| | Algus kell 10:00 Stenbocki majas 29. juulil 2010. aastal
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: Liina Kersna 693 5720 või Martin Ja¹ko 693 5706.
1. "Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: seaduse eelnõu
Valitsuse istungil arutusele tuleva eelnõuga lisatakse struktuuritoetuse seadusesse vajalikud sätted toetuse andmise, kasutamise ja administreerimise osas, mille eesmärgiks on tagada toetuse tulemuslikum kasutamine. Halduskoostöö seaduses tehakse normitehniline parandus.
Eelnõu kohaselt kehtestatakse kriteeriumid, mis on aluseks ja abiks kohalike omavalitsuste omafinantseerimisvõimekuse hindamisel. Struktuuritoetuste rakendusüksused peavad koos rahandusministeeriumiga hindama probleemsete kohalike omavalitsuste võimekust tasuda projektide omafinantseeringu osa.
Finantsvõimekuse hindamisel lähtutakse kahest kriteeriumist – võlakoormuse piirmäärast kinnipidamisest ja suutlikkusest tagada omafinantseering. Esimese puhul võetakse aluseks rahandusministeeriumi kodulehel esitatud andmed ning omafinantseeringu tasumise võimekuse hindamisel arvestatakse kohaliku omavalitsuse võetud kohustusi ja vabu vahendeid nende enda poolt esitatud finantsplaani alusel.
Uudsena võib rakendusüksus tagasinõuete ennetamiseks peatada toetuse väljamaksed, kui on üheselt selge, et projekti ei suudeta lõpetada.
Eelnõu kohaselt muudetakse toetuse saajale soodsamaks vara sihipärase kasutamise kohustust. Väikese- ja keskmise suurusega ettevõttel jääb kohustus tõestada vara õiget kasutamist viie aasta asemel kolm, mis on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu on varasemalt olnud arutusel ka valitsuse käesoleva aasta 10. juuni istungil ning valituskabineti nõupidamisel 29. aprilli.
2. "Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: seaduse eelnõu
Siseministeeriumi poolt ettevalmistatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise ettepanekutega võetakse Eesti õigusesse Euroopa Liidu direktiiv, millega kehtestatakse ühised eeskirjad liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel, väljasaatmisel, kinnipidamisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel.
Kehtiv regulatsioon annab haldusorganile õiguse välismaalane Eestist välja saata ilma lahkumisettekirjutust tegemata. Seaduse muutmisel kohustatakse haldusorganit vormistama iga viibimisaluseta välismaalase suhtes haldusakt Eestist lahkumiskohustuse täitmiseks.
Erinevalt kehtivast regulatsioonist ei jäeta seaduse muutmisega ettekirjutuse tegemisel või tegemata jätmisel haldusorganile laia kaalutlusõigust, vaid sätestatakse täpsed juhud, millal võimaldatakse välismaalasele vabatahtlikku tagasipöördumisõigust ning millal pööratakse välismaalase suhtes tehtud lahkumisettekirjutus koheselt sundtäitmisele.
Olulise erisusena on eelnõus sätestatud, et välismaalase suhtes tehtud lahkumisettekirjutusega kaasneb üldjuhul ka sissesõidukeeld. Seega kohaldatakse sissesõidukeeldu kui sanktsioonivahendit mitte enam ainult välismaalase väljasaatmisega seoses, vaid ka välismaalase suhtes, kes on ületanud viisa või elamisloaga määratud riigis viibimise aega. Piiravam regulatsioon peaks kaasa aitama sellele, et välismaalasel oleks suurem motivatsioon enne ettenähtud viibimisaja või elamisloa kehtivusaja lõppemist päritoluriiki tagasi pöörduda.
Enamik Euroopa Liidu riike, sealhulgas Eesti pole seni oma siseriiklikus õiguses sätestanud välismaalase kinnipidamise tähtaega. Eelnõus ette pandud 18-kuulise maksimaalse välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja fikseerimine seaduses kohustab täitevvõimu asutusi tegema endast kõik oleneva, et välismaalase kinnipidamine ning väljasaatmismenetlus oleks võimalikult lühike.
