Valitsus.ee | Pressitöötajate kontaktid 

Valitsuse kommunikatsioonibyroo
VALITSUSE UUDISED
Pressiteated
Lühiteated
Pressikonverentsid
Taustamaterjalid
ISTUNGID
Istungite päevakorrad
Otse valitsuse istungilt
Otsuste otsing
Kabinetinõupidamiste päevakorrad
EELINFO
Valitsuse eelinfo
Euroopa Liidu eelinfo
Ministrite asendused
PEAMINISTER
Jooksva nädala kava
Peaministri kõned ja seisukohad
Briifinguruum
Korduvad küsimused
Briifinguruumist
Uudiste tellimine
Uudistevood (RSS)
Intranet
Valitsuskommunikatsioon
Mis see on?
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
Põhiväärtused
Kaasamine
Avalikkuse teavitamine hädaolukorras
Registrid ja uuringud
Pressitöötajate kontaktid


Prindi
Peaminister Ansipi hinnangul tagab penisoniea tõstmine tulevase pensionitõusu
Tallinn, Stenbocki maja, 19. märts 2010 – Peaminister Andrus Ansip ütles Vikerraadio saates Reporteritund, et pensioniea järk-järguline tõstmine alates aastast 2017 tagab praegustele ja tulevastele pensionäridele pensionitõusu. Vastasel juhul peaks valitsusjuhi hinnangul pensionide välja maksmiseks tõstma makse, vähendama pensione või tooma Eestisse massiliselt võõrtööjõudu.

„Kui pensioniiga mitte tõsta, jääb riigil tulevikus maksudena laekumata 2-3 miljardit krooni aastas,“ tõdes peaminister Andrus Ansip raadiosaates. Valitsusjuht tuletas meelde, et Eestis on viimase viie aasta jooksul vanaduspensionid kahekordistunud. „Me peame kindlustame pensionäridele ka tulevikus vanaduspensioni, mis on vähemalt 40 protsenti keskmisest palgast,“ ütles Ansip.

Riigikogule saadetud eelnõu järgi hakkaks alates 2017. aastast pensioniiga kõigil järk-järgult kolme kuu võrra aastas tõusma ning 2026. aastaks peaks see nii naistel kui meestel olema 65 eluaastat, mis on levinum pensioniiga Euroopa Liidu riikides. Täna on vanaduspensioniiga meestel 63 aastat ja naistel 60 aastat ja 6 kuud. Aastaks 2016 tõuseb pensioniiga ka naistel 63 eluaastani. Väljapakutud kujul pensioniea tõstmine puudutaks ennekõike tänaseid kuni 50-aastaseid inimesi. Tänased 50-56-aastased, kelle pensioniiga saabub aastatel 2017-2026 satuvad üleminekuperioodi. Kõik üle 56-aastased lähevad pensionile praegu kehtiva korra alusel.

Euroopa Liidu riikide üldisest pensionieast kõrgem on pensioniiga üksnes Iirimaal (66 eluaastat) ning madalam valdavalt Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, aga ka Prantsusmaal (60 eluaastat), kuigi ka seal on pensioniea tõstmine 65 eluaastani tänaseks juba otsustatud. Suuremas osas Euroopa riikides on pensioniea tõstmine kas juba kokku lepitud või kavandamisel.

Valitsuse briifinguruumis on võimalik tutvuda arutelupaberiga „Pensioniea tõstmise tingivad trendid ja muudatuse peamised mõjud“, mille on koostanud Riigikantselei, Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium:

http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=296856&tpl=1007&external=0&search=&aasta=2009-