Valitsuse pressiteated

Balti peaministrid saatsid Obamale t�nukirja USA mittetunnustamispoliitika eest

Fri, 23 Jul 2010 07:00:00 +0300

]]>Tallinn Stenbocki maja, 23. juuli 2010 – Eesti, L�ti ja Leedu peaministrid saatsid t�na Ameerika �hendriikide president Barack Obamale �hiskirja, milles avaldavad USA-le t�nu seitsek�mmend aastat tagasi alustatud Balti riikide NSVL-i inkorporeerimise mittetunnustamispoliitika eest.

Eesti peaminister Andrus Ansipi, L�ti peaminister Valdis Dombrovskise ja Leedu valitsusjuhi Andrius Kubiliuse poolt allkirjastatud l�kituses t�detakse, et Balti riikide iseseisvuse taastamine m��dunud sajandi l�pus sai v�imalikuks t�nu Ameerika �hendriikide p�him�ttekindlale v�lispoliitikale.

„1940. aasta 23. juulil pani toonane riigisekret�r Sumner Wells aluse N�ukogude okupatsiooni ja anneksiooni pika-aegsele mittetunnustamispoliitikale, mis v�imaldas Balti riikide diplomaatilistel v�lisesindustel j�tkata oma t��d ning mis andis Eesti, L�ti ja Leedu inimestele tugevust ja usku j�tkata v�itlust vabaduse eest,“ seisab kirjas.

„Eesti, L�ti ja Leedu peaministritena soovime avaldada t�nulikkust ja lugupidamist Ameerika rahvale tema vapruse ja k�rge moraalse k�itumise eest ning t�nada teid, h�rra president, selle eduka v�lispoliitika eest, mis on muutnud Ameerika �hendriigid vabaduse majakaks k�igile r�hutud rahvastele ja edasip��dlikele demokraatiatele.“

]]>

SACEUR tunnustas k�rgelt Eesti panust rahvusvahelise julgeoleku tagamisel

Fri, 23 Jul 2010 07:00:00 +0300

]]> Tallinn, Stenbocki maja 14. juuli 2010 – T�na Stenbocki maja k�lastanud ja peaminister Andrus Ansipiga kohtunud NATO Euroopa liitlasv�gede �lemjuhataja (SACEUR - Supreme Allied Commander Europe) admiral James Stavridis avaldas Eestile siirast t�nu rahvusvahelise julgeoleku tagamisel antud panuse eest.

]]>„Minu s�numiks on t�nu – Eesti kerkib alliansi liikmete seas esile kui aktiivne julgeolekusse panustaja,“ lausus admiral Stavridis.

Kohtumisel arutati julgeolekuolukorda NATO olulisimal s�jalisel missioonil Afganistanis. James Stavridise hinnangul osutub Afganistani missioon edukaks, kuna NATO n�ol on tegemist tugeva liiduga ning piirkonna turvalisuse panustamises osaleb t�na kokku 47 riiki.

Peaminister Ansip kinnitas Eesti j�tkuvat osalemist rahvusvahelises julgeolekutagamise j�udude koosseisus Afganistanis, �eldes, et Eesti kaitsev�elased j��vad missioonipiirkonda nii kauaks, kui see vajalikuks osutub ning kuniks Afganistani valitsus seda soovib.

Admiral Stavridise s�nul on Eesti s�durite julgus ja vaprus k�rgelt hinnatud. „Eesti kaitsej�ud on v�lismissioonidel viibides kandnud t�siseid kaotusi ja ma avaldan s�gavat kaastunnet k�igi langenute l�hedastele.“

NATO Euroopa v�gede �lemjuhataja r�hutas vajadust saavutada alliansi liikmesriikide kaitsekulutuste kaheprotsendiline osakaal, tunnustades seejuures Eesti otsust majanduskriisi tingimustes s�ilitada riigikaitsele eraldatavate summade tase. Andrus Ansip edastas admiralile Eesti valitsuse p�him�ttelise lubaduse t�sta kaitsekulutuste m��r tuleval aastal 1,9 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Lisaks kohtumisele peaministriga k�lastas admiral Stavridis kahep�evase Eesti visiidi raames t�na Riigikogu ning kohtus kaitseministeeriumi ametnike ja Kaitsev�e ohvitseridega. Neljap�eval k�lastab admiral James Stavridis Tallinnas Staabi- ja sidepataljoni territooriumil asuvat NATO k�berkaitsekeskust.

Admiral Savridis v�ttis NATO Euroopa v�gede �lemjuhataja kohused �le m��dunud aasta suve alguses, olles eelnevalt teeninud kolm aastat Ameerika �hendriikide L�una piirkonna v�ejuhina. Lisaks alliansi Euroopa regiooni v�gede �lemjuhataja �lesannetele t�idab SACEUR ka Ameerika Euroopas asuvate v�gede �lema kohuseid.

Fotod admiral Stavtridise k�lask�igust Stenbocki majja: http://www.valitsus.ee/?id=10419

Peaminister Ansip tunnustas Leedu valitsuse t��d riigi juhtimisel majanduskriisi tingimustes

Wed, 14 Jul 2010 18:48:00 +0300

]]>Vilnius, 12. juuli 2010 – Peaminister Andrus Ansip kohtus t�na oma Leedu kolleegi, peaminister Andrius Kubiliusega, Leedu Vabariigi presidendi Dalia Grybauskait� ja Seimi esimehe Irena Degutien�ga. Kahepoolse koost�� k�rval r��giti kohtumisel p�hiliselt majanduse ja energeetika teemadel. Peaminister Ansip tunnustas kohtumistel Andrius Kubiliuse juhitava valitsuse t��d riigi juhtimisel majanduskriisi ajal.

]]>„Arengud k�igis kolmes Balti riigis on majanduskriisi tingimustes olnud v�ga sarnased ning t�nu kiirele reageerimisele suutsime k�ik otsustavalt k�rpida valitsussektori kulusid,“ �tles peaminister Ansip. Samas r�hutas valitsusjuht, et Eestis ei k�rbitud riigieelarvet ega tehtud struktuurseid reforme mitte euro-eesm�rgi nimel, vaid nii nagu Leedus ja L�tiski riigi j�tkusuutlikkuse tagamiseks. „Euro on Eestile loomulikult v�ga oluline, kuid konservatiivne fiskaalpoliitika on veelgi t�htsam,“ �tles Ansip kohtumisel Kubiliusega.

Peaministrite kohtumisel oli l�hemalt k�ne all ka koost�� energeetika valdkonnas. Peaminister Ansip avaldas lootust, et 1. jaanuarist 2011 k�ivitub Nord Pool Spot hinnapiirkond ka Leedus. „Eesti on huvitatud reaalselt toimiva elektrituru loomisest Baltikumis osana �hisest elektriturust P�hjamaadega,“ �tles ta.

Eesti ja Leedu peaministrid arutasid ka Euroopa Liidu digitaalse siseturu loomise vajalikkust, mille puudumine p�rsib Ansipi s�nul Euroopa Liidu konkurentsiv�ime tugevnemist.

K�igil kohtumistel oli k�ne all ka struktuursete reformide olulisus. Seimi esimehe Irena Degutien�ga oli l�hemalt juttu pensioniea t�stmise h�davajalikkusest. „Pensioniea t�stmine on aktuaalne kogu Euroopas ning t�nu avalikkuse toetusele suutsime selle ka Eestis l�bi viia,“ �tles Ansip. Degutien� avaldas lootust, et kevadistungj�rgul Seimis l�pph��letust mitte l�binud seaduse eeln�u pensioniea t�stmise kohta Leedus saab vastu v�etud eeloleval s�gisel. „Arvestades, kui kiiresti kasvab meie keskmine eluiga, on aus �elda inimestele v�imalikult varakult, et tulevikus peavad nad arvestama k�rgemas vanuses pensionile j��misega,“ �tles peaminister Ansip. „Riigijuhtidena kanname vastutust oma maade tuleviku ees,“ r�hutas ta.

