljoni kroonine riigipoolne täiendav laenukäenduse maht ettevõtluslaenude osas toob kaasa täiendava laenumahu 1,167 miljardit krooni.

Elamumajanduse laenude tagamise puhul toob tagatise mahu suurenemine 550 miljoni krooni võrra kaasa laenude mahu kasvamise 1,996 miljardi krooni võrra. Sellest 25% ehk 137,5 miljonit on korterelamute laenukäendused, mis on 75% laenusummast ehk laenusumma 183,3 miljonit krooni ja 75% ehk 362,5 miljonit on eluasemelaenukäendused, mis on 20% laenusummast ehk laenusumma 1 812,5 miljonit krooni.

Tagatislepingute kogusummade tõstmisega suureneb ka riigi võimalik maksimaalne kohustus, mille realiseerumine sõltub KredExi poolt sõlmitud tagatislepingutest.

2. "Rahvusvaheliste näituste konventsiooni ja selle muutmise protokolliga ühinemise seaduse" eelnõu Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse vastuvõtmisega ühineb Eesti Vabariik konventsiooni ja selle muutmisprotokolliga. Konventsiooni alusel on loodud Rahvusvaheliste Näituste Büroo, mis korraldab maailmanäituseid ja konventsiooni täitmist. Konventsiooniga ühinemise eesmärk on võimaldada Eestil osaleda täieõigusliku partnerina konventsiooni osalisriikide koostöös, informatsiooni vahetamises ja otsuste tegemises. Selle tulemusel tugevnevad Eesti sidemed osalisriikidega ning Eesti võime otsustusprotsesse mõjutada.

Konventsiooniga ühinemine võimaldab märkimisväärset rahalist kokkuhoidu maailmanäitusel (EXPO) osalemisel. Selleks, et kokku hoida kuludelt 2010. aastal Shanghais toimuval maailmanäitusel, tuleb konventsiooniga ühineda hiljemalt 30. aprillil 2009. Konventsioon ja protokoll jõustuvad Eesti suhtes ühinemiskirjade hoiustamise kuupäevast. Ühinemine konventsiooniga toob kaasa varalisi kohustusi liikmemaksu näol, kuid maailmanäituse paviljoni rendihinna 15% soodustus katab liikmemaksu suuruse mitmekordselt.

3. "Kohtutäituri seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga luuakse kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kutseomavalitsus - Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Kutseomavalitsus hakkab tegelema muuhulgas kutseala tegevuse üldise koordineerimisega, ametipraktika ühtlustamise ja koolitustega ning oma liikmete tegevuse üle järelevalve teostamisega. Tegemist on enesekorraldusliku ühendusega, mille tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet justiitsministeerium.

Eelnõuga laiendatakse ühtlasi ka kohtutäiturite pädevust. Kohustuslike ametitoimingute tegemise kõrval võivad õigusteaduste magistrikraadi või sellega võrdsustatud haridust omavad täiturid edaspidi osutada ka ametiteenuseid (näiteks õigusnõustamine väljaspool täitemenetlust). Õigusteenus muutub tänu sellele üle Eesti kättesaadavamaks ning teenuse hind kliendisõbralikumaks.

Pankrotiseaduse muudatusega ei algata kohus enam pankrotimenetlust, vaid otsustab pankrotiavalduse alusel vaid ajutise halduri nimetamise. See aitab säästa ettevõtjat pankrotimenetlusega kaasnevast negatiivsest mainest. Samas vähenevad ka pankrotimenetluse kulud, kuna nende üle kehtestatakse suurem kontroll ning vähenevad kulutused pankrotitoimkonnale.

Täitemenetluse seaduse muutmisega luuakse lihtsustatud enampakkumise ja elektroonilise enampakkumise kord. Esimene võimaldab hoida võlgniku vallasvara ühises laos, mida hakkab haldama loodav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Enampakkumise läbiviimine Internetis peaks aga tagama suurema osalejate arvu ning seeläbi võimaldama müüa vara kõrgema hinnaga. Kõik see muudab vara realiseerimise ja nõuete rahuldamise efektiivsemaks.

Karistusseadustiku muudatusega kehtestatakse väärteo täitmisele pööramise ajaks üks aasta arvates väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmisele pööratud rahalise ja varalise karistuse sissenõue aga seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Varasemalt on Riigikohtu erinevad kolleegiumid karistusseadustikus sätestatud otsuse täitmise aegumise tähtaega erinevalt tõlgendanud.

