Valitsuse pressiteated

Peaminister Ansip: Eesti toetab Serbia suhete tihenemist Euroopa Liiduga

Tue, 09 Mar 2010 13:36:00 +0200

]]> Tallinn, Stenbocki maja, 9. m�rts 2010 – Peaminister Ansip kohtus t�na Serbia v�lisministri Vuk Jeremićiga, kellega r��giti kahe riigi omavahelistest suhetest ja Serbia l�henemisest Euroopa Liidule.

]]> „Eesti on Euroopa Liidu edasise laienemise tugev toetaja,“ r�hutas peaminister Ansip. „Oleme valmis jagama Serbiaga oma kogemust liitumisest Euroopa Liiduga,“ �tles ta.

Peaminister nentis, et Eesti ja Serbia suhetes on saavutatud avatus ning seda vaatamata seisukohtade lahknemisele m�ningates k�simustes. Peaminister t�stis esile, et viimastel aastatel on tihedamaks muutunud nii poliitilised kontaktid kui ka vastastikune majanduslik l�bik�imine. �htlasi nenditi m�lemapoolselt, et suhete tihendamisel kahe riigi vahel on head v�ljavaated. „Ka praegu on Eestil Serbiaga v�rreldes teiste L��ne-Balkani riikidega tunduvalt tihedamad majandussidemed, kuid neid v�iks veelgi edasi arendada,“ �tles peaminister Ansip. Eriti on Eesti huvitatud koost�� tihendamisest IT-valdkonnas, hariduse alal ja energeetikasektoris.

Vaata kohtumiselt pilte: http://www.valitsus.ee/index.php?id=10021

Peaminister Andrus Ansip kohtus t�na T�ehhi kolleegiga

Tue, 09 Mar 2010 13:36:00 +0200

]]> Peaminister Andrus Ansip kohtus t�na, 7. m�rtsil, Prahas T�ehhi valitsusjuhi Jan Fischeriga, kellega r��giti Euroopa Liidu teemade k�rval ka majandusolukorrast ning Eesti �leminekust eurole 2011. aastast.

]]> Kohtumise p�hiteemaks kujunes Eesti �leminek eurole. Selle k�igus p�hjendas peaminister oma T�ehhi kolleegile, miks on Eesti jaoks kasulik �hineda eurotsooniga v�imalikult kiiresti. „Euro kasvatab usaldust Eesti majanduskeskkonna vastu,“ r�hutas ta. „Euro k�ibelev�tt julgustab v�lisinvestoreid ning toetab Eesti v�liskaubandust, mis kokkuv�ttes aitab kaasa Eesti uuele t�usule.“

T�ehhi peaminister tundis omakorda huvi, kuidas on Eestis suudetud majanduskriisi tingimustest hoida valitsussektori defitsiiti alla 3 protsendi SKP-st.

Ansip nentis, et headel aegadel kogutud reservid, m�rkimisv��rsed eelarvek�rped ja struktuursed reformid on v�imaldanud ka majandussurutises hoida Eesti riigi rahandust korras. „Eestis on tehtud nii rahandus- kui sotsiaalpoliitilisi otsuseid, mis on puudutanud pea k�iki,“ �tles ta. „Isiklikult olen kaotanud 20 protsenti palgast, avalik sektor ligi 15 protsenti - pea k�ik on andnud oma panuse, et need rasked ajad �le elada,“ lisas peaminister. „Ilma rahva toetuseta poleks neid raskeid otsuseid olnud v�imalik teha.“

„Samas pean oluliseks ka seda, et raskel ajal valitsus ei k�rpinud, vaid hoopis suurendas pensione,“ �tles Ansip. Ta lisas, et see oli ainuv�imalik olukorras, kus pension�ride vaesusrisk on Eestis liiga k�rge. „Pensionite v�hendamise asemel leidsime kokkuhoiuv�imalusi mujalt, eelk�ige k�rpisime avaliku sektori kulutusi,“ selgitas peaminister.

„Loomulikult oleme neid raskeid otsuseid teinud mitte euro, vaid kogu Eesti j�tkusuutlikkuse nimel. Euro on lisaboonus, mis aitab Eesti majanduse uuele t�usule,“ �tles ta.

T�ehhi peaminister Jan Fischer tunnustas Eesti valitsuse tegevust Maastrichti kriteeriumide t�itmisel ning kinnitas, et toetab Eesti �leminekut eurole.

Majandusolukorrast k�neldes nenditi �hiselt, et finantskriis pole m�lema riigi pangandust liigselt m�jutanud. „Nii Eestit kui T�ehhit on antud majanduskriisis aidanud see, et maksumaksja rahasid pole suunatud panganduse p��stmiseks,“ �tles peaminister Ansip.

Kohtumisel selgitas peaminister ka Eesti huvi olla IT-agentuuri loomisel selle asukohamaaks. �htlasi oli juttu ka Eestis avaliku sektori IT-teenustest ja ID-kaardist.

Samuti �nnitles peaminister T�ehhit �le aegade parima taliol�mpia eest Vancouveris, mis t�i T�ehhile kuus medalit.

Poola peab Eesti euroalaga �hinemist oluliseks kogu Kesk- ja Ida-Euroopa jaoks

Sun, 07 Mar 2010 14:22:00 +0200

]]> Varssavi, 5. m�rts 2010 - Peaminister Andrus Ansip kohtus t�na Poola valitsusjuhi Donald Tuskiga, kellega r��giti kahe riigi vahelistest v�ga headest suhetest. Samuti tutvustas peaminister Ansip oma Poola kolleegile Eesti eesm�rki liituda euroalaga 2011. aasta algusest. Kohtumisel oli k�ne all ka Eesti kandideerimine IT-agentuuri asukohamaaks ning Eestis populaarsed avalikud e-teenused.

K�neldes Eesti eesm�rgist �hineda euroalaga nentis peaminister, et selle nimel on tehtud raskeid otsuseid ja palju t��d. „Eestil on olnud selge strateegia euroeesm�rgi saavutamiseks ning majanduskriisist �lesaamiseks: vastutustundlik finantspoliitika, EL vahendite t�hus kasutuselev�tmine, tuginemine headel aastatel kogutud s��studele, avaliku sektori kulutuste oluline k�rpimine ning struktuursed reformid,“ loetles Ansip. Peaminister t�des, et t�naseks on Eesti Maastrichti kriteeriumid t�itnud.

�htlasi nentis Ansip, et Eesti majanduse kiire kohanemine poleks olnud v�imalik ilma avalikkuse toetuseta. „Olen t�nulik, et Eesti elanikkond on suutnud m�ista raskel ajal tehtud otsuseid,“ �tles ta. Peaminister lisas, et Eurobaromeetri j�rgi on elanikkonna toetus valitsusele raskel ajal isegi t�usnud. „Avalikkuse 47-protsendilise toetusega on Eesti Euroopas 8. kohal.“

�htlasi t�des peaminister, et euroalaga �hinemine ei ole ainult Eesti enda soov, vaid ka kohustus, mis v�eti Euroopa Liiduga �hinemisel.

M�lemapoolselt r�hutati, et euroalaga �hinemise kriteeriume muuta ei tohi. Donald Tusk tunnustas Eesti tegevust euro-eesm�rgi saavutamisel. Tema j�rgi on Eesti �leminek eurole m�rgilise t�hendusega kogu Kesk- ja Ida-Euroopa jaoks. „Euroala laienemine on ka Poola jaoks v�ga oluline ning teie edukusest s�ltub ka meie edu,“ �tles Tusk kohtumisele j�rgnenud pressikonverentsil.

Peaminister Ansip r��kis kohtumisel l�hemalt ka Eesti soovist olla IT-agentuuri loomisel selle asukohamaaks. Poola n�ustus, et Euroopa Liidu varasemaid kokkuleppeid tuleb t�ita ning selle kohaselt peab loodav agentuur olema uues liikmesriigis. „Arvestades Eesti IT-alast kogemust olete v�ga hea kandidaat selle agentuuri asukohamaaks,“ �tles Tusk pressikonverentsil.

Peaminister tutvustas oma Poola kolleegile ka Eestis populaarseid avalikke IT-teenuseid, l�hemalt r��giti ka e-valimistest ning ID-kaardi rakendustest. Poola valitsusjuht m�rkis, et on huvitatud Eesti avaliku sektori IT-alasest kogemusest.

R��kides kahe riigi vahelistest v�ga headest suhetest nentisid m�lemad osapooled, et need on v�ga head. „Poola on t�en�oliselt ainuke suurriik, kes suudab Eestit m�ista ilma s�nadeta,“ �tles peaminister Ansip viidates riikide �hisele ajalookogemusele. Samuti t�nas peaminister Poolat julgeolekukoost�� eest. Poola h�vituslennukid on NATO �huturbemissiooni raames Balti �huruumi korduvalt kaitsnud.