Kohtumisel Leedu presidendi Dalia Grybauskait�ga r��giti lisaks majanduse- ja energeetika teemadele ka julgeolekupoliitikast. �htlasi soovis peaminister Ansip Dalia Grybauskait�le �nne t�nase t�htp�eva puhul, mil m��dub t�pselt aasta Grybauskait� asumisest presidendi ametisse.

Visiidi raames asetas peaminister Ansip p�rja Algirdas Mykolas Brazauskase hauale ning Leedu Iseseisvuse eest langenute m�lestusm�rgi jalamile.

Peaminister Ansip kohtus Kanada v�liskaubanduse ministri van Loaniga

Mon, 12 Jul 2010 18:44:00 +0300

]]>Tallinn, Stenbocki maja, 9. juuli 2010 – Peaminister Andrus Ansip kohtus t�na Eestis viibiva Kanada v�liskaubanduse ministri Peter van Loaniga. Olulisemate teemadena arutati Kanada ja Euroopa Liidu vahelise vabakaubanduslepingu l�bir��kimiste hetkeseisu, julgeoleku- ja energeetikak�simusi ning kahepoolseid majandussuhteid.

]]>Peaminister Ansip tutvustas Peter van Loanile Eesti plaani liituda �hisraha euroga alates j�rgmise aasta algusest ning kinnitas valitsuse p�hendumist j�tkata liberaalset majandus- ja konservatiivset eelarvepoliitikat. Ministrid t�desid, et kahe riigi vahelised kaubandusmahud on suhteliselt tagasihoidlikud, ning avaldasid lootust, et t�na veel l�bir��kimiste j�rgus olev Euroopa Liidu ja Kanada vaheline vabakaubandusleping annab edaspidi sellele hoogu juurde.

Van Loan avaldas peaministrile t�nu Eesti toetuse eest Kanada kandidatuuridele �RO-s.

R��kides probleemidest seoses Estonian Airi kavatsusega soetada Bombardierilt kolm uut lennukit, m��nsid nii peaminister Ansip kui minister van Loan, et tegemist on kahe �ri�hingu vahelise tehinguga, kus riikide valitsused ei saa sekkuda ning avaldasid lootust, et k�simusele leitakse siiski m�lemaid pooli rahuldav �iglane lahendus.

Kohtumisel r��giti veel �hisest osalemisest NATO s�jalisel operatsioonil Afganistanis ning arengutest L��nemere piirkonna energeetika valdkonnas.

2009. aastal oli Kanada koguk�ibe poolest Eesti kaubavahetuspartnerite hulgas 19. kohal. Mullu importis Eesti Kanadast kaupu 166 miljoni krooni eest, eksport Kanadasse ulatus 2006 miljoni kroonini. Kaubavahetuse suur �lej��k tuleneb Euroopa Liidu standarditele mittevastavate mineraalsete k�tuste ekspordist. Lisaks energiakandjatele m��b Eesti Kanadale masinaid ja seadmeid, loomseid tooteid ning valmistoidukaupasid ja jooke.

Eesti juurtega Peter van Loan viibib Eestis eravisiidil.

Fotod kohtumisest: http://www.valitsus.ee/?id=10408

Soome ja Eesti peaminister: Eesti liitumine euroalaga muudab kahe riigi suhted veelgi aktiivsemaks

Fri, 09 Jul 2010 19:19:00 +0300

]]>Tallinn, Stenbocki maja, 30. juuni 2010 – Peaminister Andrus Ansip ja Soome uus peaminister Mari Kiviniemi on arvamusel, et Eesti liitumine euroalaga muudab kahe riigi suhted, sealhulgas majandussuhted veelgi aktiivsemaks.

]]>Peaministrite hinnangul muudab �hine valuuta Soome ja Eesti h�id suhteid veelgi l�hedasemaks. „Oli aeg kui Eestist Soome reisimine oli vaid v�heste privileeg. T�na ei ole Soome ja Eesti piiril enam piirikontrolli ning uuest aastast kasutame me ka �hist valuutat,“ �tles peaminister Andrus Ansip, kelle hinnangul teeb Eesti liitumine eurotsooniga tuleva aasta algusest turistide ja ettev�tjate elu m�rgatavalt lihtsamaks, kuna enam ei pea aega ja raha kulutama valuuta vahetamiseks.

Ansip t�nas veelkord Soomet toetuse eest Eestile eurotsooniga liitumisel. „On olnud suur r��m teid toetada, sest te olete t�esti teinud suurep�rast t��d,“ �tles Soome uus valitsusjuht Mari Kiviniemi �nnitledes Eestit euroga liitumise puhul.

Soome on Eestile t�htsaimaks kaubanduspartneriks ning samuti �ks t�htsamaid v�lisinvestoreid. Mullu oli kaubavahetuse k�ive Soomega 35,4 miljardit krooni, mis on rohkem kui 16 protsenti kogu Eesti kaubavahetusest. Soome oli l�inud aastal ka Eesti peamiseks impordi- ja ekspordipartneriks. Soome l�ks ligi 19 protsenti Eesti aastasest ekspordist.

Samuti on Soome Rootsi j�rel teine v�lisinvestor Eestis. 2009. aasta l�pu seisuga oli Soomest Eestisse tehtud otseinvesteeringuid �le 40 miljardi krooni ulatuses, mis on ligi 23 protsenti Eestisse tehtud investeeringutest. Lisaks on Soome Eesti turismimajanduse t�htsaim sihtturg. M��dunud aastal k�lastas Eestit enam kui 750 000 Soome turisti. Soome turistide arv Eestis kasvas h�ppeliselt peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal.

Peaministrid kinnitasid, et Eesti ja Soome on l�hedased ning tihedat koost��d tegevad partnerid ka Euroopa Liidus ning meil on paljudes Euroopa Liidu k�simustes �htelangevad seisukohad.

„Eesti ja Soome on m�lemad huvitatud tugevast ning stabiilsest eurost,“ �tles Ansip. Eesti ja Soome soovivad, et tugevneks Euroopa konkurentsiv�ime maailmas ning areneks Euroopa Liidu siseturg. „Meie n�eme ennek�ike potentsiaali digitaalse siseturu loomises, mis kaotaks Euroopa Liidus v�imalikult kiiresti k�ik e-kaubanduse t�kked,“ s�nas peaminister Ansip. Peaminister Kiviniemi lubas j�tkata oma eelk�ija, Matti Vanhaneni t��d digitaalse siseturu loomisel.

Soome endine peaminister Matti Vanhanen astus tagasi 18. juunil. Mari Kiviniemi on ametis Soome peaministrina kuni Eduskunta valimisteni 2011. aprillis. Kiviniemi on t��tanud pool aastat v�liskaubandus- ja arengukoost�� ministrina ning alates 2007. aastast avaliku halduse ja regionaalministrina.

Vaata pilte kohtumisest siit: http://www.valitsus.ee/?id=10389

Peaminister Ansip avaldas toetust Moldova Euroopa Liidu alastele p��dlustele

Wed, 30 Jun 2010 17:04:00 +0300

]]>Tallinn, Stenbocki maja, 18. juuni 2010 – Peaminister Andrus Ansip avaldas kohtumisel Moldova v�lisministri Iurie Leancă`ga toetust riigi Euroopa Liidu alastele p��dlustele.