Eelnõu planeeritav jõustumise aeg on 1. jaanuar 2010. Eelnõu vastuvõtmine mõjutab peamiselt kohtutäitureid ja pankrotihaldurite registrisse kantud isikuid.

4. "Asjaõigusseaduse, lennundusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu seadusena jõustumisel on võimalik õhusõidukite registrisse kantud lennukitele seada registerpanti. Selleks on vaja muuta seitset seadust: asjaõigusseadust, lennundusseadust, notari tasu seadust, tsiviilkohtumenetluse seadustikku, täitemenetluse seadustikku, riigilõivuseadust ja äriseadustikku.

Eelnõu kohaselt väheneb õiguslik ebakindlus ning nii lennuki omanikud kui ka pandipidajad saavad suurema kindluse lennukite tagatisena kasutamisel.

Eelnõu koostamisel on lähtutud eesmärgist luua regulatsioon, mis sarnaneks kinnisasjale seatava hüpoteegi regulatsiooniga, sest praktika on näidanud selle pantimisviisi sobivust ja usaldusväärsust. Samas sooviti vältida kinnisasjadega seotud käibest tuttavat kohmakust ja keerukust. Nii loodigi normistik, mille kohaselt lennuki omaniku avalduse alusel tehakse registerpandi kohta kanne õhusõidukite registrisse, kust ostja saab küsida andmeid pandi olemasolu kohta. Sellise teabe saamise võimaldamine tagab pandi ülemineku ka lennuki võõrandamisel. Nii saavad pandipidajad omale kindluse, et isegi lennuki võõrandamisel säilib nende pandiõigus ja teisalt säilitavad lennukiomanikud vabaduse lennuki võõrandamiseks.

5. Aruanne "Inimkaubanduse vastu võitlemise arengukava 2006-2009" täitmise kohta 2008. aastal
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Aruanne

Aruanne annab ülevaate arengukavas kavandatud meetmete ja tegevuste elluviimisest 2008. aastal. Selleks on esitatud statistiline lühiülevaade inimkaubandusega seotud kuritegevusest möödunud aastal. Lisaks on tehtud kokkuvõte peamistest elluviidud tegevustest ning selgitatud millised toimingud aitavad kaasa arengukava peamiste eesmärkide täitmisele.

Arengukava on olnud edukas – 2008. aastaks plaanitud tegevustest on enamus kas täielikult või osaliselt täidetud. Sealhulgas on elluviidud ka need tegevused, mis lisati arengukavva alles 2008. aasta alguses lähtuvalt 2007. aasta arengukava aruandest.

Näiteks on mitme ministeeriumi ning võrgustikuliikmete koostöös loodud juhend inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks ning identifitseerimiseks. Samuti on alustatud täiendavate abinõude väljaselgitamisega, et tõhustada alaealiste piiriületuse kontrolli. Lisaks on koolitatud Eesti välisesinduste töötajaid, kuidas abistada välisriigis inimkaubanduse ohvriks sattunuid.

Arengukavas oli 2008. aastal selliste tegevuste kogukulu 2,5 miljonit krooni, millele lisanduvad summad ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutuste tegevuskuludest.

Valitsus kiitis inimkaubanduse vastu võitlemise riikliku arengukava aastateks 2006–2009 heaks 26. jaanuaril 2006. aastal.

Aruande koostamisel leiti, et arengukava ja selle rakendusplaani 2009. aasta osas ei muudeta.

6. Aruanne "Korruptsioonivastase strateegia aastateks 2008-2012" täitmise kohta 2008. aastal
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Aruanne

Aruanne annab ülevaate korruptsioonivastase strateegia olulisematest tegevustest ning eesmärkide täitmisest 2008. aastal.

Strateegia elluviimisel võib kõige positiivsemaks pidada uue korruptsioonivastase seaduse koostamist ja leebusprogrammi ettevalmistamist. Samuti on edukad olnud GRECO ja OECD hindamisvisiidid ning justiitsministeeriumi ja MTÜ Korruptsioonivaba Eesti koostöö korruptsiooni ennetamisel erasektoris.

Ebaõnnestumiseks tuleb pidada eetikaalaste meetmete täitmise edasilükkumist. Negatiivne on samuti see, et mittetulundusühingute rahastamine riigi või kohalikust eelarvest on endiselt läbipaistmatu ning politseis ei ole piisaval arvul korruptsioonitemaatikale spetsialiseerunud uurijaid.

Valitsus kiitis korruptsioonivastase strateegia aastateks 2008–2012 heaks 3. aprillil 2008. aastal.