]]>

Peaminister Ansip t�nas vabadusv�itlejaid

Fri, 05 Mar 2010 17:28:00 +0200

]]> Tallinn, Stenbocki maja, 26. veebruar 2010 – Peaminister Andrus Ansip v�ttis traditsiooniliselt Iseseisvusp�eva puhul Stenbocki majas vastu vabadusv�itlejaid ning t�nas neid Eesti nimel peetud v�itluse eest.

]]> „�sja m��dunud vabariigi aastap�eva puhul on kohane meenutada neid, kes selle riigi meile k�tte v�itlesid,“ �tles Ansip.

P��rdudes vabadusv�itlejate poole r�hutas peaminister ka Eesti riigi j�rjepidevuse ja p�lvkondade vahelise seose t�htust. „Usun, et nii mulle kui ka teile on oluline teada, et meie tehtud t��d j�tkavad omakorda tulevased p�lvkonnad, sest riigi �lesehitamine ei ole �hekordne tegu, vaid kestab iga p�ev.“

�htlasi nentis peaminister, et k�iki kohalolijaid �hendab usk Eestisse. „T�nan teid Eesti p�simise nimel peetud v�itluse eest,“ �tles ta.

Kohtumisel anti Andrus Ansipile �le Eesti Vabadusv�itlejate Liidu teenetemedal.

Vaata kohtumiselt pilte: http://www.valitsus.ee/?id=9977

Peaminister Ansip: Eesti on usaldusv��rne partner oma liitlastele

Fri, 26 Feb 2010 13:40:00 +0200

]]>Tallinn, Stenbocki maja, 26. veebruar 2010 – Peaminister Andrus Ansip ja USA asekaitseminister poliitika alal Michèle Flournoy kinnitasid t�nasel kohtumisel, et Ameerika �hendriikide ja Eesti liitlassuhted on tugevad ning kahepoolne s�jaline koost�� j�tkub ka tulevikus.

]]>Kohtumisel t�nas peaminister USA asekaitseministrit Eestile osaks saanud toetuse eest. Ansipi s�nul on USA toetus olnud meie riigi iseseisvuse p��dlustes m��rava t�htsusega, samuti on NATO laienemine saanud teoks suuresti just Ameerika �hendriikide toel.

„Te olete alati olnud meie tugevaimad toetajad ja me hindame k�rgelt meie omavahelist koost��d. Teame, et me ei j�� kunagi �ksi,“ s�nas peaminister Ansip.

Peaminister Ansipi s�nul on ka Eesti usaldusv��rne liitlane oma partneritele. „Eesti kaitsev�elased teenivad koos USA s�duritega NATO s�jaliste operatsioonidel ning paljudele meie s�jav�elastele on koos teiega teenimine karj��ri k�rghetkeks,“ s�nas Ansip. „Me j��me oma liitlastega koos ka Afganistani seniks kuni meie abi vajatakse,“ kinnitas peaminister. Tema s�nul on meie riik rasketel hetkedel saanud tunda teiste toetust ning n��d, kus oleme suutelised ise aitama, on meie kohustus seda teha.

USA asekaitseminister Michèle Flournoy kinnitas, et Ameerika �hendriigid hindavad k�rgelt Eesti panust julgeoleku loomisel. Tema s�nul on USA huvitatud koost�� j�tkumisest ka edaspidi, eraldi toonitas ta kogemuste ja teadmiste jagamise olulisust k�berkaitse vallas.

Pilte kohtumisest saab vaadata siit: http://www.valitsus.ee/index.php?id=9972

Koost�� Eesti ja Prantsusmaa vahel on nii NATO kui ka Euroopa Liidu tasandil v�ga hea

Fri, 26 Feb 2010 13:10:00 +0200

]]>Tallinn, Stenbocki maja, 26. veebruar 2010 - Peaminister Andrus Ansip ja Eestis visiidil viibiv Prantsuse Euroopa Liidu asjade riigisekret�r Pierre Lellouche t�desid t�nasel kohtumisel, et kahe riigi koost�� on nii NATO kui ka Euroopa Liidu tasandil v�ga hea.

]]>Peaminister avaldas Prantsusmaa esindajale t�nu, et nende h�vitajad osalesid �leeile toimunud Eesti iseseisvusaastap�eva paraadil. „See on n�htav m�rk sellest, et NATO on siin ja see t�hendab meie inimestele v�ga palju,“ �tles Ansip. Balti riikide �huruumi valvab alates jaanuari algusest Prantsusmaa nelja Mirage-2000 t��pi h�vitajaga.

Kohtumisel r��giti ka Euroopa Liidu majanduse olukorrast. Prantsuse Euroopa Liidu asjade riigisekret�r Pierre Lellouche tunnustas Eesti riigi konservatiivset eelarvepoliitikat. „Me imetleme teid,“ �tles Lellouche. Ansip kinnitas taaskord Eesti eesm�rki liitud euroalaga tuleva aasta 1. jaanuarist ning r�hutas, et me t�idame k�ik liitumiseks vajalikud rahanduse ja hinnastabiilsuse kriteeriumid j�tkusuutlikult. „Meie eelarvepositsioon ei ole viimase k�mne aasta jooksul kordagi �letanud Maastrichti kriteeriumites kehtestatud kolme protsenti sisemajanduse kogutoodangust,“ r�hutas peaminister ning lisas, et Eesti liitumine euroalaga toetab kogu Baltikumi regiooni majanduse arengut.

Kohtumisel r��giti ka Euroopa Liidu justiits- ja sisek�simuste valdkonna IT-s�steemide agentuuri loomisest, kuna agentuuri asukohamaaks kandideerivad nii Eesti kui ka Prantsusmaa. Ansip ja Lellouche kinnitasid riikide valmisolekut koost��ks ning avaldasid lootust, et leitakse m�lemaid pooli rahuldav lahendus.

Prantsuse Euroopa Liidu asjade riigisekret�r Pierre Lellouche Eesti visiidi kavas on kohtumised ka v�lisminister Urmas Paeti ja kaitseminister Jaak Aaviksooga.

Pilte kohtumisest saab vaadata siit: http://www.valitsus.ee/?id=9964

Peaminister: Eesti toetab T�rgi liitumisprotsessi Euroopa Liiduga

Fri, 26 Feb 2010 12:06:00 +0200

]]> Tallinn, Stenbocki maja, 25. veebruar 2010 – Peaminister Andrus Ansip kohtus t�na T�rgi Euroopa Liidu asjade ministri ja peal�bir��kija Egemen Bagisega. K�ne all olid nii T�rgi liitumisl�bir��kimised Euroopa Liiduga kui ka Eesti-T�rgi kahepoolsed suhted. Peaminister kinnitas Eesti tugevat toetust Euroopa Liidu laienemisele.

]]> Euroopa Liidu laienemisel on peaminister Ansipi j�rgi v�tmek�simuseks kandidaatriigi kodut��. „Oluline on reformide j�rjepidevus ning muutuste tegelik elluviimine, sest ainult selline t�� tagab edu,“ nentis ta. „Kogemus n�itab, et Euroopa Liidu senistest laienemistest on v�itnud mitte ainult uued, vaid ka vanad liikmesriigid,“ �tles ta. �htlasi m��nis peaminister, et see on saanud juhtuda t�nu sellele, et liitunud on tugevad kandidaadid, kes suutsid edukalt l�bi viia siseriiklike reforme. „Eesti toetab igati T�rgi l�henemist Euroopa Liidule, see on protsess, millest v�idavad k�ik osapooled,“ r�hutas peaminister Ansip.

Egemen Bagis t�stis esile, et T�rgi tegutseb aktiivselt Euroopa Liidu standardite juurutamisega k�ikides eluvaldkondades. T�rgi suure elanikkonnaga turg, vahetu l�hedus energiaressurssidele, oluline positsioon v�itluses illegaalse migratsiooni ja narkootikumide transiidiga on koost��valdkonnad, mille potentsiaali saaks rakendada seda suuremal m��ral, mida rohkem on T�rgi integreerunud Euroopa Liiduga.

Kohtumisel oli juttu ka kahe riigi majanduskoost��st. 2009. aastal k�lastas T�rgit ligi 40 000 eestimaalast. Koost��d saab hinnata heaks nii turismi kui kaubavahetuse alal. Samas aitaks peaministri s�nul majandussuhteid veelgi parandada otsese lennu�henduse loomine. „Loodan, et planeeritud Istanbuli-Tallinna otse�hendus saab teoks ning kahe riigi suhted tihenevad veelgi,“ m�rkis ta.