]]>Peaminister kinnitas kohtumisel, et Eesti on j�tkuvalt Euroopa Liidu edasise laienemise pooldaja, kuid k�ik potentsiaalsed uued liikmed peavad t�itma liitumiseks vajalikud kriteeriumid. „Reformid, mida Eesti Euroopa Liiduga liitumiseks tegi, olid vajalikud meie riigile ja inimestele,“ �tles Ansip. Moldova v�lisminister kinnitas, et nende eesm�rk on tuua Moldova tagasi Euroopa kaardile ning neil on tugev motivatsioon minna edasi oluliste reformidega. „Meie jaoks ei ole teist teed kui liitumine Euroopa Liiduga,“ �tles Leancă.

V�lisminister avaldas soovi suurendada kahe riigi vahelist poliitilist dialoogi, et Eesti kogemustest �ppida. „Ma usun, et ka meie inimesed oleksid valmis kasutama Eestis populaarseid e-teenuseid,“ �tles Leancă. Peaminister tutvustas k�lalisele Eesti e-valitsust ja teisi riigi e-teenuseid.

V�lisminister Urmas Paeti kutsel Eestis viibiv Moldova v�lisminister �nnitles Eestit ka peatse euroalaga liitumise puhul. Peaminister t�nas k�lalist ning kinnitas, et Eesti peab konservatiivse eelarvepoliitikaga j�tkama ka tulevikus, sest see teenib riigi ja rahva huve.

Peaminister Andrus Ansip k�lastas Moldovat kolm aastat tagasi, 2007. aasta novembris, mille k�igus kohtus Ansip Moldova peaministri, parlamendi spiikri ning v�lisministrga. Peaministriga oli kaasas ka rohkearvuline �ridelegatsioon. Moldova peaminister k�lastab Eestit juba 14. juulil.

Vaata kohtumisest pilte siit: http://www.valitsus.ee/?id=10375

Euroopa liidrid toetavad euro kasutuselev�tmist Eestis 1. jaanuaril 2011

Fri, 18 Jun 2010 13:59:00 +0300

]]>

]]>Br�ssel, 17. juuni 2010 – T�na Br�sselis toimunud Euroopa �lemkogu kohtumisel toetati �ksmeelselt Eesti �hinemist eurotsooniga j�rgmisel aastal.

Euroopa Liidu poliitilised liidrid leidsid, et Eesti on t�itnud euroalaga �hinemise tingimused t�nu arukale majandus- ja rahanduspoliitikale.

Tippkohtumisest osav�tjad �nnitlesid Eestit k�igi Euroopa Liidu aluslepingus ette n�htud l�henemiskriteeriumide t�itmise puhul ning tervitasid Euroopa Komisjoni ettepanekut euro kasutuselev�tmise kohta Eestis 1. jaanuaril 2011.

Peaminister Andrus Ansip t�nas oma kolleege toetuse eest Eesti p��dlustele euroalaga �hineda.

„See on Eestile suur tunnustus,“ �tles peaminister Andrus Ansip. „Eelk�ige tuleb meie edusammude eest t�nulik olla Eesti rahvale. Ilma elanikkonna toetuseta praegusele majanduskursile poleks me kindlasti nii edukad olnud.“

Ansip kinnitas kohtumisel, et Eesti j�tkab konservatiivse eelarvepoliitikaga ning struktuursete reformidega, p��rates erilist t�helepanu inflatsioonile.

L�plikult vormistatakse Eesti �hinemine euroalaga, seal hulgas kinnitatakse vahetuskurss 13. juulil Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrite poolt.

Euroopa �lemkogu viis t�na ka l�pule t�� Euroopa Liidu uue t��h�ive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ osas. T�nasel kohtumisel heakskiidu saanud strateegia aitab Euroopal kriisist taastuda ja sellest tugevamana v�lja tulla.

Valitsusjuhid arutasid uusi konkurentsiv�imet t�stvaid algatusi. Eesti eestvedamisel kinnitas �lemkogu t�ielikult toimiva digitaalse siseturu loomise kohustuse aastaks 2015.

„Mul on hea meel, et Euroopa Liit on digitaalse �histuru loomise v�tnud �heks oma peaeesm�rgiks,“ �tles peaminister Andrus Ansip. „Olukord, kus soomlane ei saa Eestis kasutada mobiilparkimist v�i eestlane rajada interneti teel ettev�tet n�iteks L�tis, ei ole normaalne. Ilma toimiva digitaalse �histuruta ei saa me r��kida t�ielikult toimivast ja avatud �histurust Euroopa Liidus.“

Ansip r�hutas, et digitaalse �histuru m�te on h�lbustada tavamajanduse toimimist, n�iteks ettev�tete piiri�lest asutamist ja asjaajamist, elektroonilisi makseid riikide vahel, hangete l�biviimist, e-teenuste pakkumist jne.

Strateegia „Euroopa 2020“ raames kinnitati viis peamist tegevussuunda, mille eesm�rk on suurendada t��h�ivet, parandada teadus- ja arendustegevuse tingimusi ning haridustaset, suurendada energiat�husust ning edendada sotsiaalset kaasatust eelk�ige vaesuse v�hendamise kaudu.

Veel �he olulise teemana arutati �lemkogul vajadust paremini koordineerida liikmesriikide majanduspoliitikat. Eelk�ige peeti vajalikuks senisest ulatuslikumalt koordineerida eelarvepoliitikat. Prioriteedina t�stsid kohtumisest osav�tjad esile ennetavat tegevust – riikide eelarvekavade eelnevat hindamist, �lem��rase eelarvepuuduj��gi menetluse kiirendamist ning senisest suurema t�helepanu p��ramist riigiv�lale.

Euroopa Liidu valitsusjuhid ja riigipead otsustasid t�na ka avada liitumisl�bir��kimised selleks taotluse esitanud Islandiga.

Peaminister Ansip r��kis Brasiilia v�lisministriga majanduskoost�� arendamisest

Thu, 17 Jun 2010 17:02:00 +0300

]]>Tallinn, Stenbocki maja, 16. juuni 2010 – Peaminister Andrus Ansip kohtus t�na Eestisse saabunud Brasiilia v�lisministri Celso Amorimiga, kes on esimene Eestit k�lastav L�una-Ameerika riigi v�lisminister. Kohtumisel r��giti eelk�ige kahe riigi majanduskoost�� arendamisest, aga ka peatselt oodatavast viisavabadusest.

]]>„Ma olen kindel, et oodatav viisavabadus Eesti ja Brasiilia vahel annab tugeva t�uke nii meie majandussuhete, kultuurisuhete kui ka turismi arengule,“ �tles peaminister Ansip, kes avaldas lootust, et vastastikuse viisakohustusest loobumise lepingud allkirjastatakse juulis toimuval Euroopa Liidu ja Brasiilia tippkohtumisel. „Viisavabadus on ka meie huvi, eestlased on meile v�ga teretulnud!“ �tles Brasiilia v�lisministri Celso Amorim. Brasiilia kodanikud saavad juba praegu Eestisse viisavabalt reisida.

Kohtumisel r��giti ka kahe riigi majandussuhetest, mis on hetkel suhteliselt tagasihoidlikud. Samas on Brasiilia Eestile Ladina-Ameerika riikidest olulisim kaubanduspartner. M��dunud aastal oli Brasiilia Eesti suurim kaubanduspartner L�una-Ameerikas. „Loodan, et ka Eesti ettev�tjate huvi Brasiilia turu vastu on kasvamas,“ m�rkis valitsusjuht, kelle hinnangul on v�imalikke koost��valdkondi kahe riigi vahel mitmeid – n�iteks p�levkivienergeetika valdkonnas, koost�� infotehnoloogia ning turismi osas. Hetkel on Brasiilia Eesti 30. eksportpartner.