7. Aruanne "Alaealiste kuritegevuse vähendamise arengukava aastateks 2007-2009" täitmise kohta 2008. aastal
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Aruanne
Aruanne annab ülevaate arengukava olulisematest tegevustest ning eesmärkide täitmisest 2008. aastal.

Enamus 2008. aastaks plaanitud tegevustest on kas täielikult või osaliselt täidetud. Õnnestunud näidetena võib välja tuua sotsiaalministeeriumi tegevuse vanemahariduse edendamisel, et suurendada lapsevanemate seas vanemlikku vastutust ja positiivseid kasvatusviise. Samuti haridus- ja teadusministeeriumi ettevalmistusi erikoolide süsteemi reformimiseks.

Positiivne on see, et osa politseiuurijad on spetsialiseerumas alaealistele. Seoses Viru vangla avamisega on paranenud ka alaealiste ja noorte vahistatute ning süüdimõistetute kinnipidamistingimused.

Kavandatud tegevustest jäi läbi viimata alaealiste komisjonides riskihindamise metoodika väljatöötamine ja lepitamise korralduse muutmine. Ka erikoolide osas ei jõutud kõiki tegevusi kavandatud mahus läbi viia. Nende ülesannete täitmisega tegeletakse edasi 2009. aastal.

Arengukava elluviimiseks kulus 2008. aastal hinnanguliselt 5,1 miljonit krooni, millele lisanduvad summad ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste tegevuskuludest.

Valitsus kiitis alaealiste kuritegevuse vähendamise arengukava heaks 26. oktoobril 2006. aastal. Arengukava periood lõpeb käesoleva aasta lõpus.

8. Reoveekogumisalade määramise kriteeriumide kehtestamine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse ühtsed tingimused reoveekogumisalade määramiseks, et oleks võimalik kaardistada probleemsed piirkonnad, kuhu on vaja rajada ühiskanalisatsiooni torustikud või kus tuleb rakendada muid alternatiivseid abinõusid reovee puhastamiseks, et kaitsta keskkonda võimaliku reostuse eest.

Reoveekogumisala võib moodustada rohkem kui 50 elanikuga asulatele ja seda arvestusega, et reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 hektarit. Nii välditakse reoveekogumisalade moodustamist vaid ühe eramu või korterelamu baasil.

Uudsena on sätestatud, et reoveekogumisala määramisel tuleb sotsiaal-majandusliku kriteeriumina arvestada leibkonna võimalusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumisel. Ühe leibkonnaliikme kulutused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusele ei või ületada 4% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust tema elukohajärgses maakonnas. Nimetatud kriteerium on maailmapanga poolt pakutud vahemiku (3-5%) keskmine. Täna on veeteenuse hinnad valdavalt tasemel, mis moodustab leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust 1,5%.

Siiani pidid kõik vee-ettevõtja kliendid maksma veehinda, mis määrati kooskõlas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega, arvestamata sealjuures elanikkonna maksejõulisust.


9. Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruse nr 159 ”Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskiri” muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt korrigeeritakse Pärnu maastikukaitseala piiri selliselt, et kaitsealast jääb välja ligikaudu 0,8 ha suurune ala, mis hõlmab kokku kaheksa maaüksuse osasid. Piirkond jäi kaitseala koosseisu eksituse tõttu.

Riikliku Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni arvamuse kohaselt ei ole nimetatud kinnistud looduskaitseväärtuslikud ning arvestades kujunenud maakasutust ei muutu selleks ka tulevikus.


10. Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2004. a määruse nr 343 „Meditsiiniseadmete liigitamise reeglid” muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga täpsustatakse puusa-, põlve- ja õlaliigese proteesi mõistet. Täiendatakse, et puusa-, põlve- ja õlaliigese proteesiks on ka proteesi komponent, mille eesmärk on toimida sarnaselt loomuliku liigesega. Proteesi kruvid, kiilud, plaadid ja instrumendid määratluse alla ei kuulu.

Eelnõuga liigitatakse proteesid ümber kõrgema riskiklassi seadmeks. See tähendab, et muutuvad nende turule panemise ja kasutusele võtmise eelse vastavushindamise nõuded. Muudatuste eesmärk on kasutajatele suurema turvalisuse tagamine.


11. Riikliku pensioni 2009. aasta indeksi väärtuse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,050, mida kasutatakse riiklike pensionide indekseerimisel 1. aprillil 2009. aastal.