K�ne all olid ka kahe riigi v�ga head diplomaatilised suhted, millele pandi alus juba enne II Maailmas�da. Peaminister r�hutas taas T�rgi N�ukogude Liidu okupatsiooni mittetunnustamise poliitika t�htsust Eesti jaoks. �hiselt nenditi, et koost�� on v�ga hea nii bilateraalsel kui rahvusvahelisel tasandil, n�iteks NATO-s. Muu hulgas on T�rgi kaitsnud ka Balti �huruumi. T�rgi osaleb ka NATO k�berkaitsekeskuse t��s Tallinnas.

Vaata kohtumise pilte: http://www.valitsus.ee/index.php?id=9955< BR>

Peaminister Ansip t�nas riigipreemiate saajaid meie isamaale au ja kuulsuse toomise eest

Thu, 25 Feb 2010 18:00:00 +0200

]]>Tallinn, Teaduste Akadeemia, 24. veebruar 2010 – Peaminister Andrus Ansip andis Teaduste Akadeemia saalis �le t�navused riigi teadus-, kultuuri- ja spordipreemiad ning Wiedemanni keeleauhinna. Peaminister t�nas laureaate meie isamaa edendamise ning talle au ja kuulsuse toomise eest.

]]>„T�na esilet�stmist v��rivad teod ja saavutused on teiepoolseks kingituseks Eestile,“ �tles Ansip, kelle s�nul kuulub eriline austus ja lugupidamine neile, kes on p�lvinud meie rahva ja riigi tunnustuse elut�� eest. „S�andamata kedagi teie seast eraldi esile t�sta, tahan ma siiski avaldada siirast t�nu ja s�gavat lugupidamist teaduse vallas elut�� preemia p�lvinud professoritele Marika Mikelsaarele ja Arvo Otsale,“ s�nas valitsusjuht.

Teaduspreemiate komisjoni esimehe, Teaduste Akadeemia president akadeemik Richard Villemsi s�nul on Marika Mikelsaar vaieldamatult k�ige rohkem tsiteeritud Eesti naisteadlane. Professor Mikelsaar kinnitas autasu k�tte saades, et ta on oma t��st palju r��mu saanud. „V�ib-olla meie, kes me oleme p�lvinud elut�� preemia, suutsime muuta tavaarusaamu – kui enne arvati, et asi on �htemoodi, siis meie suutsime teaduslikult �ra t�estada, et v�ib olla ka teisiti,“ �tles professor Mikelsaar. Teise elut�� preemia saanud professor Arvo Ots, kes on aastaid tegelenud p�levkivienergeetikaga, �tles autasu k�tte saades: „Ma vaatan julgelt siia lakke, tuled p�levad ja seda t�nu p�levkivile.“ Ots t�nas ka Vabariigi Valitsust ja komisjoni, kes otsustas teda k�rge autasuga premeerida.

Laureaatide nimel s�na v�tnud tehnikateaduste alal aastapreemia saanud Rein Kuusik tundis uhkust ja heameelt selle �le, et meie hulgas on teadlasi, kes on v�imelised andma oma panuse maailma teadusesse. „Me oleme t�nulikud ja saanud innustust oma t��dega j�tkata,“ kinnitas Kuusik. T�psemalt loe teaduspreemiate laureaatidest siit: http://www.hm.ee/index.php?0511489

Peaminister Andrus Ansipi s�nul kuulub kultuuri vallas selle s�na kitsamas t�henduses meie k�igi austus sisearhitekt Leila P�rtelpojale, filmimees Andres S��dile ja teatriloolasele Lea Tormisele. Leila P�rtelpojale elut�� preemiat �le andes �tles kultuuriminister Laine J�nes, et temaga seostub terve ajastu eesti sisearhitektuuri ajaloos. „Tema k�e all s�ndisid pieteeditundega lahendatud projektid Tallinna raekoja interj��ridele, Toompea lossile ja tulekahju j�rel taastatud Tartu �likooli aulale,“ �tles J�nes. Teise elut�� preemia saaja Lea Tormis on kultuuriministri s�nul p�lvinud teatriinimeste hulgas v�imatuna n�iva tunnustuse – ideaalkriitik, kelle arvamus on vaieldamatu ja autoriteetne, kelle hinnangud on p�hjendatud, ausad ja n�itlejav��rikust �lemaks pidavad. Oma s�nav�tus r�hutas Lea Tormis vastutuse t�htsust. „Inimene ei saa enam tunda ennast looduse kuningana, ta peab vastutama,“ s�nas Tormis. Filmimees Andres S��t �tles elut��preemiat k�tte saades, et tal tuleb t�nada saatust, kes andis talle filmilooja ameti ning avaldas lootust, et tema t��d ei ole siiski veel tehtud. Kultuuripreemiatest saab t�psemalt lugeda siin. http://www.kul.ee/index.php?news=6202

Teaduste Akadeemia saalis anti �le ka riiklik Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind, mille p�lvis peaministri s�nul rahvusliku harituse v�simatu eestkostja, emakeelse s�nakasutuse suurmeister Ain Kaalep. Ain Kaalepi kandidatuuri esitaja, Tallinna �likooli emeriitprofessori ja Wiedemanni keeleauhinna laureaadi Mati Hindi s�nul v��rib austust Kaalepi kodanikuhoiak ka praegusel ajal, mil on algatatud ohtlik ja demoraliseeriv diskussioon eesti keele kasutusala ahendamise �le teaduses ja �likoolihariduses.

Auhinna v�ttis Teaduste Akadeemia saalis vastu Ain Kaalepi t�tar. Ain Kaalep t�nas fonogrammi vahendusel Vabariigi Valitsust ja komisjoni liikmeid temale m��ratud auhinna eest, mis on krooniks tema aastatepikkusele t��le. Kaalepi s�nul on tal eriline au saada Wiedemanni nimelist auhinna, sest just Ferdinand Johann Wiedemann viis meie keele uurimise maailma k�rgtasemele ja p�randas tulevastele p�lvedele kohutuse seda arendada. T�psemalt loe Wiedemanni keeleauhinnast siit: http://www.hm.ee/index.php?0511457

„T�na, oma riigi s�nnip�eval tahame meeles pidada Eesti spordis silma paistnud inimesi, 2009. aasta tipptegijate k�rval �hte m��dunud aegade ol�mpiakangelast ning kahte, rohkem kui poole sajandi jooksul spordis toimunut vahendanud kirjameest,“ �tles kultuuriminister Laine J�nes spordipreemiate �leandmise eel. Peaminister t�nas ja �nnitles spordi vallas elut��preemia v��riliseks tunnistatud J�ri Tarmakut, meie esimest ol�mpiav�itjat kergej�ustikus ja n��dset kirglikku orienteerumise eestvedajat, ning sportlaste tegude ja saavutuste terava pilgu ja vaheda sulega edastajaid Juhan Maidlot ja Erlend Teem�ge.

Spordipreemia laureaatide nimel s�na v�tnud spordiv�istluste korraldaja Mati Lillialliku hinnangul v��rivad k�ige suuremat tunnustust just spordipisiku k�lvajaid – treenereid, �petajaid, eeskujusid. „Kutsun k�iki �les tervislikult ennast liigutama, sporti tegema ja elutervelt m�tlema – sportlikuma Eesti nimel. Palju �nne, Eesti!“ T�psemalt saab lugeda spordipreemiate laureaatidest siit: http://www.kul.ee/index.php?news=6203

„Vabariigi Valitsuse nimel t�nan ma teid k�iki suure ja viljaka t�� eest,“ s�nas peaminister Andrus Ansip Teaduste Akadeemia saalis laureaate t�nades. „Teie �le on Eesti rahvas uhke!“

Stenbocki majas avati riigivanem J�ri Jaaksoni portree

Wed, 24 Feb 2010 14:44:00 +0200

]]>Tallinn, Stenbocki maja, 23. veebruar 2010 – Peaminister Andrus Ansip avas koos riigisekret�r Heiki Loodiga Stenbocki majas riigivanem J�ri Jaaksoni portree. Jaaksoni maali avamisega on valitsuse hoones eksponeeritud k�igi riigivanemate portreed.

]]>„Me t�nama J�ri Jaaksoni selle eest, mida ta on Eesti Vabariigi heaks teinud ja t�nu m�rgiks avame tema portree siin Stenbocki majas,“ �tles peaminister Andrus Ansip. T�na avatud portree on eksponeeritud Stenbocki maja Rohelises saalis, kus asub ka riigivanem Juhan Kuke portree. M�lema portree autor on maalikunstnik Rein Tammik. �lej��nud riigivanemate portreed asuvad Stenbocki maja Riigivanemate saalis, mis on hoone peamine esindussaal.