Lisaks �nnitles peaminister Brasiilia v�lisministrit hiljutise Brasiilia v�idu puhul jalgpalli maailmameistri v�istlustel, kus Brasiilia v�itis P�hja-Koread 2:1 ning soovis riigile j�tkuvat edu. Ansip meenutas, et m��dunud aasta augustis said eestlased nautida kuulsa Brasiilia jalgpallimeeskonna m�ngu Tallinnas, kus Eesti kaotas Brasiiliale vaid 0:1 seisuga.

Brasiilia v�lisministril on homme kohtumine president Toomas Hendrik Ilvese, Riigikogu esimehe Ene Ergma ja v�lisminister Urmas Paetiga.

Pilte kohtumisest saab vaadata siit: http://www.valitsus.ee/index.php?id=10365

T�na toimus korraline Teadus- ja Arendusn�ukogu istung

Wed, 16 Jun 2010 18:22:00 +0300

]]> Tallinn, Stenbocki maja, 15. juuni 2010 – T�nasel Teadus- ja Arendusn�ukogu (TAN) istungil oli arutusel neli teemat, istungit juhatas peaminister Andrus Ansip.

]]> Riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets andis istungil �levaate Eesti innovatsiooniv�imekuse kohta v�rdluses teiste Euroopa riikidega. Eesti on Innovation Scorebordi edetabelis t�usnud 13-le kohale.

Euroopa Komisjoni poolt koondatava innovatsioonistatistika j�rgi on Eesti tugevuseks eelk�ige k�rgharidusega inimeste suur osakaal. Positiivse arenguna on Eesti avaliku sektori panus teadus- ja arendustegevusse �letanud Euroopa Liidu keskmise. Euroopa juhtivate riikide hulka kuulub Eesti lairiba�henduste ulatuse poolest.

Eesti edasise innovatsiooniarengu eeldustena t�steti muu hulgas esile doktorantuuri l�petajate arvu kasvu, kuid samuti nii riskikapitali investeeringute mahu kui ka erasektori teadus- ja arendustegevuste investeeringute suurenemist.

Innovation Scorebordi puhul on tegemist Euroopa Liidu ning lisaks veel kuue riigi innovatsioonin�itajate v�rdlusega, mille aluseks on 29 indikaatorit seitsmest valdkonnast.

Istungil k�sitleti ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) regulatsiooniala, selle kitsaskohti ning valdkonna arendamise v�imalusi. Istungil tutvustati TAKS-i muutmise seaduse eeln�u, millega muu hulgas soovitakse korrastada valdkonna rahastamisskeeme ning suurendada doktori�ppe efektiivust.

Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja Indrek Reimand tutvustas istungil ka Eesti teaduse infrastruktuuri pikaajalise arengu tagamiseks koostatud teekaarti.

Istungi viimase p�evakorrapunktina k�sitleti Eesti ja Soome TAN-i planeeritavat �hisistungit 2010. aasta s�gisel.

Teadus- ja Arendusn�ukogu on 12-liikmeline ning selle koosseisu kinnitab kuni kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus. Teadus- ja Arendusn�ukogu esimeheks on peaminister. N�ukogu �lesandeks on n�ustada valitsust teadus- ja innovatsioonipoliitika ellu viimisel.

Loe TAN-i kohta l�hemalt: www.riigikantselei.ee/tan

Eesti ja L�ti peaministrid arutasid kahe maa tulevikukoost��d

Tue, 15 Jun 2010 18:48:00 +0300

]]>Riia, 11. juuni 2010 - Peaminister Andrus Ansip ja L�ti peaminister Valdis Dombrovskis arutasid kohtumisel Riias kahe riigi tulevikukoost��d. Arutelu tugines t�na esitletud Eesti-L�ti koost�� raportile. �htlasi tunnustas peaminister Ansip L�ti kolleegi riigi eduka juhtimise eest majanduskriisi tingimustes.

]]>„L�ti valitsuse tegevus majanduskriisiga toime tulemiseks v��rib esilet�stmist. Riigi olukord oli ��rmiselt keeruline, kuid t�nu rasketele otsustele suutsite olukorra stabiliseerida,“ �tles peaminister Ansip. Tema s�nul on nii L�ti kui Eesti valitsused teinud endast s�ltuva, et riigid saaksid v�imalikult kiiresti taastuda ning areneda edasi.

Praegu on peaministrite s�nul �ige aeg r��kida ka nendest v�imalustest, mida pakub tulevik. Eesti ja L�ti koost��raporti tellisidki kahe riigi peaministrid selleks, et saada p�hjalikku �levaadet riikide koost��potentsiaalist. Tulevikukoost�� raporti koostamine t�navu suveks tehti �lesandeks kahele s�ltumatule raport��rile – Anvar Samostile Eestist ja Andris Raz�nsile L�tist. �sjavalminud raport sisaldab 65 ettepanekut 9 valdkonnas.

Peaminister Ansipi hinnangul on tehtud t�nuv��rne t��. Raport sisaldab mitmeid ideid ja ettepanekuid, mille ellu viimine aitab tihendada eestlaste ja l�tlaste omavahelist suhtlemist, kuid ka t�sta meie riikide konkurentsiv�imet maailmas. „Suur t�nu raport��ridele tehtud t�� eest,“ �tles peaminister Ansip.

Peaministri s�nul on Eesti peamisteks huvideks raporti elluviimisel eelk�ige inimestevahelised suhted. Muu hulgas t�hendab see piiri��rsete alade tihedamat integreerimist, n�iteks nende alade v�lja pakkumist �hise turismipiirkonnana, kuid ka piirialadel kutse�ppe �hist planeerimist. Samas on Eesti jaoks oluline ka piiri�lese infrastruktuuri arendamine, transpordi vallas t�hendaks see nii vanade piiri�letusteede korda tegemist kui ka Rail Baltica projektiga edasi liikumist.

„Igasuguse koost�� aluseks on inimsuhted, nii on see ka Eesti-L�ti tulevikuraporti elluviimisel. See raport ei h�lma ainult valitsuste vahelisi tegevusi. Valitsuste tasandil on Eesti ja L�ti riigi suhted v�ga head. Selleks, et raportis toodud ideed saaks ellu viidud, on oluline kaasata nii �likoole, kohalikke omavalitsusi, �ripartnereid, k�iki vastastikku huvi tundvaid eestlasi ja l�tlasi,“ �tles peaminister Ansip.

Selleks, et kaasata koost��sse valitsusv�liseid organisatsioone ning viia arutelu laiemale pinnale kutsutakse t�navu s�gisel kokku Eesti-L�ti koost�� seminar. Koost��seminari eesm�rk on leida raporti ideedele v�ljendus juba konkreetsemates koost��projektides. „Raporti ettepanekud saame ellu viia vaid �hiselt,“ r�hutas peaminister Ansip.

Peaministri s�nul aitab raportis olevaid ideid muu hulgas ellu viia ka EL Regionaalarengu fondi vahendid - Eesti ja L�ti koost��programmi maht kuni 2013. aastani ulatub 580 miljoni kroonini.

Visiidi k�igus kohtus peaminister Ansip ka L�tis tegutseva Eesti Kaubanduskoja liikmetega. Enne Eesti-L�ti tulevikukoost�� raporti esitamist toimus ka kahe riigi peaministri kohtumine Eesti �ridelegatsiooniga.