Dokumendi algne versioon õigusaktide eelnõude elektroonilises kooskõlastamise süsteemis: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=289835
3. Biomassist elektrienergia koostootmise juhis
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: määruse eelnõu
Valitsuse istungil arutusele tuleva biomassist elektrienergia koostootmist reguleeriva määruse eesmärgiks on täpsustada sellise tootmise eest toetust saavate ettevõtjate ringi. Elektrituruseaduse alusel saavad toetust vaid need puitu kasutavad elektritootjad, kes toodavad elektrit koostootmise re¾iimis ehk müüvad samaaegselt nii soojust kui elektrit.
Kõnealuse määrusega sõnastatakse tootmise efektiivsuse kriteeriumid, mida täites saab seda käsitleda koostootmisena. Määrus sätestab minimaalseks koostootmise netokasuteguriks 40 protsenti, mis arvutatakse viimase 12 kuu näitajate alusel.
Kui tootja ei suuda 40 protsendilist kasutegurit saavutada, siis jagatakse tema toodang määruses toodud metoodika alusel koostoodetud elektriks ning kondensatsioonelektriks ning toetust makstakse vaid koostootmise meetodil toodetud elektri eest.
Määruse jõustamise tulemusel väheneb mõnevõrra toetuste maksmine taastuvelektri eest, mis väljendub mõne aja pärast ka elektri hinnas tarbijatele.
Dokumendi algne versioon õigusaktide eelnõude elektroonilises kooskõlastamise süsteemis: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=292222
4. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 “Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu muudatus seisneb finantskorrektsiooni reeglite kooskõlla viimises Euroopa Komisjoni juhenditega.
Valitsuse istungil arutusele tulev eelnõu reguleerib toetuse osalise tagasinõudmise metoodikat ja tagasinõuete ühtset määra olukorras, kus rikkumise tagajärjel tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või see osutuks ebamõistlikult aja- ja ressursimahukas. Muudatused omavad distsiplineerivat mõju toetuse saajatele – teades riske ning võimalikke sanktsioone, välditakse menetlustel vigade tegemist ega kalduta rikkumistele.
Eelnõu toetab välisvahendite sihipärast kasutamist, püüdes vähendada valesti sõlmitud hankelepingute võimalikult vähest finantseerimist.
Kehtiva määruse olemasolevaid sätteid muudetakse vähesel määral ning õigusselguse ja -järjepidevuse huvides kehtestatakse eelnõu olemasoleva määruse muudatusena mitte uue määrusena.
Dokumendi algne versioon õigusaktide eelnõude elektroonilises kooskõlastamise süsteemis: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=293913
5. Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2005. a määruse nr 68 „Proviisorite ja farmatseutide riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on viia proviisorite ja farmatseutide riikliku registri põhimäärus kooskõlla kehtiva õiguskorraga, täiendada ja täpsustada proviisorite ja farmatseutide riiklikku registrisse kantud andmete sõnastust ja lisada vajalikud andmed turvaklassi, turbeastme ja digitaalse majutusteenuse kohta.
Valitsuse määruse muudatusega viiakse registri põhimäärus ka kooskõlla ravimiseaduse sättega, mis reguleerib andmete avalikustamist terviseameti veebilehel.
Dokumendi algne versioon õigusaktide eelnõude elektroonilises kooskõlastamise süsteemis:
http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=293731
6. Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: korralduse eelnõu
Ministrid hakkavad arutama OÜ-le Väo Paas loa andmist lubjakivi kaevandamiseks Jägala lubjakivikarjääris, Harjumaal Jõelähtme vallas, Anija metskonnas. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et maavara kaevandamisloa andmine on võimalik ning lubjakivivaru kasutusele võtmine riigile kasulik ja vajalik.
Maapõueseaduse kohaselt tuleb maavara kaevandamise loa andmisel arvestada Eesti maavarade komisjoni arvamust, mis oma möödunud aasta sügisel toimunud istungil soovitas keskkonnaministeeriumil toetada kaeveloa väljastamiseks.