„Nii J�ri Jaakson kui ka Juhan Kukk olid aktiivsed Eesti Vabariigi loojad,“ s�nas peaminister. 1918. aastal oli J�ri Jaakson koos Juhan Kuke ja Ferdinand Petersoniga Eesti iseseisvuse manifesti redaktsioonikomisjoni liige. 1918. aasta novembrist kuni 1920. aasta oktoobrini oli Jaakson Eesti Ajutise Valitsuse kohtuminister. Jaakson oli ka Eesti Asutava Kogu ning Riigikogu I ja II koosseisu liige.

Portree avamisel viibis ka J�ri Jaaksoni vanema venna lapselaps Laine Must, kelle s�nul tegi Jaakson riigivanema t��d v�ga keerulisel ajal ja suure s�dametunnistusega. Jaakson oli riigivanema ametis �ks p�ev v�hem kui aasta, 1924. aasta 16. detsembrist kuni 15. detsembrini1925. aastal. Riigivanemaks sai ta p�rast 1924. aasta 1. detsembri m�ssukatset. Tema juhitud rahvusliku �htsuse valitsus t��tas v�lja riigikorra kaitse seaduse ning seadis uuele alusele Kaitseliidu.

Alates 1926. aasta novembrist kuni 1940. aasta riigip��rdeni ehk neliteist aastat t��tas Jaakson Eesti Panga presidendina. „Tema muutis kommertspangana tegutsenud Eesti Panga tugevaks keskpangaks,“ meenutas valitsusjuht oma s�nav�tus. 1941. aastal J�ri Jaakson vangistati NKVD poolt, viidi Venemaale ja m�isteti 1942. aasta aprillis surma.

Fotosid riigivanem J�ri Jooksoni portree avamisest saab vaadata valitsuse briifinguruumist: http://www.valitsus.ee/?id=9930

Peaminister Ansip: Eesti edukuse on taganud terve m�istus

Tue, 23 Feb 2010 11:47:00 +0200

]]>Tartu, Vanemuise Kontserdimaja, 23. veebruar 2010 - Peaminister Andrus Ansip �tles t�na vabariigi aastap�evale p�hendatud Tartu linnapea vastuv�tul peetud k�nes, et t�nu rahva meelekindlusele ja �histele pingutustele on Eestist kujunemas terve m�istuse ja aruka majandamise s�mbol – positiivne m�rk mitte �ksnes Euroopa Liidu vaid ka terve maailma jaoks.

]]>„Me oleme riigi ja rahvana saavutanud viimase aasta jooksul uskumatult palju,“ �tles Ansip, kelle s�nul on meie konservatiivne eelarvepoliitika ja v�ime muutunud oludes kiirelt reageerida tekitanud h�mmastust. „Eesti on saanud hakkama p�ris v�imatuga. Tehtu krooniks saab euro kasutuselv�tt Eestis,“ �tles valitsusjuht oma aasta t�htsaimas k�nes.

Ansip tuletas oma s�nav�tus meelde, et kolm aastat tagasi oli majanduskasv seitse protsenti, t��h�ive t�usis ja t��puudus v�henes. „Tervest m�istusest l�htuvalt otsustas valitsus just siis kasvatada reserve ennen�gematus mahus. See ei olnud tollal kaugeltki �ldiselt m�istetud v�i ainum�eldav poliitika. Vastupidi, tollal jutlustas terve hulk kriitikuid sellest, et reservide kogumine kusagile v�lismaa pankadesse on m�ttetu, et tuleks alustada veel mitmete miljardite mahus uusi kuluprojekte ja nende rahastamise tarbeks riigile ohtralt laenu kaela v�tta. Valitsus l�ks teist, terve m�istuse teed ja kasvatas headel aegadel reserve,“ meenutas Ansip ning lisas, et valitsus viis l�bi ka t��turu- ja haigush�vitiste reformi ning surus avalikud kulutused karmidesse raamidesse. „T�nan Eesti rahvast, kes meid m�istis,“ s�nas Ansip.

Samuti meenutas valitsusjuht oma k�nes, kuidas aasta tagasi kostsid h��lekad h��atused v�hendada pensione. „V�ideti, et ilma ei ole v�imalik eelarvepositsiooni parandada, et Eesti ei saa hakkama. Saime,“ kinnitas peaminister. Alates 2004. aastast on valitsusel �nnestunud pensione rohkem kui kahekordistada. Ometigi �tleb Eurostati uuring, et Eesti �le 65-aastasest elanikkonnast elab 39 protsenti vaesusriskis. „Selle peale k�sigem: kas see on populism, et t�stsime ka raskel ajal pensioni viis protsenti? Euroopalikus kultuuriruumis pole kombeks pensione v�hendada kuniks k�ik teised v�imalikud valikud on ammendunud,“ �tles Ansip.

Tema s�nul on lisaks stabiilsuse kindlustamisele sellel poliitikal muuhulgas teinegi v�ga oluline sisuline p�hjendus – pensionide k�rpimine v�hendaks survet vaadata kriitiliselt �le kogu avaliku sektori kulutused. Ansipi s�nul oleks pensionide k�rbe andnud vaid kaks miljardit krooni, kuid tegelikkuses suutis riik eelmisel aastal ilma pensioneid puutumata parandada oma eelarvepositsiooni tervelt 19 miljardi krooni v�rra. „Ma kahtlen s�gavalt, kas n�iteks t��turu- ja haigush�vitiste reform oleks t�naseks tehtud, kui me oleksime l�inud pensionide kallale,“ �tles ta.

Ansipi hinnangul oleme me keerulisel ajal hoidnud kokku ja arenenud j�udsalt mitmes valdkonnas. Oleme astunud raskete aegade kiuste korraliku p�hjamaise �hiskonna poole. Liiklussurmade arv on v�henenud, kriisist hoolimata pole plahvatanud kuritegevus, elatustase on olnud stabiilne. Peaministri s�nul on varasemate aastatega v�rreldes rohkem hoolivust ja v�hem t�usiklikku egoismi. „Ja miks? Peamine p�hjus: k�ige taga on olnud meie rahva terve m�istus,“ �tles peaminister Ansdrus Ansip vabariigi aastap�eva k�nes.

Peaministri k�ne saab lugeda valitsuse briifinguruumist: http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=297210&tpl=1007&external=&search=&aasta=

Pilte k�ne pidamisest saab vaadata siit: http://www.valitsus.ee/?id=9953

Peaminister Ansip: majanduskasvu taastamiseks tuleb reforme j�tkata

Tue, 23 Feb 2010 15:34:00 +0200

]]>Tartu, Vanemuise Kontserdimaja, 23. veebruar 2010 - Peaminister Andrus Ansip nimetas eurotsooniga liitumise ja t��puuduse v�hendamise k�rval k�esoleva aasta kolmandaks suureks v�ljakutseks majanduskasvu p��ramise positiivseks.

]]>„Me ei pea leppima rahandusministeeriumi prognoosiga, mille j�rgi on oodata 2010. aastal majanduslangust 0,1 protsenti,“ s�nas peaminister Tartus Vanemuse kontserdimajas peetud vabariigi aastap�eva k�nes. Ansipi s�nul saab valitsus majanduskasvu kiirendamiseks j�tkata reformidega. „J�tkata haridusreformi, avaliku teenistuse reformi, maksureformi, pensioniea ja eripensionide reformi, korrakaitsereformi ja valimisreformiga,“ loetles Ansip kinnitades, et k�ik need reformid on t�na Riigikogu v�i valitsuse t��laual. Peaministri kinnitusel aitavad need reformid luua t�husamat avalikku teenust pakkuvat ja v�hem maksumaksja raha kulutavat riiki.

Statistikaameti hinnangul kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang mullu neljandas kvartalis v�rreldes kolmanda kvartaliga 2,6 protsenti, mis on suurim kasv Euroopa Liidus. Peamiseks majandusaktiivsust suurendavaks teguriks oli eksport. Ansipi s�nul on Eesti majandus t��piline eksportiva riigi majandus, kus ekspordimaht v�rrelduna sisemajanduse kogutoodanguga on koguni 75 protsenti.