Eesti-L�ti tulevikukoost�� raportiga saab l�hemalt tutvuda siit: http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=297796&tpl=1007&external=&search=&aasta=

Pilte kohtumisest saab n�ha siit: http://www.valitsus.ee/?id=10340

14. juunil heisatakse Eesti lipud leinalipuna

Fri, 11 Jun 2010 13:30:00 +0300

]]>Esmasp�eval, 14. juunil on lipup�ev. Leinap�eva puhul heiskavad Eesti lipu leinalipuna k�ik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-�iguslikud organisatsioonid. Eesti lipu v�ib heisata ka k�ikidele elu, �ri- ja b�roohoonetele.

Leinap�eval sinimustvalge lipu heiskamisel leinalipuna m�lestame neid inimesi ja peresid, kes ��l vastu 14. juunit 1941. aastal Eestis korraldatud esimesel massik��ditamisel arreteeriti ja viidi Venemaale. K��ditatuist vaid v�hestel �nnestus naasta oma kodumaale.

Leinap�eval heisatakse Eesti lipp leinalipuna: selleks t�stetakse lipp algul aeglaselt mastitippu ja seej�rel langetatakse poolde masti n�nda, et lipu alumine ��r asetseks masti keskel. Leinalipu langetamisel t�stetakse lipp esmalt mastitippu, seej�rel lipp langetatakse. Seinalipule kinnitatakse lipuvarda �lemisse otsa 50 kuni 100 mm laiune must lint. Leinalindi lehvivad otsad ulatuvad lipuv�lja lehviva servani. Lipup�eval Eesti lipu heiskamisel tuleb j�lgida, et lipp oleks puhas ja terve ning vastaks etalonile.

Eesti lipp heisatakse p�ikeset�usul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ja langetatakse p�ikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell k�mme �htul.

]]>

Peaminister Andrus Ansip k�lastas BLRT Gruppi

Fri, 11 Jun 2010 14:20:00 +0300

]]> Tallinn, BLRT Grupp, 4. juuni 2010 - Peaminister Andrus Ansip k�lastas BLRT Gruppi eesm�rgiga tutvuda Eesti �he suurima eksportijaga, kelle toodangust l�heb lausa 85 protsenti Eestist v�lja. Peaministriga kohtusid BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman ning BLRT Grupi n�ukogu esimees Mark Berman.

]]> Kohtumisel vaadati �le BLRT Tallinna tootmisv�imsused ning r��giti ettev�tte ning Eesti majanduse t�nasest seisust ning perspektiividest.

Peaminister Ansipi s�nul v�iks iga eestlane olla uhke, et meil on ettev�te nagu BLRT Grupp, kes hoiab elus Eesti sajanditepikkust laevaehitustraditsiooni. „Ja sealjuures kasutab uut ning ka rohelist tehnoloogiat,“ �tles Ansip.

BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Bermani s�nul on igati tervitatav riigijuhtide huvi tootjate ja eksportijate k�ek�igu vastu ning otsekontaktis on infovahetus operatiivsem.

Eesti kapitalil p�hinev BLRT Grupp annab t��d kokku ligi neljale tuhandele inimesele, kellest pooled t��tavad Eestis. Kontserni p�hilised tegevusalad on laevaehitus, laevaremont, metalltarindite valmistamine, metallide m��k, sadama- ja stividoriteenused, masinaehitus, vanametalli t��tlemine, autotranspordi teenused, meditsiiniliste- ning t��stusgaaside m��k. BLRT Gruppi kuulub 62 t�tarettev�tet seitsmes riigis: Eestis, L�tis, Leedus, Ukrainas, Venemaal, Soomes ja Norras.

Vaata pilte kohtumisest: http://www.valitsus.ee/index.php?id=10334

Ansip ja Gurria allkirjastasid Eesti liitumislepingu OECD-ga

Fri, 04 Jun 2010 15:15:00 +0300

]]> Tallinn, 3. juuni 2010 – Peaminister Andrus Ansip ning Majandusliku Koost�� ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekret�r Angel Gurria allkirjastasid t�na Stenbocki majas Eesti liitumislepingu OECD-ga. Ansip r�hutas, et �hinemine OECD-ga on Eesti jaoks m�rgilise t�hendusega s�ndmus ja rahvusvaheliselt k�rgelt hinnatud tunnustus l�biviidud reformidele.

]]> „Liitumine OECD-ga on Eesti jaoks suur privileeg. See t�hendab, et meie seniseid arenguid on hinnatud ja meil on v��rtuslikke kogemusi, mida jagada maailma k�ige arenenumate riikidega,“ �tles peaminister Ansip.

�htlasi t�stis peaminister esile, et liitumisprotsess OECD-ga on olnud Eestile v�ga viljakas. „OECD on kuulus oma s�ltumatute anal��side poolest ja juba liitumisprotsessis on Eesti saanud osa v�ga heast ekspertiisist.“ Tuginedes OECD soovitustele v�eti n�iteks vastu paindlikumat t��tururegulatsiooni v�imaldav t��lepingu seadus ning Eesti j�tkusuutliku edasimineku tagamiseks otsustas valitsus t�navu ka pensioniea t�stmise.

OECD t�ie�igusliku liikmena saab Eesti Ansipi s�nul jagada seda positiivset kogemust, mis meil on oma riigi reformimisest. „V�ga paljudest OECD soovitustest on saanud �ldtunnustatud rahvusvahelised normid,“ nentis ta ja lisas, et Eestile on v�ga austav olla �lemaailmsete standardite v�ljat��tajate hulgas.

Peaministri s�nul on Eesti kuulumine OECD-sse s�mboolse t�hendusega. „See on v�ga oluline m�rk Eesti j�udmisest maailma k�rgeltarenenud riikide hulka,“ �tles ta. Ansip nentis, et �helt poolt on see oluline v�lisinvestoritele, kelle jaoks OECD liikmesus on garantii riigi majandus- ja sotsiaalpoliitilise keskkonna kvaliteedi kohta. Teisalt v�idavad aga OECD liikmesusest k�ik Eesti elanikud, kuna s�ltumatud anal��sid v�imaldavad valitsusel langetada otsuseid, mis muudavad riigi efektiivsemaks ja s��stlikumaks. „T�nu sellele saab maksumaksja v�hema raha eest parema avaliku teenuse,“ �tles Ansip. Peaminister nentis, et OECD-sse kuulumine annab Eestile ligip��su maailma parimale kogemusele reformide osas alates majandusk�simustest kuni sotsiaalpoliitikani.

Eestist saab t�ie�iguslik OECD liige p�rast liitumislepingu ratifitseerimist Riigikogus.

Vaata fotosid lepingu allkirjastamisest: http://www.valitsus.ee/index.php?id=10319

Peaminister Ansip: digiareng L��nemere regioonis kasvatab piirkonna konkurentsiv�imet

Thu, 03 Jun 2010 16:47:00 +0300

]]> Vilnius, 2. juuni 2010 – Peaminister Andrus Ansip r�hutas t�nasel L��nemere arengufoorumil digitaalse �histuru loomise olulisust. Tema s�nul avaks see piirkonna ettev�tjatele uusi v�imalusi ja muudaks siinelavate inimeste elu lihtsamaks.

]]>Regiooni konkurentsiv�ime ja atraktiivsus s�ltub peaminister Ansipi s�nul eelk�ige sellest kui edukas on L��nemeremaade koost�� valdkondades, milles on juba olemas teatud arengueeliseid.