Vastavalt seadusele küsitakse loa andmiseks eelnevalt nõusolekut ka kaevanduspiirkonna kohalikult omavalitsuselt. Jõelähtme vallavolikogu pole nõusolekut andnud, tuues põhjuseks, et Eesti Energia Kaevandused AS kavandab lähiajal suurendada killustiku tootmist kogusteni, mis võimaldavad rahuldada kogu Eesti vajaduse selle toote järele ning uut kaevandust pole seega vaja avada.
Samuti leiab vallavolikogu, et enne looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010–2020 valmimist puudub võimalus kaaluda alternatiive. Ühtlasi toob Jõelähtme vallavolikogu eitava kooskõlastuse andmisel põhjuseks, et keskkonnamõju hindamise aruandes pole käsitletud uuringut Kaberla oja veevooluhulga kohta ning asjaolu, et hindamisprotsessi ei kaasatud Kuusalu vallavalitsust.
Plaanitava kaevanduse piires ei ole kultuurimälestisi ega muinsuskaitseobjekte ning neist tulenevaid kasutamiskitsendusi. Lähimad looduskaitse objektid asuvad maavara kontuurist 290 m kaugusel ja neid lubjakivi kaevandamine ei ohusta. Samuti ei ole alal kaitsealuseid loomaliike, kivistisi ega mineraale ning mäeeraldis ei jää Natura 2000 võrgustiku alale.
7. Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahelise Kyoto protokolli artikli 17 kohaste lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkuleppe allkirjastamiseks volituse andmine ning finantsvahendite kasutamine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt volitatakse keskkonnaministrit allkirjastama Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahelist lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkulepet. Kokkuleppe alusel suunatakse tehingust saadud vahendid taastuvelektri osakaalu suurendamisse ja hangitakse uusi maakonnaliini busse. Ostu-müügi lepingu eelnõu kohaselt müüb Eesti AAU’sid Hispaania Kuningriigile 44 miljoni euro ehk 688,5 miljoni krooni eest.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister määratakse saadavate finantsvahendite kasutajaks ning sätestatakse vahendite kasutamise tingimused. Pärast korralduse kehtestamist allkirjastab keskkonnaminister Eesti valitsuse nimel kokkuleppe. Hispaania valitsus on kokkuleppe juba heaks kiitnud.
Eelnevalt on Eesti sõlminud kaks AAU’de (Assigned Amount Units) ostu-müügi lepingut Austria riigiga summas 2,9 miljonit AAU’d. AAU-de müük toimub rohelise investeerimisskeemi raames, mis näeb ette saadud raha suunamist CO2 jt kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavatesse keskkonnasõbralikesse projektidesse.
8. Eesti Vabariigi ja Sumitomo Mitsui Banking Corporation vahelise Kyoto protokolli artikli 17 kohaste lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkuleppe allkirjastamiseks volituste andmine ning finantsvahendite kasutamine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt volitatakse keskkonnaministrit allkirjastama Eesti Vabariigi ja Sumitomo Mitsui Banking Corporation (edaspidi SMBC) vahelist lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkulepet. Tehingust saadud raha suunatakse riigiasutuste hoonete energiasäästlikkust tõstvatesse investeeringutesse. Lepingu järgi müüb Eesti SMBC-le 0,5 miljonit AAU’d.
Rahandusminister määratakse saadavate finantsvahendite kasutajaks ning sätestatakse vahendite kasutamise tingimused kokkuleppe täitmiseks. Pärast korralduse jõustumist allkirjastatavad SMBC poolt volitatud isik ja Eesti keskkonnaminister kokkuleppe.
Eelnevalt on Eesti sõlminud kaks AAU’de (Assigned Amount Units) ostu-müügi lepingut Austria riigiga summas 2,9 miljonit AAU’d. AAU-de müük toimub rohelise investeerimisskeemi raames, mis näeb ette saadud raha suunamist CO2 jt kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavatesse keskkonnasõbralikesse projektidesse.
|
|