„Eesti eksport��rid on juba suutnud �ra kasutada v�liskeskkonna taastumisest tulenevaid v�imalusi,“ s�nas Ansip ning lisas, et p�hilistel sihtturgudel on Eesti eksportijate turuosa v�rreldes konkurentidega suurenenud. Valitsusjuhi hinnangul on eksport��ride m�ju Eesti majandusele tulevikus m�rksa olulisem, kui see on olnud varasematel aastatel. „Kuni ei ole leitud naftat v�i kulda, toovad meile j�ukuse ekspordiks tootvad ettev�tted,“ �tles Ansip. Peaministri s�nul suudame me juba sel aastal p��rata majanduse p�sivale kasvule kui meie eksportivaid ettev�tteid saadab edu ja investorite usaldus meie riigi vastu veelgi suureneb.

Valitsusjuht meenutas, et k�mme aastat tagasi andsid Eesti majandusele vajaliku t�uke peamiselt Skandinaaviast tulnud investeeringud. N��d oleme taas majanduskasvu t�usufaasi alguses. „Eurotsooniga liitumine t�stab meie usaldusv��rsust. T��j�ukulud on meil endiselt kolm kuni neli korda madalamad kui Soomes ja Rootsis. Eesti jooksevkonto on �lej��gis,“ loetles Ansip meie riigi tugevusi.

�ks meie riigi olulisemaid tugevusi on korras rahandus – meie valitsussektori v�lakoormus on Euroopa Liidu madalaim ja riigieelarve defitsiit Euroopa Liidu �ks v�ikseimatest. Meil on reservidesse kogutud pea 25 miljardit krooni. „See k�ik t�hendab, et sel ajal, kui teised riigid maksavad tagasi oma koormavaid v�lgu, saame meie keskenduda uuele kasvule. Kui Euroopa majandus l�heb taas uuele t�usule, stardime meie esimesest reast,“ �tles peaminister Andrus Ansip vabariigi aastap�eva k�nes.

Peaministri k�ne saab lugeda valitsuse briifinguruumist: http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=297210&tpl=1007&external=&search=&aasta=

Pilte k�ne pidamisest saab vaadata siit: http://www.valitsus.ee/?id=9953

Peaminister tutvustas t�na Tokyos v�imalikele koost��partneritele Eesti tugevusi

Tue, 23 Feb 2010 15:42:00 +0200

]]>Tokyo, 16. veebruar 2010 – T�na j�tkus Andrus Ansipi t��visiit Jaapanis, kus kohtumiste p�hiteemadeks olid vastastikku kasulikud majandussuhted ja energeetikaalane koost��.

Kohtumisel Jaapani majandus-, kaubandus- ja t��stusministeeriumis r��giti p�hiliselt Eesti – Jaapani kaubavahetuse, energeetika ja transiidiv�imalustega seotud k�simustest ning Euroopa Liidu ja Jaapani vahelisest majandusalasest koost��st. Ka viimase osas t�desid m�lemad osapooled suurt arengupotentsiaali.

]]>K�neldes energeetikast nentis peaminister, et kogu maailmas p��ratakse j�rjest suuremat t�helepanu nafta ja maagaasi k�rval alternatiivsetele energiaallikatele, muu hulgas ka p�levkivile. „Eestis on p�levkivi t��tlemisega tegeletud �le 100 aasta ja see on andnud teadmised, mille vastu tulevikus maailmas huvi kindlasti kasvab,“ nentis peaminister. Samas vajab Eesti tema s�nul valdkonna teadmiste k�rvale investoreid, kes oleksid huvitatud kaasa l��ma uutes p�levkivi t��tlemisega seotud projektides. �htlasi r��kis peaminister Eesti kavatsusest mitmekesistada energiatootmist tuumaenergiaga ning et Jaapani v��rtuslik kogemus ja teadmised pakuvad selles valdkonnas Eestile huvi.

Kohtumisel Jaapani kaubandusorganisatsiooni Nippon Keidanreni Euroopa Komitee esimehe Shinichi Yokoyamaga m�rkis peaminister, et Eesti on usaldusv��rne koost��partner, EL-i ja NATO ning loodetavasti t�navu kevadest ka OECD-liige. „Eesti liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides, soodne majanduskeskkond, muu hulgas h�sti kvalifitseeritud, kuid v�rdluses Skandinaaviaga odavam t��j�ud loovad eeldused, miks huvi tunda just Eesti kaudu kogu regiooniga koost�� tegemise vastu,“ �tles peaminister. „Eesti kindel eesm�rk liituda euroalaga juba j�rgmise aasta algusest kasvatab Eesti usaldusv��rsust v�lisinvestorite silmis veelgi,“ r�hutas ta.

Koos kaheksaliikmelise �ridelegatsiooniga k�lastas peaminister t�na ka Mitsubishi Motorsi peakorterit, kus tutvustati l�hemalt Eesti v�imalusi Jaapani autode ning autoosade transpordiks Venemaale. „Eesti eeliseks on s�gavad sadamad ning Venemaaga sama raudteer��pa laius, mis annab v�imaluse k�ige kiiremaks �le mere tulevaks kaubavoo liikumiseks sisemaal asuvatesse sihtkohtadesse,“ m�rkis Ansip. Osad Jaapani tootjad on peaministri s�nul juba avastanud Eesti logistilise eelise ning valinud oma kaupadele Ida-Euroopa piirkonda just selle teekonna. „Loodan, et ka Mitsubishile ei j�� Eesti infrastruktuurist ning asukohast tulenevad eelised m�rkamata ning tulevikus tekib v�imalus koost��ks,“ �tles peaminister Ansip.

K�igil kohtumistel oli k�ne all ka Eestis IT-alane kompetents, e-teenused ning valitsuse konservatiivne rahanduspoliitika.

Lisainformatsioon valitsuse meedian�unik Kateriin Leinilt telefonil +372 56 498 580

Eesti ja Jaapani peaministrid loodavad viljakale koost��le eelk�ige IT-valdkonnas

Tue, 16 Feb 2010 17:21:00 +0200

]]>Tokyo, 15. veebruar 2010 – Peaminister Andrus Ansip kohtus t�na Jaapani valitsusjuhi Yukio Hatoyamaga, kellega r�hutati kahe riigi v�ga head l�bisaamist ning kavatsust tihendada majandusalast koost��d, seda eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vallas. Kohtumisel keskenduti p�hiliselt avaliku sektori e-teenustega seotud koost�� v�imalustele.

]]>Peaminister Ansip r��kis l�hemalt nii e-valimistest, e-maksuametist kui teistest Eestis laiemalt levinud internetip�histest teenustest, muu hulgas ka online-panganduse populaarsusest.
Jaapani osapool m�rkis, et neile pakub suurt huvi e-riigi ja ka Eesti ID-kaardi rakendused.

K�neldes Eesti-Jaapani suhetest m�rkisid m�lemad osapooled, et poliitilisel tasandil, sealhulgas rahvusvahelistes organisatsioonides, on koost�� v�ga hea. Muuhulgas oli k�ne all Eesti-Jaapani �hine tegevus Afganistani tervishoius�steemi �lesehitamisel.

Peaminister tutvustas kohtumisel Jaapani kolleegile ka Eesti eesm�rke liituda t�navu OECD-ga ning v�tta kasutusele euro j�rgmise aasta algusest. Jaapani peaminister tunnustas Eesti rahanduspoliitika j�rjepidevust, eriti valitsuse pingutusi avaliku sektori kulude k�rpimisel, valitsussektori Euroopa Liidu madalaimat v�lakoormust ning majanduskasvu aastatel kogutud reserve. „Loodan, et �hinemine eurotsooniga annab Eesti arengule veelgi hoogu juurde,“ �tles Yukio Hatoyama.

Yukio Hatoyama tutvustas kohtumisel peaminister Ansipile ka peatselt ametisse asuvat Jaapani suursaadikut Eestis Hideaki Hoshit. Senini oli Jaapan Tallinnas esindatud asjuri tasandil, Eestisse m��ratud suursaadik resideerus Helsingis. J�rgmisel aastal t�itub 20 aastat Eesti-Jaapani diplomaatiliste suhete taass�lmimisest.

M�lemad peaministrid tunnustasid ka Baruto – Kaido H��velsoni – olulist osa Eesti-Jaapani l�hendamisel. „Barutol on suur roll Eesti-Jaapani suhete edendamisel,“ �tles peaminister Ansip. „T�nu talle teavad eestlased Jaapanist hulga rohkem kui arvata v�ib. Baruto on sumomaadluse ja laiemalt kogu Jaapani kultuuri populariseerimisel Eestis teinud �ra v�ga suure t��,“ nentis ta.