„Regiooni arengule aitaks kaasa digitaalse �histuru rajamine, millel saaksid vabalt liikuda nii avaliku kui erasektori pakutavad teenused. See annaks piirkonnale eelised, mille j�rgi saaks n�iteks Rootsi ettev�tja rajada elektrooniliselt oma firma L�tis, Soome turist kasutada Tallinnas mobiilparkimist. Meil v�iks olla elektrooniline e-hangete s�steem, mis on avatud k�ikidele piirkonna ettev�tjatele,“ �tles peaminister Ansip. �htlasi t�stis ta esile, et takistustest, mis segavad rakendamast innovaatilisi lahendusi, tuleks vabaneda nii kiiresti kui v�imalik.

„�hised reeglid elektrooniliseks identifitseerimiseks avavad meie ettev�tjatele tegutsemiseks uusi v�imalusi ja muudavad meie inimeste elu lihtsamaks,“ r�hutas peaminister Ansip.

Ansip viitas ka Eesti algatusel koostatud nelja peaministri �hiskirjale k�ikidele Euroopa Liidu valitsusjuhtidele, milles kutsutakse �les edendama digitaalset �histurgu kogu Euroopa Liidu ulatuses.

L��nemere arengufoorum (Baltic Development Forum - BDF) loodi 1998. aastal endise Taani v�lisministri Uffe Ellemann-Jenseni eestvedamisel. Tegemist on L��nemere piirkonna arengualast koost��d kaardistava ja koost��s Euroopa Komisjoniga piirkonna regionaalstrateegiat v�lja t��tava organisatsiooniga. Organisatsiooni peamine eesm�rk on edendada majanduskasvu, integratsiooni ja konkurentsiv�imet L��nemere regioonis, kaasates sealjuures osalejaid erinevatest valdkondadest.

Konkurentsiv�ime ja innovaatika k�rval on t�navuse arengufoorumi keskseteks teemadeks ka j�tkusuutlik areng ja L��nemere keskkonna k�simused.

L��nemere arengufoorumi j�rgmine kohtumine toimub 2011. aasta oktoobris Poolas.

Fotod kohtumiselt: http://www.valitsus.ee/index.php?id=10311

L��nemeremaade valitsusjuhid arutasid Vilniuses regiooni arengut

Wed, 02 Jun 2010 11:38:00 +0300

]]> Vilnius, 2. juuni 2010 – Peaminister Andrus Ansip r�hutas t�nasel L��nemeremaade N�ukogu tippkohtumisel regionaalse koost�� olulisust, selleks et L��nemere �mbrus muutuks k�ige kiiremini arenevaks ja j�ukamaks regiooniks maailmas.

]]> L��nemeremaade vastastikune s�ltuvus ei t�henda ainult �hiselt seatud eesm�rke, vaid ka �hist vastutust regiooni tuleviku ees. Selleks, et t�sta L��nemeremaade konkurentsiv�imet ja j�tkusuutlikku majanduse kasvu tuleb Ansipi s�nul eelk�ige t�husamaks muuta olemasolevaid regionaalseid koost��vorme. „Tulemustele orienteeritud koost�� kindlustaks regiooni juhtrolli maailma k�ige kiirema majanduskasvu piirkonnana,“ �tles ta tippkohtumise raames.

Peaministri s�nul toetab Eesti Vilniuse tippkohtumisel vastuv�etud visioonidokumenti „L��nemere regioon 2020“, mis tugineb 2008. aastal Riias kinnitatud prioriteetidele ja seab p�hieesm�rgiks veelgi suurema integratsiooni. Regionaalses koost��s peab Eesti eriti oluliseks L��nemere strateegia elluviimist.

Konkurentsiv�ime k�rval arutati t�nasel L��nemeremaade N�ukogu tippkohtumisel ka energiakoost�� ning keskkonnahoiuga seotud k�simusi. T�deti, et L��nemere energiaturu �henduste kava on toonud kaasa palju positiivseid muutusi piirkondlike energiaturgude integreerimisel. Heaks n�iteks selles on Soome ja Eesti p�hiv�rgu ettev�tete Fingridi ja Eleringi investeerimisotsused, mis tagavad Estlink 2 elektrikaabli valmimise 2014. aastaks. Eesti r�hutas tippkohtumisel vajadust minna kiiresti edasi �hise Balti ja P�hjala riikide elektrituru v�ljaarendamisega. Integreeritud elektriturud suurendavad peaminister Ansipi s�nul kogu piirkonna energiajulgeolekut ja toetavad uusi investeeringuid energiasektorisse.

L��nemeremaade N�ukogu loodi 1992. aastal valitsustevahelise koost�� foorumina. Peaministrite tasemel toimuvad kohtumised iga kahe aasta tagant. 2010. aastal kuulub �hendusse 11 liiget ja lisaks 10 vaatleja riiki. LMNi asutamisel olid peamised eesm�rgid kaasa aidata demokraatia arengule regiooni riikides; teha koost��d �ksmeele leidmiseks regionaalsetes k�simustes; kindlustada soodne majandusareng.

L��nemeremaade N�ukogu efektiivsemaks muutmiseks m��ratleti 2008. aastal organisatsiooni pikaajalised prioriteedid, milleks on keskkond, energia, haridus ja kultuur, majanduslik areng, tsiviilne julgeolek ja inimm��de.

J�rgmine L��nemeremaade N�ukogu tippkohtumine leiab aset 2012. aastal Saksamaal.

Peaminister Ansip kohtus Prantsusmaa kolleegiga

Wed, 02 Jun 2010 15:05:00 +0300

]]> Pariis, 27. mai 2010 – Peaminister Andrus Ansip kohtus t�na Pariisis oma Prantsuse ametivenna Francois Filloniga.

K�nelustel olid teemadeks Eesti astumine Majandusliku Koost�� ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmeks, kavandatav �hinemine euroalaga ning kahepoolsed suhted.

Francois Fillon �nnitles Eestit OECD-ga liitumise kutse saamise puhul ning avaldas tunnustust pingutustele, mida Eesti on aastate jooksul selle nimel teinud. Ta lisas, et ka praeguses raskes majandussituatsioonis on Eesti suutnud probleemidega edukalt toime tulla.

„Imetlen neid pingutusi, mida Eesti on olukorra parandamiseks teinud,“ �tles Prantsuse valitsusjuht.

Peaminister Ansip m�rkis, et OECD-ga liitumine nagu ka euroalaga �hinemine on olnud Eesti viimaste aastate kaks peamist eesm�rki.

„Me hindame k�rgelt OECD anal��se ning soovitusi,“ �tles Ansip. „Nendel on riigi arengu seisukohalt suur praktiline v��rtus.“

R��kides Eesti kavandatavast liitumisest euroalaga, t�nas Ansip Prantsusmaad toetuse eest. Peaminister �tles, et seda eesm�rki on aidanud l�hemale tuua Eesti konservatiivne eelarvepoliitika, millest Eesti ei loobu ka tulevikus.

Fillon kinnitas Prantsusmaa soovi n�ha Eestit euroala liikmete hulgas.

„Me soovime, et Eesti oleks kaasatud aruteludesse, kuidas eurotsoonis edasi minna,“ �tles Fillon. „Pole kerge omada �hist raha, kui riikidel on eelarvepoliitikas, pensionite osas ning konkurentsiv�ime k�simustes mitmeid erinevusi. Meil on vaja rahandus-, majandus- ning sotsiaalpoliitikate l�henemist.“

Ansip t�des samuti, et suurem eelarvepoliitikate koordinatsioon liikmesriikide vahel on vajalik.