Riiklike pensionide indekseerimisel korrutatakse rahvapensioni määr läbi 1,050, pensioni baasosa läbi 1,055 ja aastahinne läbi 1,045, mis toob kaasa pensionide tõusu.

Uus rahvapensioni määr on 2008,80 krooni (tõus 95,66 krooni), pensioni baasosa on 1793,44 krooni (tõus 93,50 krooni) ja aastahinne 67,94 krooni (tõus 2,93 krooni).


12. “Riiklikku pensionikindlustuse registrisse” kantud 2008. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse „Riiklikku pensionikindlustuse registrisse“ kantud 2008. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmiseks suuruseks 28 252 krooni

2008. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust kasutatakse riiklike pensionide määramisel ja ümberarvutamisel alates 1. aprillist 2009. aastal.

Eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitab valitsus hiljemalt jooksva aasta 20. märtsil.


13. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) läbiviimise ettevalmistamine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

2010. aasta on Euroopa Liidus kuulutatud vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise aastaks. Vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta eesmärk on tõsta teadlikkust sotsiaalsest tõrjutusest ja edendada aktiivset kaasamist.

Vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastast 2010 võtavad osa kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Selleks korraldavad liikmesriigid siseriiklikke teavituskampaaniaid, konverentse ja seminare ning koolitusi ja teabeüritusi. Lisaks avaldatakse teabematerjale ning koostatakse ülevaateid ja uuringuid. Täpsemad tegevused, mida Euroopa aasta jooksul ellu viia, saavad liikmesriigid ise valida.

Euroopa Komisjoni strateegilise raamdokumendi kohaselt on planeeritud vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010 läbi viimiseks eraldada Euroopa Liidu eelarvest Eestile maksimaalselt 1 872 000 krooni. Liikmesriikidele on kohustuslik 50 protsendiline kaasrahastamine.


14. Maa munitsipaalomandisse andmine (Tartus asuv Tähe tn 114e maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Tartu linna munitsipaalomandisse Taru linnas asuv Tähe tn 114e maaüksus pindalaga 1730 m², mille sihtotstarve on transpordimaa.

Tähe tn 114e maaüksus on vajalik liikluskorralduse ja parkimise lahendamiseks. Maaüksus asub tööstusrajoonis ning planeeringu kohaselt on piirkonda kavandatud juurde kaheksa äri- ja tootmishoonete krunti, kus parkimine on lahendatud krundi piires. Kuna tegemist on tööstuspiirkonnaga, siis on lisaks väikeautodele parkimisvajadus ka kaubaautodel, millest tulenevalt on krundile kavas rajada avalikult kasutatav parkla.


15. Ida-Viru maakonnas Kohtla vallas asuva kinnisasja osade sundvõõrandamine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi volitatud asutus maanteeamet valmistas ette suuremahulise tee eelprojekti riigimaantee nr 1 Tallinn-Narva 7 kilomeetri pikkuse Kukruse-Jõhvi lõigu (156.-163. km) ehitamiseks. Projekti rahastatakse Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Ehitusprojekt on kinnitatud maanteeameti peadirektori käskkirjaga ning selle realiseerimiseks on vaja omandada maad ka eraomandis olevatest kinnistutest.

Maanteeamet pidas maaomanikega läbirääkimisi 2007. a oktoobrist kuni 2008. a detsembrini, mille tulemusel esitas maanteeamet teate sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsusest nelja kinnisasja omanikule. Kohtla vallavalitsus ja Jõhvi vallavolikogu andsid nõusoleku sundvõõrandamismenetluse algatamiseks.

Vastusena sundvõõrandamise kavatsusele andsid nõusoleku vabatahtlike kokkulepete sõlmimiseks kolme kinnistu omanikud, kellega sõlmitakse lähiajal notariaalsed müügilepingud. Ühe kinnistu omanik ei ole andnud nõusolekut kinnistu osa vabatahtlikuks võõrandamiseks.

Riigipoolseks sundvõõrandajaks määratakse maanteeamet, kelle ülesanne on läbi viia sundvõõrandamistoimingud.

Kukruse-Jõhvi teelõigu ehitamine aitab oluliselt kaasa liiklusohutuse paranemisele Tallinn-Narva maanteel, mistõttu teenib tee vastavusse viimine tänapäeva kõrgendatud ohutusnormidega enamiku ühiskonnaliikmete huve.


16. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister esitab valitsusele Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi.