T�na toimus ka peaministri kohtumine Jaapani sise- ja kommunikatsiooniministri Kazuhiro Haraguchiga, kellega arutati samuti p�hiliselt internetip�histe avalike teenustega seotud teemasid ning t�deti, et koost�� just selles valdkonnas v�iks olla viljakas. �htlasi r��giti l�hemalt k�berjulgeolekust. Peaminister nentis: „Eestil on k�berkaitse vallas v��rtuslikke kogemusi. Oluline osa selle valdkonna teadmistest on koondunud Eestisse, kuna Tallinnas asub ka NATO k�berkaitsekeskus“.

Homme on peaminister Ansipil kohtumised Jaapani majandusorganisatsioonis Keidanren ning Jaapani majandus-, kaubandus- ja t��stusministeeriumis.

Lisainformatsioon valitsuse meedian�unik Kateriin Leinilt telefonil +372 56 498 580

Loe l�hemalt t��visiidi tausta kohta Eesti Jaapani suursaadiku Peeter Milleri artiklist: „Kui soovime rahvusvahelist edu, tuleb suhteid pidevalt s�vendada“.

Euroopa Liidu tippkohtumisel arutati j�rgnevate aastate majanduspoliitikat

Mon, 15 Feb 2010 16:24:00 +0200

]]>

]]> Br�ssel, 11. veebruar 2010 – Br�sselis toimus t�na Euroopa �lemkogu mitteametlik kohtumine, kus p�hilise teemana arutati Euroopa Liidu majanduspoliitikat j�rgnevatel aastatel.

Arutelude keskmes oli Euroopa Liidu uue, majanduskasvu ja t��h�ive suurendamisele suunatud strateegia – „Euroopa Liit 2020“ – eesm�rgid ja elluviimine.

Uus strateegia peaks v�imaldama Euroopa Liidul kriisist t�ielikult taastuda ning liikuda kiiresti teadmistep�hise ja keskkonnas��stliku majanduse suunas. Strateegia „Euroopa Liit 2020“, mis on j�tkuks Lissaboni strateegiale, tahetakse heaks kiita juuni �lemkogul.

T�nasel tippkohtumisel toimus esimene sisuline arutelu uue strateegia peamiste eesm�rkide ja selle juhtimisega seotud k�simuste �le.

Peaminister Andrus Ansip v�ljendas rahulolu, et �lemkogu eesistuja Herman Van Rompuy poolt esitatud ettepanekud strateegia aluste kohta kattuvad suures osas Eesti ettekujutusega nendest.

„Me peame v�ga oluliseks keskenduda tulevikus v�ikesele arvule konkreetsetele eesm�rkidele,“ �tles Ansip. „Eesm�rkide rohkus ei v�imaldanud nii Euroopa Liidul tervikuna kui paljudel liikmesriikidel Lissaboni strateegias kavandatut ellu rakendada.“

Ansip r�hutas, et nende konkreetsete eesm�rkide t�itmiseks peavad liikmesriigid v�tma siseriiklikud kohustused.

Liikmesriikide seas valitseb p�him�tteliselt �ksmeel, et uues strateegias on oluline j�tta esiplaanile Lissaboni strateegias s�testatud kesksed eesm�rgid – suurem majanduskasv ja k�rgem t��h�ive. Seejuures soovitakse v�hendada majanduse koormust looduskeskkonnale ning tagada k�ikide sotsiaalsete gruppide v�imalused t��turule sisenemiseks ja aktiivseks osalemiseks �hiskonnaelus.

Nii t��h�ive kui teadusele ja arengutegevusele suunatud kulutuste osas toetab Eesti numbrilisi eesm�rke, nagu oli s�testatud juba Lissaboni strateegias, kuid mida seni saavutada pole �nnestunud – see on Euroopa Liidu keskmine t��h�ive m��r 70% ning kulutused teadus- ja arengutegevusele 3% sisemajanduse kogutoodangust.

Ka eesistuja poolt v�lja pakutud eesm�rk t�sta kolmanda taseme haridusega, s.o k�rg- ja keskeriharidusega inimeste osakaalu, on �ks Eesti valitsuse prioriteetidest.

Toimiv siseturg on oluline enamiku liikmesriikide jaoks. Peaminister Andrus Ansip �tles, et Eesti on v�ga huvitatud selle edasiarendamisest.

„Euroopa konkurentsiv�ime suurendamise �heks olulisemaks vahendiks on siseturu potentsiaali t�ielik �rakasutamine,“ �tles Ansip. „Selleks peame ennek�ike oluliseks edasiminekut sellistes valdkondades, nagu teenuste turg, t��j�u vaba liikumine ning Euroopa digitaalne tegevuskava.“

Peaminister Ansipi s�nul on uue strateegia edukaks kujundamiseks ja elluviimiseks vajalik suurendada Euroopa �lemkogu rolli.

„Uue strateegia juhtimisel peaks �lemkogu roll olema oluliselt suurem,“ �tles Ansip. „�lemkogu v�iks olla strateegia p�hivastutajaks ning suunama Euroopa Liidu N�ukogu erinevate koosseisude t��d.“

Ta lisas, et sama oluline roll on uute algatuste elluviijana strateegia rakendamisel ja j�relevalve teostajana Euroopa Komisjonil.

Suur hulk liikmesriike, seal hulgas Eesti, peab oluliseks strateegia sidumist eelarvega. Ansip �tles, et „Euroopa Liit 2020“ eesm�rgid tuleb uue finantsperspektiivi v�ljat��tamisel t�ielikult arvesse v�tta ning strateegia peab olema Euroopa Liidu eelarve kujundamise �heks aluseks.

Eesti koostab L��nemere kaitseks merekeskkonna kaitse seaduse

Thu, 11 Feb 2010 18:41:00 +0200

]]> Helsingi, Finlandiatalo, 10. veebruar 2010 – Peaminister Andrus Ansip ja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi osalesid t�na L��nemere ��rsete riikide tippkohtumisel, mille eesm�rk oli v�tta kohustusi tegevuste osas, mis aitavad parandada L��nemere seisundit.

]]> Tippkohtumise ajendiks oli asjaolu, et L��nemeri on maailma �ks saastatumaid meresid. Seet�ttu peetakse kiirete abin�ude rakendamist h�davajalikuks.

�ritusele olid kutsutud k�ikide L��nemere ��rsete riikide juhid. Samuti osalesid sellel nende ettev�tete ja institutsioonide esindajad, kes konkreetsete kohustuste kaudu on lubanud L��nemere olukorda parandada.

Andrus Ansip t�nas Soome v��rustajaid selle v�ga kasuliku ja ajakohase tippkohtumise kokkukutsumise eest.

„L��nemere keskkond on kogu regiooni �hine mure ning �hiselt tuleb ka j�tkata j�upingutusi selle seisukorra parandamiseks,“ �tles Ansip. „K�esolev tippkohtumine aitas kindlasti selle eesm�rgi saavutamisele kaasa.“

Tippkohtumisel avaldati need konkreetsed kohustused, mida riigid endale v�tavad v�i on juba v�tnud. Iga valitsusjuht v�i riigipea sai v�imaluse neid tutvustada.

Oma s�nav�tus kinnitas peaminister Ansip, et L��nemere puhtuse taastamine on Eesti jaoks esmat�htsusega �lesanne.

„Ma kinnitan, et Eesti on p�hendunud L��nemere hea keskkonnaseisundi taastamisele,“ �tles Ansip. „Tegemist on meie prioriteediga, eriti kui peame silmas, et riigi territooriumi ja elanikkonnaga v�rreldes on meie rannajoon pikk ning mereala suur.“

Sama r�hutas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kelle s�nul tuleb merekeskkonna kaitset tugevdada riiklikul tasemel.

„Keskkonnaministeerium hakkab v�lja t��tama mitmeid standardeid ja merekeskkonna kaitse meetmeid,“ �tles Tamkivi. „Oleme otsustanud koostada ka merekeskkonna kaitse seaduse.“

Merekeskkonna kaitse seadus loob eelduse merekeskkonna t�husaks kaitseks ning aitab oluliselt kaasa merekeskkonna parema seisundi saavutamisele.

Seadus hakkab reguleerima v�ga paljusid erinevaid merendusega seotud valdkondi, nagu merealade kasutus, erineva p�ritoluga reostused, teaduslikud mereuuringud, rahvusvaheline koost�� jne.

Merekeskkonna kaitse seaduse eeln�u on kavas valmis saada aastaks 2012. Eeln�u j�ustub eeldatavalt aastal 2014.

Lisaks riiklikele kohustustele on omapoolsed lubadused L��nemere seisundi parandamiseks andnud ligi 140 L��nemere ��rsete riikide ettev�tet ja asutust, nende hulgas ka neli Eesti ettev�tet: Eesti Energia, Reval Hotels, Tallink ja BLRT Grupp.