Prantsusmaa ja Eesti suhteid hindasid m�lema riigi peaministrid headeks. Neid iseloomustavad aina suurenev kaubavahetus, prantsuse �rimeeste aktiivne tegevus Eestis, koost�� kaitsevaldkonnas ning sisukad kultuurialased sidemed.

Kohtumisel tuli jutuks ka uue, IT-s�steemide operatiivjuhtimiseks m�eldud ameti v�imalik asukoht. IT-ameti asukohamaaks kandideerivad vaid Prantsusmaa ja Eesti.

„Usume, et oleme pakkunud lahenduse, mis on hea nii Prantsusmaale, Eestile kui kogu Euroopale,“ �tles Eesti peaminister.

Peaminister Andrus Ansip viibib Pariisis seoses OECD ministrite kohtumisega. Kohtumise raames toimub t�na �htul pidulik tseremoonia, millel antakse Eesti, Sloveenia ja Iisraeli peaministritele �le liitumiskutse organisatsiooniga �hinemiseks.

Ansipi p�evakavasse kuulus t�na hommikul ka esinemine pressiklubi Club Grande Europe seminaril „Kreeka kriis ja eurotsoon vaadatuna Euroopa Liidu idasuunalt“. Tund aega v�ldanud kohtumisel mitmek�mne prantsuse ajakirjanikuga selgitas peaminister Eesti majanduspoliitika p�him�tteid ning p�hjuseid, miks on euroalaga �hinemine riigi peamine eesm�rk.

Fotosid Ansipi ja Filloni kohtumisest vaata siit: http://www.valitsus.ee/?id=10295

]]>

Ansip v�ttis vastu kutse Eestile OECD-ga �hinemiseks

Thu, 27 May 2010 17:59:00 +0300

]]>Pariis, Ch�teau de la Muette, 27. mai 2010 – Peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister J�rgen Ligi osalesid t�na Pariisis pidulikul liitumistseremoonial Majandusliku Koost�� ja Arengu Organisatsiooni ehk OECD-ga.

Tseremoonia, mille k�igus v�ttis Ansip vastu ametliku liitumiskutse Eesti �hinemiseks organisatsiooniga, leidis aset OECD peakorteris.

Koos Eestiga anti liitumiskutse ka Iisraelile ja Sloveeniale.

]]>Peaminister Andrus Ansip �tles oma s�nav�tus, et �hinemiskutse saamine OECD-lt on Eestile suur au ja privileeg.

„T�navune aasta on Eestile v�ga oluline,“ �tles Ansip OECD liikmesriikide ministrite poole p��rdudes. „Pikka aega on Eestil olnud kaks t�htsat poliitikaeesm�rki: OECD liikmesus ning �hinemine euroalaga. T�na v�ime �elda, et esimene eesm�rk on saavutatud ning teinegi on k�eulatuses.“

Peaministri s�nul n�eb Eesti OECD-d foorumina, mis �hendab edasip�rgivaid ja d�naamilisi riike. Ta �tles, et OECD liikmed ei lepi kunagi status quo’ga ning ka Eesti jagab seda meelsust.

„Oleme alati avatud uutele ideedele,“ �tles Ansip. „Aastate jooksul oleme saanud rohkelt kogemusi, mille me oleme valmis lisama OECD �hisesse teadmistepagasisse.“

Peaminister andis OECD-s k�neledes ka �levaate Eesti majandus- ja rahanduspoliitikast. Ta t�i esile fikseeritud vahetuskursi, range eelarvepoliitika, lihtsa maksus�steemi ning soodsa ettev�tluskeskkonna.

Ansip lisas, et Eesti majandus on v�rreldes 1992. aastaga k�mnekordistunud ja n�iteks vanaduspension on kasvanud koguni kaksk�mmend korda. Keskmine eeldatav eluiga on praegu umbes seitse aastat pikem kui 1994. aastal.

„Me oleme veendunud, et OECD liikmesus aitab kaasa Eesti edasisele arengule,“ r�hutas peaminister.

Rahandusminister J�rgen Ligi �tles p�rast tseremooniat, et liitumine OECD-ga on oluline tunnustus Eesti majandus- ja rahanduspoliitikale.

„On hea meel t�deda, et meid peetakse riigiks, kellega kogemusi vahetada ja kellelt �ppida,“ �tles Ligi. „See on ka v�imalus osaleda aktiivsemalt OECD majandus-, eelarve-, maksu ja finantspoliitika reeglite ja soovituste kujundamisel.“

T�nane liitumistseremoonia leidis aset OECD N�ukogu ministrite tasemel kohtumise raames. Homme j�tkuvatel ministrite aruteludel osaleb ka J�rgen Ligi.

OECD-ga �hinemise lepingule kirjutab kavakohaselt alla peaminister Andrus Ansip OECD peasekret�ri �ngel Gurr�a Eesti-visiidi k�igus 3. juunil 2010.

OECD t�isliikmeks saab Eesti p�rast liitumislepingu ratifitseerimist Riigikogus.

OECD on demokraatlike riikide foorum alalise asukohaga Pariisis. Organisatsioon asutati 1961. aastal ning selle eelk�ijaks oli Euroopa Majanduskoost�� Organisatsioon.

OECD koosneb hetkel 31 liikmesriigist. Organisatsiooni peamine eesm�rk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule ning maailmakaubanduse laienemisele.

Selleks teeb organisatsioon liikmesriikide vahel tihedat koost��d. OECD-s tegelevad oma ala eksperdid erinevate valdkondade anal��simisega, andes seej�rel soovitusi vastava valdkonna poliitika kujundamiseks.

Muuhulgas koostatakse liikmesriikide kohta regulaarselt majandus�levaateid. Osana liitumisprotsessist valmis aprillis 2009 p�hjalik majandus�levaade ka Eesti kohta.

Peaministri k�ne: http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=297726&tpl=1007&external=&search=&aasta=

Peaminister Ansip tutvustas Hiina parlamendi asespiikrile Eesti populaarseid e-teenuseid

Thu, 27 May 2010 18:28:00 +0300

]]>Tallinn, Stenbocki maja, 25. mai 2010 - Peaminister Andrus Ansip tutvustas Eestis visiidil olevale Hiina parlamendi asespiikrile Jianmin Huaile meie populaarseid e-teenuseid, mis j�tsid k�lalisele s�gava mulje.

]]>„Teie e-teenused, eriti e-valitsus ja e-pangandus j�tsid mulle v�ga s�gava mulje,“ �tles Hiina parlamendi asespiiker Jianmin Hua peaministrile, kes tutvustas k�lalisele Eesti e-valitsuse, e-maksuameti, e-panga, e-politsei ja e-tervise s�steemi. Valitsusjuhi s�nul on Eestis internetip�hised teenused arenenud t�nu sellele, et eestlastele meeldivad mugavad ja lihtsad lahendused.

Ansipi ja Hua hinnangul on Eesti ja Hiina suhted v�ga head. Samas on Hiina ja Eesti majandussuhetel veelgi suurem potentsiaal, mida kinnitavad ka tihenenud majandussuhted ettev�tjate vahel. M��dunud aastal oli Hiina Eesti kaubanduspartnerite hulgas 16. kohal (2008. aastal 17. kohal). Hiina m��dus l�inud aastal Saksamaast ja sai maailma suurimaks eksportijaks. Sealne majandus kasvas 2009. aastal 8,7 protsenti, k�esoevaks aastaks prognoositakse riigile enam kui 9-protsendilist majanduskasvu.