17. Informatsioon ja Eesti seisukohad kohtuasjas C-46/09 Euroopa Ühenduste Komisjon versus Eesti Vabariik
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon esitas 19. jaanuaril 2009 Euroopa Kohtule hagi, milles palub tuvastada, et Eesti Vabariik ei ole täitnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivist 2000/59/EÜ (laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates) tulenevat kohustust võtta vastu direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigusnormid.

Eesti peab kohtule vastuse esitama hiljemalt 20. märtsil 2009.


18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes
1) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi eelnõu, milles käsitletakse ühenduse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ, kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Eelnõu eesmärgiks on luua "mere - Schengen" - lihtsustada Euroopa Liidu territooriumil asuvate sadamate vahel liiklevate laevade ja kaupade dokumentide kontrolli ja füüsilist ülevaatust.

Direktiivi eelnõus soovitakse vähendada EL sadamate vahelistel vedudel eri sadamaametitele mitmekordselt edastatava teabe hulka. Selleks luuakse ühtne elektrooniline süsteem. Algatuse vastuvõtmisel sisestatakse andmed ühtse vormi alusel süsteemi, kus kõik asutused saavad nende andmetega tutvuda.

Kuna andmeid tuleb esitada üks kord, väheneb laevaoperaatorite halduskoormus, misläbi tekib nii kulude kui ka aja kokkuhoid.

2) Eesti seisukoht globaalse kliimakokkuleppe saavutamist käsitleva teatise suhtes
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Teatises on välja toodud olulisemad küsimused, mille osas liikmesriigid peavad võtma seisukoha andmaks Euroopa Liidule mandaadi rahvusvahelise kliimakokkuleppe läbirääkimisteks Kopenhaagenis.

19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 23. märtsi 2009. aasta istungil
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Nõukogus arutatakse Euroopa Komisjoni soovitust nõukogule, millega nähakse ette komisjonile volituste andmine Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooniga (OIV) läbirääkimiste avamiseks ja pidamiseks Euroopa Ühenduse liitumise tingimuste ja korra üle; olukorda piimaturul; aruannet „lihtsustatud“ põllumajanduspoliitika üle; info- ja sidetehnoloogia kasutamist maapiirkondades.

Eesti toetab Euroopa Liidu liitumist Rahvusvahelise Veini- ja Viinamarjaorganisatsiooniga (OIV). Samas on oluline, et Eestile ei kaasneks Euroopa Liidu liitumisel OIV-ga finants- ja administratiivkohustusi. Eesti ei pea antud hetkel otstarbekaks ise OIV liikmeks astuda, kuna liitumine eeldaks nii liikmemaksu maksmist kui ka täiendavaid lisakulutusi. Siiski on meile oluline olla kursis OIV tööga, et tagada parem kontroll veinitoodete üle.

Arvestades piimasektori hetkel eksisteerivat rasket turuolukorda ning ülemaailmse finantskriisi negatiivseid mõjusid, on Eesti toetanud komisjoni poolt kehtestatud abinõusid, sealhulgas turusituatsioonist tingitud ajutist eksporditoetuste taaskehtestamist.

Eesti toetab ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamist ja paremat reguleerimist. Toetame ühise põllumajanduspoliitika tuleviku aruteludel lihtsustamise põhiprintsiipide arvestamist, et vältida kulutuste kasvu nii administratsiooni kui ettevõtete tasandil.

Eesti tunnustab komisjoni panust maapiirkondades kaasaegsele info- ja sidetehnoloogiale juurdepääsu analüüsimisel. Leiame, et mitmete maapiirkondades aset leidvate protsesside (rahvastiku vähenemine ja väljaränne, majandustegevuse madal atraktiivsus, turusurvest tulenev ettevõtete tegevuse ja avalike teenuste väljavool, ebapiisavad kommunikatsioonisüsteemid ja infrastruktuur jne) taustal on innovatsioonil ja informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogial võtmeroll turusurvele vastu seismisel ning maapiirkonna elanike sissetulekute ja töökohtade tagamisel.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu haridusministrite 22. ja 23. märtsi 2009. a mitteametlikul kohtumisel
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Nõukogus arutatakse hariduse panus majanduskriisist väljumisel ning haridusasutuste ja tööandjate ning ettevõtete vahelist partnerlust.

Eesti on seisukohal, et pikaajaline ning järjepidev investeerimine teadmistesse ja oskustesse on võtmetähtsusega, et Euroopa suudaks väljuda majanduskriisist ja ära kasutada võimalusi, mis avanevad majanduskasvu taastumisel. Eesti peab eelarvepoliitikas jätkuvalt oluliseks haridusvaldkonna eelistamist. Kuigi riigieelarve tasakaalu nimel tehti 2009. aasta eelarves kärbe 3% ulatuses SKP-st, siis hariduse ja teaduse rahastamise osakaal eelarves kasvab ja erandina teistest avaliku sektori töötajatest suudeti õpetajate palgavahendeid suurendada.