„Tippkohtumisel v�etud kohustused n�itavad inimeste ja ettev�tete huvi ja arusaamise kasvu keskkonna teemadel,“ �tles Ansip. „Need kohustused aitavad panustada ka Euroopa Liidu L��nemere strateegia eesm�rkidesse, kus j�tkusuutlik areng on teine oluline prioriteet konkurentsiv�ime k�rval.“

Peaministri k�ne: http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=297143

Slovakkia toetab Eesti europ��dlusi

Wed, 10 Feb 2010 15:55:00 +0200

]]>

]]>Bratislava, 8. veebruar 2010 – Peaminister Andrus Ansip kohtus t�na ametlikul t��visiidil Slovakkiasse riigi presidendi Ivan Ga�parovi�i, peaminister Robert Fico, rahandusminister J�n Po�iateki ning keskpanga juhi Jozef Mak�chiga.

Keskseks teemaks k�ikidel kohtumistel oli euro. Peaminister Ansip tunnustas slovakkide j�upingutusi, mis v�imaldas neil eurotsooniga �hineda 2009. aastal, ning kinnitas Eesti p��dlusi v�tta Euroopa �hisraha k�ibele alates 1. jaanuarist 2011.

„Me hindame v�ga Slovakkia v�rskeid kogemusi euroalaga liitumisel,“ �tles Ansip. „Teie soovitused ja t�helepanekud k�ige kriitilisemate valdkondade ja paremini t��tanud meetodite osas on v�ga teretulnud.“

Ansip �tles, et eurole �leminek on Eesti jaoks v�ga oluline. Peaministri s�nul soodustab euro otseinvesteeringute kasvu Eestisse, hoogustab kaubandust teiste Euroopa Liidu riikidega ning h�lbustab tavainimeste elu, kuna s��stab neid rahavahetusest.

Ansip kordas p�him�tet, mille kohaselt soovib Eesti �hineda tugeva eurotsooniga, pidades seet�ttu vajalikuks Maastrichti vastavate kriteeriumide t�itmist ilma m��ndusteta.

Slovakkia president Ivan Ga�parovi� kinnitas, et Slovakkia �leminekuprotsess Euroopa �hisrahale kulges v�ga edukalt.

„Euro aitas meid majanduskriisi rasketel hetkedel, t�estades, et tegemist on stabiilse valuutaga,“ �tles Ga�parovi�. „Me olime �nnelikud, et saime euro vahetult enne �leilmse majanduskriisi puhkemist.“

Ka Slovakkia peaminister Robert Fico �tles, et euro kasutuselev�tt toimus sujuvalt.

„Hinnat�use, nagu m�ned kartsid, pole olnud,“ �tles Fico. „Vastupidi – me v�isime teatud juhtudel t�heldada hindade langust.“

Slovakkia esindajad m�rkisid ka, et p�rast euro kasutuselev�tmist on elanikkonna toetus sellele h�ppeliselt suurenenud.

K�ik tipp-poliitikud ja ametnikud, kellega visiidi k�igus kohtuti, lubasid, et Slovakkia on igati valmis oma eurole �lemineku kogemusi Eestiga jagama. �htlasi avaldasid nad veendumust, et Eesti saavutab oma eesm�rgi ning et 1. jaanuaril 2011 t�histatakse �heskoos Eesti �hinemist eurotsooniga.

Kohtumisel Slovakkia peaministri Robert Ficoga r��kis Andrus Ansip ka Euroopa Liidu sisejulgeoleku IT-agentuuri loomise vajalikkusest.

Kiire edasiminek IT-agentuuri rajamise protsessis on Eesti teine oluline prioriteet Euroopa Liidus Hispaania eesistumise ajal. �htlasi kandideerib Eesti koos Prantsusmaaga selle agentuuri asukohamaaks.

„Arvestades Eesti arenenud infotehnoloogiasektorit usume, et Eesti v�iks olla sellele agentuurile heaks asukohamaaks,“ �tles Ansip.

Robert Fico kinnitas, et Eesti v�ib arvestada Slovakkia toetusega. „Me pooldame p�him�tet, et uued agentuurid rajatakse nn uutesse liikmesriikidesse,“ �tles Fico.

K�ikidel kohtumistel t�desid osapooled, et Eesti ja Slovakkia �ldised suhted on v�ga head. Nende aluseks on sarnane ajalookogemus, l�hedased v�i kattuvad huvid julgeoleku tagamisel ja vaated Euroopa tulevikule. Partnerlussuhteid kinnitab �hine tegevus NATO ja Euroopa Liidu raames.

Samal ajal leiti, et alati on ruumi suhete s�vendamiseks, eriti mis puudutab majandustegevust, vastastikuseid investeeringuid ja turismi.

Peaminister Ansip t�nas v�lismissioonidel Eestit teeninud s�dureid ja nende l�hedasi

Tue, 09 Feb 2010 01:14:00 +0200

]]>Tallinn, Stenbocki maja, 27. jaanuar 2010 - Peaminister Andrus Ansip t�nas piduliku vastuv�tuga m��dunud aastal v�lismissioonidel Eestit teeninud kaitsev�elasi, nende l�hedasi ning k�iki Eesti inimesi, kes m�istavad missioonide vajalikkust.

]]>„Te suurendate julgeolekut kogu maailmas ja aitate riike, kes hetkel oma elukorraldusega ise hakkama ei saa,“ �tles peaminister Andrus Ansip kaitsev�elaste ees k�neldes ja neid t�nades. Valitsusjuht t�nas ka k�ikide s�durite l�hedasi – vanemaid, vanavanemaid, abikaasasid, lapsi ja s�pru – toetuse ja m�istva suhtumise eest. „Kodust nii kaugel teenimine ei oleks v�imalik ilma l�hedaste toetuseta, suur t�nu ka teile,“ �tles Ansip. Enamus t�na peaministri kutsel Stenbocki maja k�lastanud kaitsev�elastest teenisid Afganistanis jalav�ekompanii Estcoy-8 ja valimiste ajaks Afganistani saadetud lisakompanii Estcoy-E koosseisus.

"Teie teenistusaeg oli seni Afganistani operatsioonil osalenud kaitsev�elastele k�ige karmim,“ tunnistas Kaitsev�e Peastaabi �lema brigaadikindal Neeme V�li. Kuue kuu jooksul viis Estcoy-8 l�bi 300 patrulli v�i muud taktikalist �lesannet ja osales 90-s lahingkontaktis, kokku leiti 47 isevalmistatud l�hkekeha. „See on s�duri t��, mida te teete oma riigi ja rahva heaks, kuid t�na on see teie jaoks minevik. T�na on teie jaoks t�htsam minna lastega �ue lumega m�ngima. Tunneme teie �le siirast uhkust,“ �tles V�li. Samas tundis V�li heameelt, et Eesti s�durid on oma t�� edukalt l�petanud Iraagis ja peagi ka Kosovos. „Me ei ole enam Iraagis ja kohe l�petame missiooni Kosovos, kuid Afganistanis peame me veel m�nda aega olema,“ t�des V�li.

Ka kapten Janno M�rk, kes oli eelmine Eesti kontingendi �lem Afganistanis, tunnustas oma s�nav�tus kaitsev�elaste l�hedasi. „Tahan eraldi p��rduda kaitsev�leaste l�hedaste poole. Teie roll on k�ige raskem ja ilma teie toetuseta me seda t��d teha ei saaks - suur t�nu teile!“

T�nasel vastuv�tul m�lestati leinaseisakuga ka missioonidel langenud s�dureid. „V�ikese rahva vabadus on kallis. Teie kaasv�itlejad andsid Eesti eest k�ige kallima, mis neil oli - oma elu - kaitstes Eesti vabadust nii praegu kui ka tulevikus,“ �tles peaminister Andrus Ansip hukkunud s�durite m�lestuseks pead langetates.

Peaminister t�nas ka Kosovo missioonil osalenud kaitsev�elasi. Kaitseliidu baasil moodustatud luurer�hm ESTRIF-5 tegutses P�hja-Kosovos Mitrovica l�histel asuva Taani pataljoni koosseisus. Poole-aastase missiooni jooksul oli r�hma �lesandeks luurepatrullide ja l�biotsimiste teostamine ning erinevate objektide julgeoleku tagamine.

Valitsusjuht kinkis k�igile 362-le kutsutud kaitsev�elasele Merike J�rjo raamatu „Eestlane – s�dur“ koos isikliku t�nuavaldusega. M��dunud aastal kaitsesid kaitsev�elased Eesti huvisid Afganistanis, Kosovos, Bosnia-Hertsegoviinas ja �RO vaatlejana Liibanonis .Kokku oli 2009. aastal v�lismissioonidel ligikaudu 600 kaitsev�elast. Hetkel on v�lismissioonidel 194 kaitsev�elast.