Hiina tunnustas Eesti iseseisvust 7. septembril 1991. aastal ja diplomaatilised suhted s�lmiti kahe riigi vahel sama aasta 11. septembril Hiina asev�lisministri Tian Zengpei visiidi k�igus Tallinnas. Seega m��dub tuleval aastal 20 aastat Eesti ja Hiina diplomaatiliste suhete s�lmimisest. L�hiajal on Eesti avamas konsulaati �anghais ja peagi alustatakse ka Eesti saatkonnahoone ehitamisega Pekingis.

Peaminister Ansip on k�lastanud Hiina Rahvavabariiki kolm korda, neist kahel korral valitsusjuhina ja �hel korral Tartu linnapeana. „Ma olen nautinud iga Hiinas oldud minutit,“ s�nas Ansip. Jianmin Hua on Eestis teistkordselt.

Vaata pilte kohtumisest siit: http://www.valitsus.ee/?id=10283

Peaminister Ansip kohtus Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinikuga

Tue, 25 May 2010 13:48:00 +0300

]]>

]]>Tallinn, Stenbocki maja, 20. mai 2010 – Peaminister Andrus Ansip kohtus t�na Stenbocki majas Euroopa Komisjoni kliimameetmete voliniku Connie Hedegaardiga.

K�nelused keskendusid l�bir��kimistele �leilmse kliimakokkuleppe �le, keskkonnas�bralikuma tootmise v�imalustele ning kasvuhoonegaaside riiklikule jaotuskavale.

Ansipi s�nul on Eesti huvitatud globaalsest kliimakokkuleppest, toetades igati Euroopa Liidu juhtrolli �leilmsetel kliimal�bir��kimistel.

„Euroopa Liit peab olema j�tkuvalt aktiivne,“ �tles Ansip „Eesti toetab Euroopa Komisjoni juhtivat rolli suhtlemisel teiste riikidega.“

Nii Ansip kui Hedegaard olid seisukohal, et vaatamata raskustele kliimal�bir��kimistel tuleb sisuliste k�simustega edasi liikuda.

Tutvustades Eesti samme keskkonnas�bralikuma tootmise suurendamiseks �tles Ansip, et Eesti energeetikas on toimunud v�ga palju positiivseid muutusi. Oluliselt on v�henenud majanduse energiamahukus ning energias�steemi kaod.

Peaminister andis ka �levaate riigi pingutustest taastuvenergia osakaalu suurendamisel.

„Eesti on tuulikute toodangu osakaalult elektribilansis j�udnud Euroopa Liidu esik�mnesse,“ �tles Ansip. „Eelmisel aastal k�ivitati Eestis Baltimaade suurim tuulepark.“

Ansip ja Hedegaard jagasid veendumust, et nn roheliste tehnoloogiate juurutamisest v�idavad k�ik.

Eraldi puudutati kohtumisel kasvuhoonegaaside riiklikku jaotuskava, mille osas Eestil ja Euroopa Komisjonil veel l�plikku kokkulepet pole.

Eesti on huvitatud komisjoni poolt pakutud kvoodi suurendamisest, et tagada ettev�tetele eelk�ige elektri tootmiseks vajalik kvoot.

Peaminister Ansip selgitas, et p�rast Ignalina tuumajaama sulgemist tekkis regionaalsele turule suur t�himik, mida t�idavad Eesti elektritootjad. Puuduj��va elektri tootmiseks on v�rreldes eelmiste aastate vajadustega vaja lisakvooti.

„Me j�tkame t��d vajaliku kokkuleppe saavutamiseks,“ �tles Ansip. „Eesti annab endast parima, et koostada v�imalikult t�pne reaalsusele vastav jaotuskava.“

Ka volinik Hedegaard avaldas lootust, et kokkuleppele suudetakse j�uda.

„Euroopa Komisjon on samuti kokkuleppest huvitatud,“ �tles Hedegaard. „Ma arvan, et m�lema poole eksperdid peaksid uuesti kokku saama ning numbrid �le vaatama,“ �tles Hedegaard.

P�rast visiiti Stenbocki majja siirdus Connie Hedegaard kohtumisele keskkonnaministeeriumi kantsleri Rita Annusega.

Fotosid Ansipi ja Hedegaardi kohtumisest vaata valitsuse briifinguruumist aadressil http://www.valitsus.ee/?id=10275

Peaminister Ansip osales Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika maade tippkohtumisel

Thu, 20 May 2010 18:29:00 +0300

]]>Madrid, 18. mai 2010 - Madridis toimus t�na Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere maade tippkohtumine riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel (EU-LAC).
Eestit esindas kohtumisel peaminister Andrus Ansip.

Seekordse tippkohtumise peateema oli innovatsioon ja tehnoloogia s��stva arengu ja sotsiaalse sidususe teenistuses.

]]>Kohtumise l�ppedes v�tsid Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riikide valitsusjuhid ja riigipead vastu �hisdeklaratsiooni, milles kinnitatakse p�hendumust j�tkata kahepoolset strateegilist partnerlust, mis baseerub �histel p�him�tetel, v��rtustel ja huvidel.

Muu hulgas lubatakse �hisdeklaratsioonis suurendada koost��d tegelemaks �leilmse majandus- ja finantskriisi tagaj�rgedega ning v�ltimaks taoliste kriiside taaspuhkemist. Selles kontekstis kinnitatakse soovi t��tada uue rahvusvahelise finantskorralduse loomise nimel, mis eeldab nii finantsinstitutsioonide �mberkorraldamist kui ka suurema h��le�iguse andmist arengu- ja �leminekuriikidele.

Kliimamuutuste osas r�hutavad Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika liidrid oma �hist huvi parandada energiat�husust ja v�hendada kasvuhoonegaaside �hkupaiskamist tootmises ja tarbimises vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lubadustele.

�hisdeklaratsioonis k�sitletakse ka v�itlust terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevusega, inim�igusi, soolist v�rd�iguslikkust, kultuuridevahelist dialoogi jt teemasid.

Lisaks �hisdeklaratsioonile kinnitasid Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika poliitilised juhid ka tegevusplaani aastaiks 2010-2012. See m��ratleb prioriteetsed valdkonnad koost��ks tulevikus, milleks on teadus ja tehnoloogia, keskkond ja energeetika, regionaalne integratsioon, migratsioon, haridus ja t��h�ive ning uimastiproblemaatika.

T�nasel tippkohtumisel otsustati ka luua Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere piirkonna fond.

Tippkohtumise raames pidas peaminister Ansip kahepoolseid kohtumisi Haiti peaministri Jean-Max Bellerive’i ja Dominikaani Vabariigi presidendi Leonel Fern�ndeziga.

Haitit tabanud r�nk looduskatastroof loob �htlasi eeldused k�ikeh�lmavaks �lesehituseks. Ansipi s�nul n�eb Eesti v�imalusi toetada Haitit eelk�ige nendes valdkondades, kus Eesti on saavutanud edu ja omab h�id kogemusi. Et Eesti on olnud edukas e-riigi �lesehitamise alal, kinnitas Ansip Eesti valmisolekut sellelaadset abi osutada.

IT-alased koost��v�imalused olid k�neks ka kohtumisel Dominikaani Vabariigi presidendiga.

Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere maade tippkohtumised toimuvad iga kahe aasta tagant alates 1999. aastast. Kohtumiste eesm�rk on t�hustada poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist teineteisem�istmist kahe piirkonna vahel, et arendada strateegilist partnerlust.

J�rgmine tippkohtumine toimub T�iilis 2012. aastal.

Pildid tippkohtumisest: http://www.valitsus.ee/?id=10260