Samuti on Eesti arvamusel, et praeguse majanduskriisi ajal on vaja eelkõige paindlikku täiend- ja ümberõppekoolituste süsteemi, mis võimaldab tööturu muutuvatele vajadustele kiirelt reageerida. Koostöös tööandjatega tuleb otsida võimalusi tõukefondide programmide edasiseks tõhustamiseks ja nende rakendamise kiirendamiseks.

Eesti peab oluliseks elavdada dialoogi tööandjatega, et kaasata neid tunduvalt rohkem hariduspoliitikate väljatöötamisse. Leiame, et tööandjatel peaks olema suurem roll ka üldhariduskooli õppekavades oluliseks peetavate võtmepädevuste ja üldoskuste määratlemisel.

Tähtis on traditsiooniliste teadmiste ja oskuste kõrval arendada juba põhikoolis elukestvaks õppeks tarvilikke võtmepädevusi, et noortel kujuneks valmisolek ja asjatundlikkus oma tulevase haridustee ja elukutse valikuks ning tööturu muutustele reageerimiseks.

Eesti tervitab Euroopa Komisjoni initsiatiive ärimaailma ja ülikoolide dialoogi arendamisel, et uued ja huvitavad koostöönäited saaksid laiema kõlapinna.


20. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
1) Ülevaade Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitse-küsimuste nõukogu (EPSCO) 9. märtsi 2009. a istungist
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Nõukogu olulisemad arutelud toimusid ülemkogule esitatavate majandus- ja finantskriisi sotsiaalseid tagajärgi puudutavate põhisõnumite ning rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise direktiivi eelnõu üle.


2) Ülevaade Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 10. märtsi 2009. a istungist
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Rahandusministrid kinnitasid arvamused konvergentsi- ja stabiilsusprogrammide kohta, ülemkogule esitatavad võtmeküsimuste dokumendi, riigipõhised soovitused, kliimamuutuste rahastamise järeldused, EL seisukohad G20 tippkohtumiseks, 2010.aasta EL üldeelarve prioriteedid. Ministrid saavutasid ka poliitilise kokkuleppe käibemaksu vähendatud määrade osas.


21. Eesti hindamine OECD investeeringute komitee 24. märtsi 2009. a kohtumisel
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Seoses Eesti liitumisega OECD-ga annavad Eesti liitumisvalmidusele hinnangu erinevad OECD komiteed ja töörühmad. 24. märtsil 2009. a hindab Eesti liitumisvalmidust OECD investeeringute komitee. Liitumisläbirääkimiste kontekstis on kerkinud küsimus reservatsioonide vähendamisest ning liberaliseerimisprintsiipide laiendamisest OECD liikmesriikidele.

Mitmetes õigusaktides on piiratud kolmandatest riikidest teenuste osutamist ja seatud piiranguid kapitali liikumisele seoses sellega, et Euroopa Liiduga liitudes avas Eesti ELi ning Euroopa majanduspiirkonna päritolu ettevõtjatele arvukalt sektoreid, laiendamata samaväärset kohtlemist kolmandatest riikidest pärit teenuseosutajatele, või rakendades kolmandate riikide suhtes nn vastastikkuse printsiipi.

OECD kontekstis käsitletakse piiranguna regulatsioone, kus võrdne kohtlemine ei ole tagatud kõikidele antud organisatsiooni liikmesriikidele. Eeltoodud põhjustel nõustub Eesti mitmeid õigusakte enne liitumist OECD-ga muutma. Finantsteenuste osas säilitatakse üksnes proportsionaalsed ja vajalikud järelevalvelised nõuded, tagamaks tarbijate kaitse ja turustabiilsus ning pidades silmas, et kolmandate riikide ettevõtjaid ei kohelda soodsamalt Euroopa Liidu ettevõtjatest.

Ettepanek on loobuda ka välismaalastele kehtivatest põllumajandusliku maa müügi piirangutest, samas säilitades julgeolekukaalutlustel maa omandamisel seatud piirangud (väikesaartel ja piiriäärsetel aladel). Samuti tuleks säilitada piirangud mere- ja maanteetranspordi ning osaliselt õigusteenuste osutamise valdkondades.