Balti peaministrid: Balti ja P�hjala piirkonna potentsiaali tuleb �ra kasutada

Wed, 27 Jan 2010 16:04:00 +0200

]]> Me�otnes, 21.jaanuar 2010 - Balti peaministrite mitteametlikul kohtumisel L�tis r��kisid Eesti peaminister Andrus Ansip, L�ti peaminister Valdis Dombrovskis ja Leedu peaminister Andrius Kubilius majanduse olukorrast Eestis, L�tis ja Leedus ning arutasid koost��k�simusi Balti ja P�hjala piirkonnas, sealhulgas k�neldi regiooni ees seisvatest sotsiaalmajanduslikest v�ljakutsetest.

]]> Peaministrid avaldasid lootust, et suurim langusperiood majanduses on m��das ja toimumas on ootusp�rane kohanemine, eriti oluline on keskenduda pikaaegsetele lahendustele. L�ti peaministri s�nul on ka L�ti ja Leedu hoidmas silme ees perspektiivi eurotsooniga liitumisest. Piirkonna konkurentsiv�ime suurendamisele aitab peaministrite s�nul kaasa ka tihedam koost�� P�hjala riikidega.

Peaminister Andrus Ansipi s�nul m�jutas Eesti majanduslangust v�liskaubanduse �leilmne v�henemine ning kui maailmamajandus stabiliseerub, hakkab tasakaalustuma ka Eesti majandus. Eesti majandusarengut m�jutab tema s�nul eelk�ige Euroopa ja P�hjamaade k�ek�ik ning v�lisn�udluse elavnemine.

„Me peame oma majanduskeskkonna hoidma stabiilse ja turvalisena, siis v�ib meile osaks saada uus t�us,“ s�nas Ansip. Tema s�nul kinnitavad ka Euroopa Komisjoni prognoosid, et majanduskasv v�ib �igete otsuste korral olla v�rreldes teiste EL liikmesriikidega isegi suurem.

Peaministri s�nul on oluline vaadata Balti riikide majandusarengut pikemas ts�klis. „Kui vaatame SKP mahtude statistikat alates 2000. aastast, on meie riigid olnud �hed edukaimad Euroopa Liidus,“ lisas ta.

Peaminister lisas, et majanduskeskkonna usaldusv��rsuse suurendamiseks on Eesti jaoks oluline liituda eurotsooniga alates 2011. aastast ning omalt poolt oleme teinud k�ik, et t�ita etten�htud kriteeriumid. Eesti v�imalik liitumine eurotsooniga on kasuks ka naabritele.

Kiirendust piirkonna arengule lisaks Ansipi s�nul ka tihedam koost�� P�hjala riikidega. L��nemere piirkonna potentsiaal on tema s�nul v�ga suur ning �hise tegutsemise tulemusel on v�imalik seda �ra kasutada. „Me v�ime kasvada konkurentsiv�imelisemaks piirkonnaks Euroopas,“ s�nas Ansip.

Vaata fotot kolme Balti peaministri kohtumiselt:
http://www.valitsus.ee/index.php?id=6570

Peaminister kohtus Gruusia presidendiga

Fri, 22 Jan 2010 14:05:00 +0200

]]> Tallinn, Stenbocki maja 20. jaanuar 2010 – Peaminister Andrus Ansip kohtus Eestis kahep�evasel t��visiidil viibiva Gruusia presidendi Mikheil Saaka�viliga. Kohtumisel keskenduti kahe riigi vahelisele koost��le. Samuti taaskinnitas peaminister Eesti seisukohta Gruusia territoriaalsest terviklikkusest.

]]> K�neldes kahe riigi vahelistest suhetest keskenduti valdavalt majanduskoost�� v�imalustele, milles suurimat potentsiaali n�evad m�lemad pooled eelk�ige infotehnoloogia valdkonnas ning p�llumajanduses. M�lema riigi majandusn�itajate k�rval oli juttu ka v�lisinvesteeringute olulisest rollist. Peaminister Ansip t�stis seejuures esile l�bipaistva ettev�tluskeskkonna olulisust, mis suurendab riigi majanduskeskkonna atraktiivsust v�lisinvestoritele.

K�neldes mittetunnustamispoliitikast Gruusia separatistlike piirkondade suhtes, r�hutas Ansip, et Eesti toetab Gruusia territoriaalsest terviklikkust. „Meie selge eesm�rk on j�tkuvalt toetada Gruusia suver��nsust ja territoriaalset terviklikkust k�ikides rahvusvahelistes organisatsioonides,“ r�hutas ta.

Valitsus kiitis heaks eesm�rgid Euroopa Liidus Hispaania eesistumise ajal

Wed, 20 Jan 2010 18:30:00 +0200

]]>

]]>Tartu, 14. jaanuar 2010 – Vabariigi Valitsus kiitis t�nasel istungil heaks eesm�rgid Euroopa Liidus Hispaania eesistumisperioodil 2010. a I poolaastal. Kokku s�nastas valitsus 5 Eestile olulist teemat.

Eesti peamiseks eesm�rgiks 2010. aastal on liitumine euroalaga. Esimesel poolaastal tahetakse Euroopa Komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt positiivset hinnangut Eesti valmisolekule eurole �le minna ning vastava soovituse kinnitamist Euroopa Liidu rahandusn�ukogu ja Euroopa �lemkogu poolt. Eesti j�tkab riigisisest t��d eurovalmiduse saavutamiseks ning ka aktiivselt oma eurovalmiduse tutvustamist ja p�hjendamist.

Teiseks on Eesti huvitatud Euroopa Liidu justiits- ja sisek�simuste valdkonna IT-agentuuri asutamisega seotud �igusaktide kiirest menetlemisest. Eesti kandideerib IT-agentuuri asukohamaaks ning seet�ttu soovitakse n�ha kiiret edasiliikumist ka agentuuri asukoha valiku tegemise protsessis.

Kolmas prioriteet on seotud konkurentsiv�ime suurendamise pikaajalise kavaga. „Euroopa Liit 2020“ ehk Lissaboni strateegia j�tkustrateegia peaks Eesti arvates j�tkuvalt keskenduma suurema majanduskasvu ja k�rgema t��h�ive saavutamisele, arvestades seejuures senisest rohkem vajadusega v�hendada majanduse koormust looduskeskkonnale.

L��nemere strateegia eesm�rgiks on edendada L��nemere regiooni tasakaalustatud arengut. Selle kaudu tahab Eesti t�sta nii oma regiooni kui kogu Euroopa Liidu konkurentsiv�imet ja luua lisahoobasid majanduskriisist v�ljumiseks. Eesti soovib v�imalikult sujuvat strateegia rakendamist �ksikute projektide l�ikes.

Veel on Eesti eesm�rgiks Hispaania eesistumise ajal idapartnerluse edasiarendamine. Idapartnerluse m�te on toetada demokraatiat ja majandusarengut sellistes Euroopa Liidu idapoolsetes naaberriikides, nagu Armeenia, Aserbaid�aan, Gruusia, Ukraina, Moldova ja Valgevene. Eesti aitab kaasa erinevate lepingute s�lmimisele Euroopa Liidu ja idapartnerluse riikide vahel. Samuti toetab Eesti tegevusi, mille eesm�rgiks on omavaheline tihedam majanduslik integratsioon, viisavabaduste k�simuste edendamine ning sisuline koost�� energia- ja transpordik�simustes.

Iga Euroopa Liidu eesistumisperioodi alguses kinnitab valitsus oma eesm�rgid algavaks eesistumisperioodiks Euroopa Liidus ning teeb �levaate l�ppenud eesistumisperioodi kohta. Konkreetsed eesm�rgid aitavad sihistada valitsuse Euroopa Liidu suunalist tegevust, s�nastades Eesti huvid neis olulistes k�simustes, millele Eestit esindavad ministrid ja ametnikud peavad eesistumisel enam t�helepanu p��rama. Eesti eesm�rgid eesistumisperioodil l�htuvad 25. oktoobril 2007. a heakskiidetud „Eesti Euroopa Liidu poliitikast 2007–2011“.

Hispaania on oma eesistumise oluliste teemadena v�lja toonud Lissaboni lepingu t�ieliku rakendamise, majanduse taastamise ja strateegia „EL 2020“ heakskiitmise, Euroopa Liidu rolli tugevdamise rahvusvahelisel areenil ning Euroopa kodaniku�iguste ja -vabaduste edendamise.

Valitsuse eesm�rgid Euroopa Liidus leiab Riigikantselei Euroopa lehek�ljelt